Euroopa Liit

 

Euroopa Liidu liikmena on Eestil võimalus ja kohustus rääkida kaasa liidu poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu arengusuundade määramises. Eesti suudab Euroopa Liidu arengule sisulist mõju avaldada vaid siis, kui seisukohad on konkreetsed ning selged ning neile on võimalik saada teiste liikmesriikide toetus.
 

Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu Vabariigi Valitsus. Riigikantselei on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus ja Eesti ametnikud osalevad Euroopa Liidu töögruppide ning komiteede töös.

Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik alates 2004. aastast.


ELi lipud. Foto: Euroopa Komisjon

 

Eesti ELi poliitika


Eesti eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses tugineme, määrab kindlaks Vabariigi Valitsus peale avalikkusega konsulteerimist.

Alates liitumisest Euroopa Liiduga on Eestis koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks peamised põhimõtted, millest lähtudes valitsus oma tegevuseesmärke EL-is ellu viib. Samuti on raamdokumendis selgitatud valitsuse peamisi eesmärke eri poliitikavaldkondades.

Eesti praeguse Euroopa Liidu poliitika põhisuunad on kokku võetud raamdokumendis „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019", mille on kinnitanud Vabariigi Valitsus ning mida on eelnevalt arutatud Riigikogus.

 

Eesti eesistumine 2018


Euroopa Liidu eesistujariik on liikmesriik, kes vastutab teatud perioodil Euroopa Liidu Nõukogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras kuueks kuuks ning ta tagab oma eesistumisperioodil Euroopa Liidu Nõukogu otsustusprotsessi koordineerimise ja järjepidevuse.

Eesistujat abistab Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat. Kõiki nõukogu istungeid — välja arvatud välisministrite nõukogu, millel on alaline eesistuja — juhivad vastavad ministrid riigist, mis on sel hetkel ELi eesistuja. Näiteks juhatab Eesti eesistumisperioodil keskkonnanõukogu istungit Eesti keskkonnaminister. Eesistuja on neutraalne ja erapooletu, ta on riikidevahelistes vaidlustes vahekohtunikuks. Eesistuja ülesannete täitmine eeldab liikmesriigi kogu valitsusaparaadi kasutamist.

Eesistumise edukus sõltub selle heast ettevalmistamisest ja koordineerimisest liikmesriigis. Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa 2017. aasta juulist kuni detsembrini.

 

Küsimused ja infoallikad Euroopa Liidu kohta
 

Eestis antakse Euroopa Liiduga seotud teavet igale inimesele võimalikult lähedasest ja kättesaadavast allikast.

Iga maakonnas töötab kas maavalitsuse või mõne muu asutuse juures ametnik, kelle üheks tööülesandeks on Euroopa Liidu alane kommunikatsioon. Tallinnas ja Tartus tegutsevad suuremad infokeskused. Telefonitsi saab tasuta informatsiooni euroinfotelefoni numbril 800 3330.

Spetsiifilisemat informatsiooni jagavad kõik Euroopa Liidu asjadega tegelevad asutused Eestis. Iga kodanik võib pöörduda mis tahes riigiasutuse poole teda huvitava teabe saamiseks.

Töötamine Euroopa Liidu institutsioonides
 

Euroopa Liidu institutsioonides töötamine tähendab töötamist 500 miljoni inimese elu edendamise nimel. Kokku on Euroopa Liidu institutsioonides ametis üle 40 000 inimese 28 liikmesriigist.

Euroopa Liit korraldab regulaarselt avalikke konkursse nii alaliste kui ka ajutiste töökohtade täitmiseks, pakub praktikavõimalusi ning koostab eri valdkondade ekspertide andmebaase.

Põhjalikum info Euroopa Liidu institutsioonides töötamise kohta »

Mis on Euroopa Liidu Nõukogu?

Euroopa Liidu Nõukogu on institutsioon, kus kõigi ELi liikmesriikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks.

Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri: näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused. Seda istungit nimetatakse siis keskkonnanõukoguks.

Seda organit on lihtne ajada segamini:

  • Euroopa Ülemkoguga, mis on veel üks ELi institutsioon, kus ELi juhid kohtuvad umbes 4 korda aastas, et arutada ELi poliitilisi prioriteete
  • Euroopa Nõukoguga, mis ei olegi ELi organ.

Allikas: Euroopa Liit

 

Kontakt

Euroopa Liidu sekretariaat »
Rahukohtu 1
Telefon: 693 5201, 693 5200

 

Viimati uuendatud: 29. september 2016