Euroopa Liit

 

Euroopa Liidu liikmena on Eestil võimalus ja kohustus rääkida kaasa liidu poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu arengusuundade määramises. Eesti suudab Euroopa Liidu arengule sisulist mõju avaldada vaid siis, kui seisukohad on konkreetsed ning selged ning neile on võimalik saada teiste liikmesriikide toetus.
 

Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu Vabariigi Valitsus. Riigikantselei on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus ja Eesti ametnikud osalevad Euroopa Liidu töögruppide ning komiteede töös.

Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik alates 2004. aastast.


Stenbocki maja digitaalvaldkonna tippkohtumise ajal 28. ja 29. septembril 2017

 

Eesti ELi poliitika


Eesti eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses tugineme, määrab kindlaks Vabariigi Valitsus peale avalikkusega konsulteerimist.

Alates liitumisest Euroopa Liiduga on Eestis koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks peamised põhimõtted, millest lähtudes valitsus oma tegevuseesmärke EL-is ellu viib. Samuti on raamdokumendis selgitatud valitsuse peamisi eesmärke eri poliitikavaldkondades.

Eesti praeguse Euroopa Liidu poliitika põhisuunad on kokku võetud raamdokumendis „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019", mille on kinnitanud Vabariigi Valitsus ning mida on eelnevalt arutatud Riigikogus.

Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019 (ELPOL) on järjekorras juba neljas raamdokument, mida
on koostatud alates liitumisest 2004. aastal. Nii nagu ka kõikidel eelkäijatel on selle peamine eesmärk rajada ühtsel valitsemisel ja ühistel eesmärkidel põhinev alus Eesti tegutsemisele Euroopa Liidu liikmena. Seda eesmärki kajastavad järgmisel kahel leheküljel esitatud raamseisukohad, mis olid koos valitsuse tööplaaniga dokumendi koostamise aluseks.

Loomulikult on arvestatud ka Euroopa Liidu institutsioonide eesmärke ja tööplaane. Valdkondlikult lähtuvad
meie ootused strateegiatest ja tegevuskavadest, mille elluviimisele raamdokument kaasa aitab.
Kuigi dokument on loogiliselt ja valdkondlikult struktureeritud peatükkideks, on selle eesmärk
valdkonnaülesus ja tegutsemise kooskõlalisus.

Me näeme Euroopa Liitu vastusena võimalike probleemidega toimetulekuks ja soovime olla Euroopa Liidu arengu eestvedajate hulgas. Oleme avatud institutsioonide ja pädevuste tugevdamisele ning koostööle uutes valdkondades. Valdkondlikult paneb Eesti eesistumisel rõhku ühtse turu ja digitaalse siseturu arengule, energiapoliitikale ning naabrus- ja välispoliitikale. Tervelt kolmandik dokumendist on seotud infoühiskonna arenguga.

ELPOL on koostatud aprillist 2015 ning on enam kui pool aastat väldanud ministeeriumide ja Riigikantselei koosloome ning laiapõhjaliste konsultatsioonide tulemus. Peale arutelude Riigikogu komisjonides toimus 23 valdkondlikku kaasamisüritust ja avaliku konsultatsiooni käigus esitati 130 ettepanekut. Peaminister annab valitsuse tegevusest ja dokumendi elluviimisest igal aastal aru Riigikogule.

 
 

Küsimused ja infoallikad Euroopa Liidu kohta
 

Eestis antakse Euroopa Liiduga seotud teavet igale inimesele võimalikult lähedasest ja kättesaadavast allikast.

Iga maakonnas töötab kas maavalitsuse või mõne muu asutuse juures ametnik, kelle üheks tööülesandeks on Euroopa Liidu alane kommunikatsioon. Tallinnas ja Tartus tegutsevad suuremad infokeskused. Telefonitsi saab tasuta informatsiooni euroinfotelefoni numbril 800 3330.

Spetsiifilisemat informatsiooni jagavad kõik Euroopa Liidu asjadega tegelevad asutused Eestis. Iga kodanik võib pöörduda mis tahes riigiasutuse poole teda huvitava teabe saamiseks.

Töötamine Euroopa Liidu institutsioonides
 

Euroopa Liidu institutsioonides töötamine tähendab töötamist 500 miljoni inimese elu edendamise nimel. Kokku on Euroopa Liidu institutsioonides ametis üle 40 000 inimese 28 liikmesriigist.

Euroopa Liit korraldab regulaarselt avalikke konkursse nii alaliste kui ka ajutiste töökohtade täitmiseks, pakub praktikavõimalusi ning koostab eri valdkondade ekspertide andmebaase.

Põhjalikum info Euroopa Liidu institutsioonides töötamise kohta »

Mis on Euroopa Liidu Nõukogu?

Euroopa Liidu Nõukogu on institutsioon, kus kõigi ELi liikmesriikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks.

Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri: näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused. Seda istungit nimetatakse siis keskkonnanõukoguks.

Seda organit on lihtne ajada segamini:

  • Euroopa Ülemkoguga, mis on veel üks ELi institutsioon, kus ELi juhid kohtuvad umbes 4 korda aastas, et arutada ELi poliitilisi prioriteete
  • Euroopa Nõukoguga, mis ei olegi ELi organ.

Allikas: Euroopa Liit

 

Kontakt

Euroopa Liidu sekretariaat »
Rahukohtu 1
Telefon: 693 5201, 693 5200

 

Viimati uuendatud: 22. jaanuar 2018