EL poliitika kujundamine

Eesti eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses tugineme, määrab kindlaks Vabariigi Valitsus peale avalikkusega konsulteerimist.

Alates liitumisest Euroopa Liiduga on Eestis koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks peamised põhimõtted, millest lähtudes valitsus oma tegevuseesmärke EL-is ellu viib. Samuti on raamdokumendis selgitatud valitsuse peamisi eesmärke eri poliitikavaldkondades.

Eesti praeguse Euroopa Liidu poliitika põhisuunad on kokku võetud raamdokumendis „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019", mille on kinnitanud Vabariigi Valitsus ning mida on eelnevalt arutatud Riigikogus.

Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019 (ELPOL) on järjekorras juba neljas raamdokument, mida
on koostatud alates liitumisest 2004. aastal. Nii nagu ka kõikidel eelkäijatel on selle peamine eesmärk rajada ühtsel valitsemisel ja ühistel eesmärkidel põhinev alus Eesti tegutsemisele Euroopa Liidu liikmena. Seda eesmärki kajastavad järgmisel kahel leheküljel esitatud raamseisukohad, mis olid koos valitsuse tööplaaniga dokumendi koostamise aluseks.

Loomulikult on arvestatud ka Euroopa Liidu institutsioonide eesmärke ja tööplaane. Valdkondlikult lähtuvad meie ootused strateegiatest ja tegevuskavadest, mille elluviimisele raamdokument kaasa aitab. Kuigi dokument on loogiliselt ja valdkondlikult struktureeritud peatükkideks, on selle eesmärk valdkonnaülesus ja tegutsemise kooskõlalisus.

Me näeme Euroopa Liitu vastusena võimalike probleemidega toimetulekuks ja soovime olla Euroopa Liidu arengu eestvedajate hulgas. Oleme avatud institutsioonide ja pädevuste tugevdamisele ning koostööle uutes valdkondades. Valdkondlikult paneb Eesti eesistumisel rõhku ühtse turu ja digitaalse siseturu arengule, energiapoliitikale ning naabrus- ja välispoliitikale. Tervelt kolmandik dokumendist on seotud infoühiskonna arenguga.

ELPOL on koostatud aprillist 2015 ning on enam kui pool aastat väldanud ministeeriumide ja Riigikantselei koosloome ning laiapõhjaliste konsultatsioonide tulemus. Peale arutelude Riigikogu komisjonides toimus 23 valdkondlikku kaasamisüritust ja avaliku konsultatsiooni käigus esitati 130 ettepanekut. Peaminister annab valitsuse tegevusest ja dokumendi elluviimisest igal aastal aru Riigikogule.

Viimati uuendatud 18.02.2021