"Eesti 2020" ajalugu ja seos varasemate kavadega

Ajalugu


„Eesti 2020“ kava uuendatakse valitsuse otsusega iga aasta aprilli lõpuks.

Igal aastal koostatakse kava elluviimise aruanne, milles antakse ülevaade seatud eesmärkide saavutamisest, läbi viidud reformidest ja Euroopa Liidu soovituste täitmisest. Vastavalt aruandele uuendatakse „Eesti 2020“ tegevusplaani, reformikohustusi ja vajadusel ka arengukava ennast.

  • 2009. aasta lõpp


    Uue konkurentsivõime kava koostamine sai alguse 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta alguses koos Euroopa Komisjoni poolt algatatud Euroopa 2020 strateegia konsultatsioonidega.
  • 2010. aasta mai


    Riigikantselei ja ministeeriumite koostöös valmis eelanalüüs EL2020 ja „Eesti 2020“ eesmärkide seadmiseks ning järgneva 10 aasta poliitikaprioriteetide ja Eesti Euroopa Liidu huvide aruteluks. „Eesti 2020“ eesmärke tutvustati 26. mail toimunud seminaril ka peamistele valitsusvälistele partneritele.
  • 10. juuni 2010


    Juunis toimunud Euroopa Ülemkogu seisukohtade raames kinnitas valitsus Eesti esialgsed põhieesmärgid ehk numbrilised sihid 2020. aastaks ning andis riigisekretärile ülesandeks alustada koostöös ministeeriumidega konkurentsivõime peamiste väljakutsete analüüsist lähtudes riikliku konkurentsivõime kava koostamist.
  • 2010. aasta sügis


    2010. aasta sügisel täiendati konkurentsivõime väljakutsete kaardistust valitsuse tegevusprogrammi 2007–2011 täitmise analüüsi käigus, mille põhjal koostati kava esimene versioon, mis kandis nime „Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ ettevalmistuste ülevaade“.
  • 28. oktoober 2010


    Kava tutvustati aastal Riigikogu komisjonide ühisistungil, kus osalesid Euroopa Liidu asjade komisjon, majanduskomisjon, kultuurikomisjon ja sotsiaalkomisjon. Riigikogu komisjonide ettepanekuid arvestati kava esimese versiooni täiendamisel, mis esitati novembri alguses Euroopa Komisjonile.
  • 2010. aasta mai ja september, 2011. aasta märts


    Euroopa Komisjonile tutvustati kava eesmärkide seadmist, väljakutseid ja peamisi võetavaid poliitikasuundi kahepoolsete kohtumiste käigus kolmel korral: 2010. a mais ja septembris ning 2011. a märtsis.
  • 31. detsember 2010 kuni 31. jaanuar 2011


    „Eesti 2020“ oli avatud avalikuks aruteluks osalusveebis, mille läbi laekunud kommentaare arvestati kava täpsustamisel ja kava tegevusplaani aastateks 2011-2015 väljatöötamisel.
  • 10. märts 2011


    Kaardistatud väljakutsetele vastamiseks valmistati koostöös ministeeriumitega ette raport „Valitsuse poliitikate arendamise peamised väljakutsed“, mida tutvustati valitsuse 10. märtsi istungil. Selleks koostati 2011.a jaanuaris-veebruaris igas poliitikavaldkonnas ministeeriumite ja ekspertide toel põhjalikumad olukorda ja seniseid meetmeid puudutavad analüüsid ning viidi läbi olulisemate viimastel aastatel teostatud uuringutes ja raportites ära toodud ettepanekute sõelumine ja rakendamisvõimaluste analüüs. Kogutud andmetele tuginedes toimus võimalike uute algatuste väljatöötamiseks veebruaris 12 ekspertgrupi diskussiooni väljakutsete valdkondade kaupa, millel osales kokku üle 160 partneri ministeeriumitest ja väljastpoolt.
  • 24.-25. märts 2011


    Ülemkogul lepiti kokku laiendatud euroala paktis. Pakti eesmärgiks on viia liikmesriikides läbi konkreetsed reformid konkurentsivõime tõstmiseks, mis pannakse samuti kirja riiklikesse reformikavadesse („Eesti 2020“).
  • 21. aprill 2011


    Valitsuskabineti nõudpidamisel anti konkurentsivõime kavale „Eesti 2020“ ja selle tegevuskavale aastateks 2011-2015 põhimõtteline heakskiit. Ministeeriumid said täiendusettepanekuid esitada kuni 26. aprillini.
  • 25. aprill 2011


    Kava arutati veelkord partnerorganisatsioonide esindajatega, kelle tähelepanekuid võeti arvesse kava viimistlemisel.
  • 28. aprillil 2011


    Vabariigi Valitsus kiitis heaks konkurentsivõime kava „Eesti 2020“.
  • 29. aprill 2011


    Kava tutvustati enne Euroopa Komisjonile esitamist veelkord Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis.
  • 26. aprill 2012


    Vabariigi Valitsus kiitis heaks uuendatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020".
  • 13. märts 2013


    Koostöös Euroopa Komisjoni esindusega Eestis tutvustati partneritele kava eesmärke ja selle uuendamise põhimõtteid. Seejärel oli materjal avalikuks konsultatsiooniks eelnõude infosüsteemi kaudu aprillini üleval ka osale.ee portaalis. Kava uuendamise käigus kogutud tagasiside arutelu toimus aprilli teisel nädalal.
  • 25. aprill 2013


    Vabariigi Valitsus kiitis heaks uuendatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020".
 

Seos varasemate kavadega
 

2008. aasta sügisel kinnitas valitsus majanduskasvu ja tööhõive kava 2008–2011. Majanduskasvu ja tööhõive kava on Eesti majanduspoliitikat tervikuna käsitlev strateegia, mis hõlmab kõiki olulisi valdkondi majanduskeskkonna arendamisel: makromajanduspoliitika, ettevõtluskeskkond ning haridus- ja tööturupoliitika.

Arvestades 2008. aasta lõpus ja 2009. aastal toimunud kiireid muutusi nii Eestis kui maailmamajanduses tervikuna, kinnitas valitsus 2009. aasta sügisel sellele täienduseks Eesti konkurentsivõime kava 2009–2011.

Eesti konkurentsivõime kava 2009–2011 on majanduskasvu ja tööhõive kava 2008–2011 uuendus, mis annab ülevaate valitsuse poolt 2009. aastal tehtud olulisematest otsustest Eesti lühi- ja pikaajalise konkurentsivõime tõstmiseks, kohandab eelmisel aastal kava vastuvõtmisel kinnitatud meetmeid uues majanduskeskkonnas ning rakendab uued meetmed, mille eesmärk on olnud suurendada Eesti majanduse valmisolekut tulla majanduskriisist välja senisest tugevamas positsioonis.

2008. aasta sügisel kinnitatud kavas sõnastas valitsus neli Eesti suuremat pikaajalist väljakutset:

  • ettevõtete vajadustele vastava hariduse arendamine ja tööturu turvalise paindlikkuse suurendamine;
  • teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine ning selle suunamine senisest enam ettevõtlust toetavaks;
  • ettevõtete uuenduslikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet toetava majandus- ja investeerimiskeskkonna arendamine;
  • energeetika keskkonnasäästlikkuse suurendamine, tagades samal ajal energia varustuskindluse ja energeetikasektori konkurentsivõime.

Nende kõrval on olulisel kohal konservatiivse makromajanduspoliitika rakendamine, mis aitab hoida Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsust ning kontrollida avaliku sektori võlakoormuse kasvu, säilitades Eesti investeerimisvõime ka pikemas perspektiivis.

Need väljakutsed on üldjoontes jätkuvalt aktuaalsed, kuigi üksikud eeldused ning üldine majanduskeskkond on muutunud. Vahepeal on läbi viidud tööturureform, mille tulemusel on Eesti tööturg muutunud paindlikumaks ning oluliselt on tõusnud täiendkoolituse ja aktiivsete tööturumeetmete mahud. Sellele vaatamata on oluline suunata senisest enam avaliku sektori tähelepanu Eestis elavate ja töötavate inimeste kompetentside kasvatamisele.
 

 

Viimati uuendatud: 6. mai 2014