Sa oled siin

Ekspertrühmad

Ekspertrühmad võimaldavad kiiresti lahendada rakkerühmadega võrreldes väiksemaid või konkreetsemaid probleeme. Ekspertrühma loomine otsustatakse ministeeriumide kantslerite nõupidamisel ning nende tööd aitab korraldada Riigikantselei strateegiabüroo.

 

Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

 

 

Hetkel töös olevad ekspertrühmad

 

Ruumiloome ekspertrühm

Ekspertrühma loomine otsustati 3. juulil 2017.

Ekspertrühma eesmärk on kaardistada riigi ruumilise arengu ja elukeskkonna kujundamist ja suunamist mõjutavad otsustusprotsessid ning töötada välja  valdkonna arendamiseks vajalikud poliitikaettepanekud. 

Ekspertrühm analüüsib ja teeb ettepanekud riigi arhitektuuri-, kinnisvara-, maa-, maastiku- ja muinsuskaitsepoliitika ning valdkondlike ruumiotsuste sidususe ning tasakaalustatuse parandamiseks. See hõlmab ka välisvahendite, riiklike investeeringute ja toetusmeetmete kasutamise kavandamist selliselt, et elluviidavad projektid on valdkondade ülese ruumilise arengu põhimõtetega paremini kooskõlas ning tõstavad ruumilise keskkonna ja elukeskkonna kvaliteeti.

Ekspertrühma ülesannete täitmise tähtaeg on 2018. aasta juuli.

Kontakt: Ruumiloome ekspertrühma juht Jaak-Adam Looveer (jaak-adam.looveer[at]riigikantselei[dot]ee, telefon: 509 2411).

 

Haldusreformi ekspertrühm

Haldusreformi ekspertrühm otsustati luua 8. veebruaril 2016.

Ekspertrühma tegevuse eesmärk on toetada haldusreformi eesmärgipärast ja õigeaegset elluviimist, sh toetada kohalike omavalitsuste ja elanike kaasatust ja teadlikkust reformi läbiviimisest ja põhimõtetest. Läbiviidavate tegevustega toetatakse haldusreformi ekspertkomisjoni ja piirkondlike komisjonide tööd kvaliteetsete soovituste kujundamisel, sihtrühmade kaasamisel ja reformi eesmärkide kommunikeerimisel.

Ekspertrühma ülesannete täitmise tähtaeg on 2017. aasta detsember.

Kontakt: Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna osakonna nõunik Kersten Kattai (kersten.kattai[at]fin[dot]ee, telefon: 56805097) 

 

Isejuhtivate sõidukite ekspertrühm

Isejuhtivate sõidukite ekspertrühm otsustati luua 15. augustil 2016.

Ekspertrühma ülesanne on töötada välja ettepanekud Eesti seadusandluse kohandamiseks ja vajaliku järelevalve korraldamiseks, et muuta võimalikuks isejuhtivate sõidukite kasutamine Eesti teedel ja tänavatel ning pakkuda lahendusi selleks, et Eesti oleks rahvusvahelistele ettevõtetele atraktiivne testkeskkond. Eesti näeb enda võimalusena ka isejuhtiva tehnoloogia kasutamist avalike teenuste osutamisel. Ekspertrühma ülesanne on ka valdkonna teavitustegevuste korraldamine.

Ekspertrühma ülesannete täitmise tähtaeg on 2017. aasta november.

Kontakt: Isejuhtivate sõidukite ekspertrühma juht Pirko Konsa (pirko.konsa[at]gmail[dot]com, telefon: 5680 0211)
 

 

Töö lõpetanud ekspertrühmad

 


Lennuühenduste parandamise ekspertrühm

Ekspertrühma loomine otsustati 30. mail 2016.

Ekspertrühma eesmärk oli teha ettepanekud mis aitaksid saavutada olukorda, kus EL liikmesriigil on võimalik toetada piisava sagedusega ja sihtkohtadega lennuühenduste võrku. Ettepanekud pidid olema rakendatavad enamuse EL lennundusturul kas turu väiksuse või geograafilise asukoha tõttu kehvemas konkurentsipositsioonis olevates EL riikides.

Ekspertrühma töö tulemusena kirjeldati olemasolevaid ning uusi lahendusi lennuühenduste parandamiseks, mille pinnalt tehti ka ettepanekud edasisteks tegevusteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Analüüs: Improving the functioning of the EU air services market (813.08 KB)

Lõpparuanne (116.39 KB)

 

Kriisiaja tervishoiukorralduse ekspertrühm

Kriisiaja tervishoiukorralduse ekspertrühm otsustati Riigikantselei juurde luua 4. jaanuaril 2016.

Ekspertrühma eesmärk oli tervishoiusektori kui terviku ja seal tegutsevate tervishoiuasutuste kriisivalmiduse ja vastava juhtimisvõimekuse tõstmine ning kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptuaalne korrastamine, millega pannakse alus avaliku sektori ja tervishoiuteenuste osutajate süsteemsele koostööle.

Ekspertrühm koostas kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsiooni ja rakendusplaani, kus kirjeldatakse asutuste ülesandeid ning soovituslikke olulisemaid arendustegevusi tervishoiuvaldkonna kriisivalmiduse tõstmiseks. Kontseptsioon ja rakendusplaan kiideti kantslerite nõupidamisel heaks 13. novembril 2017. Tulenevalt avaliku teabe seadusest on kontseptsioon ja rakendusplaan asutusesiseseks kasutamiseks.

Lisaks koostati Eesti oludele kohandatud Hospital Major Incident Medical Management and Support (HMIMMS) metoodika koos tegevuskaartidega; HMIMMSi metoodikal põhinev näidiskriisiplaan haiglatele; HMIMMSi koolitused haiglate juhtidele ning kriisiplaanide koostajatele; tervishoiuvaldkonna õppus Tervex 2017, kus kontrolliti uute kriisiplaanide toimimist; MIMMS metoodikal põhinevad ühtsed tegevuskaardid sündmuskohal reageerimiseks kiirabidele koos lisabrigaadide aktiviseerimise süsteemi kirjeldusega. 

Kriisiaja tervishoiukorralduse ekspertrühma juhtis dr Ahti Varblane ning ekspertrühma kuulusid erinevate valdkondade esindajad (183.95 KB).

 

Üleriigilise kriisiinfotelefoni ekspertrühm

Üleriigilise kriisiinfotelefoni ekspertrühm otsustati luua 4. jaanuaril 2016.

Ekspertrühma eesmärk oli koostöös asjassepuutuvate asutustega kokku leppida ja välja töötada üleriigilise kriisiinfotelefoni loomise ja  toimimise põhimõtted, teabega varustamise tööprotsessid, osapoolte rollid ning kriisiinfotelefoni  käivitamise töökorraldus ja selleks vajalik eelarve.

Üleriigilise kriisiinfotelefoni rakendamise mudel ja õiguslik analüüs esitati 2016. a novembris Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile. Komisjon pidas üleriigilise kriisiinfotelefoni loomist Häirekeskuse baasil vajalikuks eeldusel, et rahastus tagatakse ühtselt riigieelarvest. Selleks esitab Siseministeerium vastava lisataotluse riigi eelarvestrateegiasse 2018-2021.

Õiguslik analüüs Häirekeskuse pädevusest loodava kriisiinfotelefoni valdkonnas (486.82 KB)

Üleriigilise kriisiinfotelefoni kontseptsiooni rakendamise mudel (1.4 MB)

 

 

Viimati uuendatud: 20. detsember 2017