„Eesti 2020“ eesmärgid

Kavas seatud eesmärgid on kooskõlas Euroopa Liidu riikide poolt kokku lepitud Euroopa 2020 strateegia eesmärkidega.


Eesti seadis tuleviku kasvu silmas pidades „Eesti 2020“ reformikavale kaks peamist eesmärki:

  • saavutada tootlikkuse kiire kasv, seda nii suurema kapitalimahukuse kui kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu
  • taastada majanduskriisi eelne kõrge tööhõive tase

Kavas seati lisaks eelnevatele veel 15 eesmärki, mis jagunevad nelja valdkonna vahel:

  • Haritud rahvas ja sidus ühiskond
  • Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond
  • Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika
  • Jätkusuutlik ja kohanduv riik

Konkurentsivõime

 

Esimene peaeesmärk: tootlikkuse tõstmine hõivatu kohta


Eesti eesmärgiks on tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 2015. aastaks 73%ni ning 2020. aastaks 80%ni.

Eesti ettevõtete tootlikkuse tõstmine on konkurentsivõime edendamisel üks peamisi ülesandeid ning seda eriti olukorras, kus ettevõtete tootmiskulud on lähenemas arenenud riikide tasemele. Sihttaseme saavutamine eeldab, et Eestis tootlikkus hõivatu kohta kasvab keskmiselt umbes 2 protsendipunkti kiiremini kui EL-i näitaja.

2000. aastal oli Eesti tootlikkus töötaja kohta vaid 47,2% Euroopa Liidu keskmisest. Madalalt tasemelt on Eesti tootlikkuse näitaja hõivatu kohta kasvanud Euroopa Liidus keskmisest kiiremini. 2008. aastal alanud majanduskriisi tagajärjel langes Eesti tootlikkuse näitaja EL-i keskmise suhtes ning aastal 2010. aastal toimus tootlikkuse (sh Euroopa Liidu keskmise suhtes) kiire kasv. Kuigi Eesti majandus kasvas ka 2011. aastal, siis teiste liikmesriikidega võrreldes ülikiire hõive taastumisega seotult tootlikkus hõivatu kohta EL-i keskmisele ei lähenenud. 

2012. aastal kasvas Balti riikide SKP Euroopa Liidus kõige kiiremini (Eestis 3,2%). Samal ajal jätkus tööturu paindlikkust iseloomustavalt ka tööhõive näitaja tõus (2,5%), mistõttu tootlikkus hõivatu kohta kasvas.
Eesti ettevõtete majandusnäitajate põhjal taandus 2013. aastal tootlikkuse kasv 72,8%ni EL keskmisest.

Aastaks 2014 kasvas Eesti ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta EL keskmisega võrreldes 73,8%ni . Seega on 2014. aasta näitajate põhjal 2015. aastaks seatud tootlikkuse eesmärk täidetud. Aastaks 2020 seatud eesmärgi täitmine on siiski proovikivi, kuna tootlikkuse kasvutrend on konvergentsi tõttu aeglustunud. 

 

Teine peaeesmärk: tööhõive määra tõstmine vanusegrupis 20-64


Eesti eesmärgiks on tõsta tööhõive määra 20-64 aastaste seas 2015. aastaks 72%ni ning 2020. aastaks 76%ni.

Tööhõive näitaja osas saavutas Eesti 2020. aastaks seatud eesmärgi 2015. aastal kui hõive määr tõusis 2014. aastaga võrreldes 2,2 protsendipunkti võrra, jõudes 76,2%-ni.  2015. aasta eesmärk täitus juba 2013. aastaks majandusolukorra üldise paranemise tõttu. Järgnevatel aastatel on oluline saavutatud taset hoida.

Vaatamata majanduskriisi ajal suurenenud tööpuudusele on inimeste majanduslik aktiivsus ja tööjõus osalemise määr näidanud viimastel aastatel stabiilset kasvu. Positiivse trendina on osa tööpuuduse suurenemisest põhjustatud mitteaktiivse elanikkonna vähenemisest ja varem tööturult eemal olnud inimeste tööotsingute alustamisest. Eesmärgi seadmisel on võetud arvesse majanduskeskkonna ja tööturu taastumise prognoositavat tempot ning demograafilistest trendidest tulenevat tööjõu vähenemist. 

Valdkondade eesmärgid

Haritud rahvas ja sidus ühiskond

Valdkond keskendub tööturu toimimise teemadele, sealhulgas kõikide ühiskonnagruppide aktiivsele kaasamisele ühiskonnas ja kvalifitseeritud tööjõu pakkumisele ning hariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele kõigil haridustasemetel.

Haridustee katkestajate osakaalu vähendamine


Eesti eesmärk on vähendada haridustee katkestajate osakaalu 18-24 aastaste seas 2015. aastaks 11%ni ning 2020. aastaks 9,5%ni.

Madala haridustasemega õpingud katkestanud 18-24-aastaste noorte osakaal oli 2015. aastal 11%, mis on 0,6 protsendipunkti vähem, kui 2014. aastal (11,6%). Kuigi 2015. aasta eesmärk on täidetud vajab 2020. aasta eesmärgini jõudmine pingutusi.

Eesmärgi saavutamiseks on vajalik käimasolevate väljalangevust vähendavate ja edasiõppimist soodustavate poliitikamuudatuste täielik rakendumine ja täiendavate meetmete väljatöötamine. Eesmärgi saavutamisega väheneb haridustee varaste katkestajate arv ligikaudu 12 100 inimese võrra võrreldes 2009. aasta tasemega. 

Kõrgharidusega inimeste osakaalu suurendamine


Eesti eesmärk on suurendada kõrghariduse või sellele samaväärse haridusega (ehk kolmanda taseme haridusega) inimeste osakaalu 30-34 aastaste seas 2015. aasaks 40 protsendini, 2020. aasta eesmärk on seda taset hoida.

Eesmärk on seatud eeldusel, et pikemas perspektiivis on hariduspoliitika peamiseks suunaks kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. Eestis on kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal viimase 10 aastaga oluliselt suurenenud, kuna alates 2000. aastast on kõrgkooli lõpetajate arv järsult tõusnud (nn kõrgharidusbuum) ning viimastel aastatel stabiliseerinud.

2015. aastal moodustas kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaal Eestis 45,2% (2014. a. oli see 43,2% ja 2013. a. 42,5%). Eesmärk on küll saavutatud, aga tähelepanu vajab edasiõppimise soodustamine pärast gümnaasiumi, mis näitab viimasel viiel aastal langustrendi.

Mis on kolmanda taseme haridus?
Kolmanda taseme haridus tähendab kõrgharidust või sellele samaväärset haridust.
Inglise keeles on kasutusel väljend tertiary education.

Allikas: Statistikaamet

Elukestvas õppes osalemise kasvatamine täiskasvanute seas


Eesti eesmärk on suurendada täiskasvanute (25-64 aastaste) elukestvas õppes osalemise määra 2015. aastaks 15%ni ning 2020. aastaks 20%ni.

Aastatel 2001-2006 oli Eesti täiskasvanute elukestvas õppes osalemine vahemikus 4-7%. 2009. aastal tõusis elukestvas õppes osalemise määr 10,6%-ni ületades Euroopa Liidu keskmist. 2015. aastal oli elukestvas õppes osalemine jõudnud 12,2%ni, mistõttu nõuab eesmärgi täitmine lisapingutusi.

Eesmärgi saavutamise eelduseks on, et võrreldes tänasega rakendatakse oluliselt suuremas mahus täiendavaid sisulisi ja rahalisi meetmeid täiskasvanute elukestvas õppes osalemise suurendamiseks. Nendeks on eelkõige täiskasvanute täiend- ja ümberõppe võimaluste laiendamine ja rahastamise suurendamine ning ilma erialase hariduseta täiskasvanutele tasemeõppe pakkumine.

Mida tähendab elukestev õpe?
Elukestev õpe tähendab kõiki inimese poolt elu jooksul ette võetud õppetegevusi, et oma teadmisi ja oskusi parandada ning end ise igakülgselt täiendada.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium, "Elukestva õppe strateegia 2005-2008"

Eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaalu vähendamine


Eesti eesmärk on vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64 aastased) osakaalu 2015. aastaks 32%ni ning 2020. aastaks 30%ni.

Suur osa Eesti tööjõust (vanusegrupis 25-64) on kas põhi- või üldkeskharidusega ning ei oma erialast haridust (kutse- või kõrgharidus). 2010. aastal oli vastav näitaja 32%, mille põhjal sai seatud siht 30% aastaks 2020. Ilma erialase hariduseta isikute arv on kõige suurem noorimas vanusegrupis, 25-29-aastaste seas (2014.a. 38%). 2015. aastal vähenes eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaal vanusegrupis 25-64 eluaastat 29,2%ni, millega on täidetud eesmärgid nii 2015. kui 2020. aastaks.

Eesmärgi seadmisel on võetud arvesse käimasolevaid meetmeid haridustee katkestanutele tasemehariduse omandamiseks. Lisaks on arvestatud täiendavate meetmetega, mida tuleb lähiaastatel rakendada erialase haridusega täiskasvanute osakaalu tõstmiseks.

Pikaajalise töötuse määra vähendamine


Eesti eesmärk on vähendada pikaajalise töötuse määra 2015. aastaks 4%ni ning 2020. aastaks 2,5%ni.

Seoses majanduslangusest tingitud töökohtade vähenemisega suurenes 2010. aastal hüppeliselt ka pikaajaliste töötute hulk. Kui 2008. aastal moodustasid pikaajalised töötud kõigist töötutest 31%, siis 2011. aastal 57%  ja 2012. aastal 54%. 

Pikaajalise töötuse määr kogutööjõus on näidanud stabiilset langustendentsi. 2015. aastal moodustasid pikaajalised töötud kõigist töötutest 38% ning  pikaajalise töötuse määr oli 2,4%. Sellega on täidetud nii 2015. kui 2020. aasta eesmärk ning edaspidi on oluline saavutatud taset hoida.

Saavutatud taseme hoidmiseks on vajalik tõhustada töötute aktiviseerimisele suunatud meetmeid ning suurendada aktiivse tööturupoliitika mõju. 

Noorte töötuse määra vähendamine


Eesti eesmärk on vähendada noorte (15-24 aastased) töötuse määra 2015. aastaks 15%ni ning 2020. aastaks 10%ni.

Seoses töökohtade vähenemisega majanduslanguse perioodil on keskmisest kiiremini suurenenud noorte töötuse määr, ulatudes 2010. aastal 32,9%-ni.

Siiski hakkas näitaja seejärel jõudsalt vähenema ning 2015. aastal langes noorte töötus 13,1%ni, mis on aga endiselt ülejäänud tööealise elanikkonnaga võrreldes kaks ja pool korda kõrgem.

Eesmärgiks on viia noorte tööpuuduse määr vähemalt kriisieelsele tasemele (2007. aastal 10,1%). Selleks on plaanitud rakendada spetsiaalselt noortele suunatud täiendavaid meetmeid (näiteks „EL noortegarantii“). Olulisel kohal on kvaliteetse hariduse pakkumine ja koolist väljalangevuse ennetamiseks suunatud meetmed, mis kokkuvõttes tagavad noorte parema ettevalmistuse tööturule sisenemiseks. 

Suhtelise vaesuse määra vähendamine peale sotsiaalseid siirdeid


Eesti eesmärk on vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid 2015. aastaks 16,5%ni ning 2020. aastaks 15%ni.

2009. aasta oli majanduslanguse ja tööhõive vähenemise tingimustes langenud vaesuspiiri tõttu erandlik aasta. Seetõttu võeti eesmärgi seadmisel aluseks 2010. aasta andmed, mille järgi oli suhtelise vaesuse määr pärast sotsiaalseid siirdeid 17,5%. Suhtelise vaesuse määra kasvu on tinginud vaesuspiiri tõus tööhõive ja sissetulekute suurenemise tulemusena, mis on viinud suhtelise vaesuse näitaja 21,6%-ni 2014. aastal.

Eesti 2020 strateegias seab Eesti eesmärgiks suhtelise vaesuse määra vähendamise peamiselt läbi tööhõive suurendamise ja rahvastiku üldise haridustaseme tõstmise. Eesti jaoks on oluline vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid 2015. aastaks 16,5%-ni ning 2020. aastaks 15%-ni. Eraldi tähelepanu pööratakse laste vaesusele ja madalama sissetulekuga inimeste ning eakate toimetuleku suurendamisele läbi sihistatud sotsiaalpoliitika meetmete – peretoetuste tõus, elatisabiskeemi loomine, madalapalgaliste töötajate täiendav maksutagastus ning üksi elavate pensionäride toetus.

Mis on sotsiaalsed siirded?
Sotsiaalsed siirded on kodumajapidamistele makstavad rahalised või mitterahalised toetused, peamiselt riiklikud ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused. Sotsiaalsete siirete alla kuuluvad aga näiteks ka vanaduspension ja emapalk.

Mida näitab suhteline vaesuse määr?

Suhteline vaesus mõõdab inimeste sissetulekut teiste riigi elanike sissetulekute suhtes näidates nende inimeste osakaalu, kelle sissetulekute tase jääb alla suhtelise vaesuse kokkulepitud piiri.

Suhteline vaesus on olukord, kus inimese elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset.

Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega.

Tööjõus osalemise määra suurendamine


Eesti eesmärk on suurendada tööjõus osalemise määra 15-64 aastaste seas 2015. aastaks 74%ni ning 2020. aastaks 75%ni.

Vaatamata majanduskriisi ajal suurenenud tööpuudusele on inimeste majanduslik aktiivsus ja tööjõus osalemise määr näidanud viimastel aastatel stabiilset kasvu. Positiivse trendina on osa tööpuuduse suurenemisest põhjustatud mitteaktiivse elanikkonna vähenemisest ja varem tööturult eemal olnud inimeste tööotsingute alustamisest.

Eesmärgi seadmisel on võetud arvesse majanduskeskkonna ja tööturu taastumise prognoositavat tempot ning demograafilistest trendidest tulenevat tööjõu vähenemist. 2015. aastal oli tööjõus osalemise määr 15-64 vanusegrupis 76,3%. Sellega on täidetud nii 2015. kui 2020. aastaks seatud eesmärgid.

Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond

Valdkond hõlmab endas mitmeid suuri alavaldkondi, nagu teadus- ja arendustegevus, innovatsioonipoliitika, ettevõtlus ja ettevõtlikkus ning ettevõtete jaoks soodsa õiguskeskkonna ning avaliku infrastruktuuri — ennekõike transpordiühenduste — arendamine.

Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tõstmine


Eesti eesmärk on tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset 2015. aastaks 2%ni ning 2020. aastaks 3%ni SKPst.

Lähtudes varasematest arengutest, võetud eesmärkidest ning viimastest majandusprognoosidest tähendaks see 2020. aastal TA kogukulutusi ligikaudu 0,8 miljardit eurot, mis tähendaks TA mahtude pea neljakordistumist 2009. aastaga võrreldes, eeldades et samal ajal oleks SKP nominaalväärtuses varasemast ligikaudu kaks korda suurem.

Aastatel 2000-2009 oli Eesti keskmine aastane TA investeeringute taseme kasv 10,1%, mis oli Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Algselt madala võrdlustaseme tõttu oli kasv eriti kiire just erasektoris, aastas keskmiselt koguni 18,4%. Majanduskriisi ajal võttis valitsus eesmärgiks teha avaliku sektori investeeringuid algselt planeeritust ettepoole tuues ja suuremas mahus, et luua head alused erasektori TA investeeringute kasvuks, mis majanduskasvu taastudes taas hoogustuvad. Järjekindel TA poliitika kandis vilja, sest kriisiaastatel (2009) kahanesid TA kogukulutused oluliselt aeglasemalt kui SKP. Erasektori TA kulutused jäid aga praktiliselt muutumatuks, millele 2010. aastal järgnes juba TA investeeringute 33% kasv.

Majandussurutise järgsetel aastatel TA investeeringud kasvasid jõudsalt ületades 2012 aastal 2015. aastaks seatud 2%lise eesmärgi. Kuid viimastel aastatel on TA kulutused hakanud vähenema ennekõike erasektori investeeringute arvelt.  2014. aastal ulatusid TA kulutused 1,46%ni SKPst. Kusjuures erasektori TA kulud olid ainult 0.64 % SKPst. 2020 aasta eesmärk on suurendada neid 2%ni SKPst. Selleks motivatsioonimehhanismi loomine on oluliselt raskem ülesanne kui avaliku sektori TA kulutuste suurendamine 1%ni SKPst. 

Eesti ekspordi osatähtsuse kasvatamine maailma kaubanduses


Eesti eesmärk on suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses 2015. aastaks 0,1%ni ja 2020. aastaks 0,110%ni.

Varasematel aastatel on Eesti ekspordi turuosa kasv kogu maailma kaupade ja teenuste ekspordis toimunud maailmakaubanduse kiire kasvu foonil. Arvestades majanduskasvu prognoosi, tähendab ekspordimahtude tõstmine eraldi eesmärgina ka ekspordi osakaalu tõusmist üle 120% Eesti SKPst, mis eeldab jooksevhindades üle 30 miljardi euro suurust ekspordimahtu aastas aastal 2020.

Eesmärkide saavutamise eelduseks on, et Eesti ekspordimahud peavad kasvama maailma keskmisest kasvutempost 2-3 protsendipunkti võrra kiiremini. 2014. aasta andmetel oli Eesti osakaal 0,096%.

Tööjõukulude kasvu aeglustamine võrdluses tootlikkuse kasvuga


Eesti eesmärk on, et tööjõukulude kasv ei ületaks 2015. ja 2020. aastal tootlikkuse kasvutempot.

Eelmise majandustsükli buumiaastail ületas tööjõukulude kasvutempo tootlikkuse oma. Majanduslanguse järgselt suurenesid välisnõudluse paranemise toel tööde mahud nii tööstussektoris kui ka enamikes teenindusharudes, misläbi müügitulud kasvasid ja kasumlikkus taastus. Oluline mõju oli ettevõtete tegevuskulude, eelkõige tööjõukulude kärpimisel, millega kaasnes efektiivsuse kasv ja konkurentsivõime suurenemine.

Viimastel aastatel on tööjõukulude kasv ületanud tootlikkuse kasvu. ehk tööjõukulude suurenemine ei ole oluliselt reageerinud majanduskasvu aeglustumisele püsivate tööturu pingete tõttu. Reaalne tööjõuühiku kulu muutus oli 2014. aastal 4,3%. 

Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika

Valdkond hõlmab Eesti energeetikasektori arendamise, erinevate sektorite energiasäästu ning majanduse üldise ressursisäästlikkuse eesmärke.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tõusu kontrolli all hoidmine


Eesti eesmärk on, et kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäär Euroopa heitkogustega kauplemissüsteemi (ETS) välistes sektorites ei ületaks 2015. aastal 6346 miljonit tonni ning 2020. aastal 6467 miljonit tonni.

EL on võtnud eesmärgiks aastaks 2020 vähendada heitkoguseid 20% võrra 1990. aasta heitkoguste tasemega võrreldes. Heitkoguste vähenemine saavutatakse kahe mehhanismi kombineerimise abil, milleks on EL heitkoguste kauplemissüsteem ja riiklikud kohustused kauplemissüsteemi välistele sektoritele. 2013. aastal käivitus EL heitkoguse ühikutega (edaspidi EL HKS) kauplemissüsteem uutel ja ühtsetel alustel, mis tähendab, et  enampakkumised on ELi HKSis ühikute eraldamise vaikimisi meetodiks ning käitistele jagatakse tasuta lubatud heitkoguse ühikuid (edaspidi LHÜ) ühtlustatud lähenemise alusel. EL on võtnud eesmärgiks kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemi abil vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 21% võrreldes 2005. aasta heitkoguste tasemega.

Riiklikud kohustused on seatud ELi HKSi välistele sektoritele v.a LULUCF  sektor (hooned, transport, põllumajandus, jäätmed jm), kus Eesti heitkogused ei tohi aastaks 2020 suureneda enam kui 11% võrreldes 2005. a tasemega. Seni ei ole seda piirtaset ületatud. 2014. aasta andmetel oli kasvuhoonegaaside heitkogus kauplemissüsteemi välistes sektorites 6083 tuhat tonni CO2 ekvivalenti. Kauplemissüsteemi väliste sektorite kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemiseks loodiraamistik välisõhu kaitse seadusesse 2015. aastal.

Riiklikud eesmärgid ja EL kauplemissüsteemi eesmärgid kokku peavad aastaks 2020 tagama EL heitkoguste 20%-lise vähenemise võrreldes 1990. aasta tasemega. Eestis on viimastel kümnenditel kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid märkimisväärselt vähendatud. Kui 1990. aastal oli KHG arvestuslik heitkogus väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalendina ligikaudu 40 mln tonni, siis 2014. aastal oli kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt heitmeid 21 mln tonni (v.a LULUCF sektor), mis tähendab ligikaudu 47% vähenemist võrreldes baasaastaga.

Taastuvenergia osakaalu tõstmine


Eesti eesmärk on tõsta taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimisest 2015. aastaks 23,6%ni ning 2020. aastaks 25%ni.

Eesti eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 25%-ni aastaks 2020, mis eeldab muutusi kõikides sektorites. Täna põhineb Eesti energeetikasektor veel suures mahus fossiilsetel kütustel, kuid viimastel aastatel on toimunud pidev taastuvenergia osakaalu suurenemine. 2013. aastal oli taastuvenergia osakaal lõpptarbimises 26,5%, mis tähendab, et aastaks 2020 seatud eesmärgi täitmiseks tuleb vähemalt saavutatud taset hoida.

Märkimisväärselt on taastuvenergia osakaalu aidanud suurendada toetusmehhanismid taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele soojuse- ja elektri koostootmisjaamadele. Samas on soojusmajanduses endiselt paljud katlamajadest maagaasi või raske kütteõli baasil. Suur taastuvenergia potentsiaal on biokütustel baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias. Lähiaastatel pööratakse peamine tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutamise suurendamisele ka transpordisektoris.

Energiatarbimise taseme säilitamine 2010. aasta tasemel


Eesti eesmärk on 2020. aastaks säilitada energia lõpptarbimise tase 2010. aasta tasemel (2818 ktoe), 2015. aasta eesmärk on mitte ületada energia lõpptarbimist üle 2986 ktoe.

Energiatarbe pikaajalisel prognoosimisel lähtub Eesti SKP muutustest ning sektoripõhistest arengutest, mille tulemusena eeldatakse, et energia lõpptarbimine on 2020. aastal ligikaudu 3248 ktoe. Seda arvestades on Eesti seadnud eesmärgiks energia lõpptarbimise taseme säilitamine 2010. aasta tasemel (ligikaudu 2866 ktoe) ehk energia lõpptarbimise vähendamine ligikaudu 11% võrreldes 2020. aastaks prognoositud tasemega. Lähtuvalt sellest ei tohiks energia lõpptarbimine 2015. aastal samuti praegust tarbimist märkimisväärselt ületada ning jääma vahemikku 2938-2986 ktoe (see on ligikaudu 4% madalam kui 2015. aasta prognoositud tase). 2014. aastal oli energia lõpptarbimine 2774,2 ktoe, mis on 7% madalam 2015. Aastaks seatud vahe-eesmärgist ning 1,6% madalam 2020. aasta eesmärgist. 

Lõpptarbimise hoidmine 2010. aasta tasemel eeldab energiasäästu suurendamist pea kõikides sektorites, millest olulisemad on kodumajapidamised, tööstus, transport ja avalik sektor. Jätkata tuleb hoonete energiasäästu investeeringutega, samuti on oluline avaliku sektori eeskuju hoonete haldamisel ning rajamisel. Tööstuse energiasäästu aitab saavutada uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Transpordi energiakasutust saab ohjata läbi transpordivajaduse vähendamise, ühistranspordi kasutuse suurendamise ja sõidukite ökonoomsuse suurendamise. Sealjuures on oluline üldine teadlikkuse kasv ja sellest lähtuv tarbijakäitumise muutus.

Mida tähendab energia lõpptarbimine?
Energia lõpptarbimine tähendab energiat, mis on tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Lõpptarbimisse ei kuulu kütuse kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks, elektrijaamade omatarve ega energiakadu.

Allikas: Statistikaamet

Jätkusuutlik ja kohanduv riik

Valdkonna eesmärgid keskenduvad majandusliku stabiilsuse suurendamisele ning majanduskeskkonna üldiselt soodsa keskkonna loomisele, see tähendab peamiselt maksu- ja eelarvepoliitikat ning lisaks valitsussektori enda arendamisega seotud tegevusi.

Valitsussektori eelarveülejäägi kasvatamine


Valitsuse eesmärgiks on jätkusuutlik eelarvepoliitika. Riigieelarve maht on püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena, alates 2002. aastast ülejäägis olnud eelarve (1,5–2,5% SKPst) asendus majanduskriisi ajal 2008. ja 2009. aastal paariprotsendise defitsiidiga. Aastatel 2010 ja 2011 oli Eesti valitsussektor uuesti nominaalses ülejäägis, aastatel 2012 ja 2013 väikeses puudujäägis ning 2014 ja 2015 taas ca pooleprotsendises ülejäägis, samas struktuurses ülejäägis on eelarvepositsioon olnud juba 2009. aastast. 

Nominaalset puudujääki põhjustasid eelkõige ajutised ja ühekordsed kulud nagu saastekvootide müügist saadud tuludega seotud investeeringud ning II pensionisamba lisamaksed, mis kokku ulatusid näiteks 2014. aastal 0,5%ni SKPst. Struktuurse eelarveülejäägi saavutamine näitab, et struktuurseid jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning pärast ühekordsete mõjude kadumist paraneb ka nominaalne eelarvepositsioon.

 

Mis on Euroopa Ülemkogu?

Euroopa Ülemkogu on institutsioon, mis määrab kindlaks Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid.

Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning Euroopa Ülemkogu eesistuja, kes juhatab istungeid. Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul. Otsused tehakse Ülemkogul üldjuhul konsensuse alusel.

Eesti esindaja Euroopa Ülemkogus on peaminister Taavi Rõivas.

Allikas: Euroopa Ülemkogu

 

Viimati uuendatud: 3. mai 2016