Sa oled siin

Riigivapi kasutamine

Riigivapp paigutatakse auväärsele kohale. Seaduse kohaselt kasutatakse riigivappi kujundus-, turva- või pitserielemendina õigusaktidel, dokumentidel, rahamärkidel, ruumikujunduses, alalise asukoha hoonetel, siltidel, embleemidel, pitserites ning seda võib kasutada trükistel ja muudel esemetel.

Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus

__thumb_-2-suurriigivapp.png

Eesti Vabariigi tunnusena kasutatakse suurt riigivappi garantii-, kuuluvus- või põhiseadusliku institutsiooni tunnusmärgina. Eesti Vabariigi esindamisel kasutavad riigitunnust Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus.

Riigipitseris, seadustel, välislepingute ühinemise, denonsseerimise ja ratifitseerimise kirjadel ning isikut, kodakondsust, perekonnaseisu, haridust, ametit või elukutset tõendavatel dokumentidel kasutatakse suurt riigivappi garantiimärgina.

__thumb_-2-suurriigivappmonokroom.png

Riigi Teataja esimese, teise, kolmanda osa ja Riigi Teataja lisa esimesel leheküljel, ajalooliste kahepoolsete väeosalippudel, kohtunike, prokuröride, kaitseväelaste ja ametnike vormi- või ametiriietusel, riiklikel autasudel, põhipiirimärkimärkidel ja piiripunktides kasutatakse riigi tunnusmärgina suurt riigivappi. Riigitunnus paigutatakse ka Vabariigi Presidendi residentsile ja esindusruumidesse, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse alalise asukoha hoone fassaadile, istungisaalidesse ja esindusruumidesse, Riigikohtu hoonele ja kohtusaalidesse ning perekonnaseisuasutuste saalidesse.

__thumb_-2-suurriigivappkontuur.png

Suurt riigivappi ning selgitusena institutsiooni nime kasutavad Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus oma tunnusena. Riigikogu otsustel, avaldustel, deklaratsioonidel, pöördumistel ja uksesildil kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOGU. Vabariigi Presidendi seadlustel, otsustel ja käskkirjadel, tema antavatel teistel dokumentidel ja muudel trükistel ning pitseris kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga VABARIIGI PRESIDENT. Riigikohtu lahenditel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOHUS. Kohtute uksesiltidel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos kohtuasutuse nimega. Välissuhtluses kasutatavatel suursaadikute dokumentidel ning välisesinduste uksesiltidel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos vastava välisesinduse nimega.

Vabariigi Presidendi lipul, vimplil ning liiklusvahendil on suure riigivapi kujutis.

 

Väike riigivapp on riigivõimu tunnus

__thumb_-2-vaikeriigivapp.png

Seda kasutavad koos asutuse nimetusega Riigikogu, peaminister, Vabariigi Valitsus, Riigikohus, kohtud, õiguskantsler, riigikontroll, Eesti Pank, kaitseväe juhataja, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud oma õigusaktidel, dokumentidel, kirjaplankidel ja pitserites. Väikest riigivappi kasutavad ilma asutuse nimetuseta õiguskantsler, riigikontroll, Eesti Pank, kaitseväe juhataja, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud oma asukoha hoonetel. Eesti mereväe lipul ja rahvusvõistkonna riietusel on väikese riigivapi kujutis.

__thumb_-2-vaikeriigivappmonokroom.png

Väikest riigivappi koos ametiasutuse nimetusega kasutavad oma tunnusena õiguskantsler, riigikontroll, põhiseaduslike institutsioonide kantseleid ja ministeeriumid. Ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud võivad omada oma sümbolit (embleemi), kuid selles peab sisalduma väike riigivapp. Oma sümboleid ei kasutata õigusaktidel, dokumentidel, kirjeplankidel, pitserites ega siltidel. Eelnimetatud institutsioonid, asutused, organid ja isikud kasutavad oma tunnust trükistel ja muudel esemetel.

Omavalitsusorganid võivad kasutada väikese riigivapiga pitserit üksnes riiklikku ülesannet täites.

 

Riigivapi kasutamise keeld

__thumb_-2-vaikeriigivappkontuur.png


Riigivappi ei tohi kasutada vääritul moel. Riigivapi kasutamine peab olema kooskõlas seadusega ning põhjendatud.

Riigivappi ei tohi kasutada juhtudel, kui sellest tuleneks riigipoolne garantii või soovitus, kui seda tegelikult ei ole. Reklaamis ei tohi kasutada riigi ja riigiasutuste sümboleid viisil, mis eksitaks reklaami eseme suhtes.

Riigivapi maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise eest karistatakse karistusega või kuni üheaastase vangistusega.

 

Riigivapi kasutamine pitserites

 

__thumb_-2-pitser.png

Riigivõimu teostavad asutused kasutavad sõõrikujulist väikese riigivapiga pitserit. Üldjuhul on riigiasutusel üks oma nimetuse ja riigivapiga pitsat.

Pitseri tekst on eesti keeles, erandina võib välissuhtluses kasutataval pitseril olla dubleeriv võõrkeelne tekst. Pitser ei tohi olla äravahetamiseni sarnane kehtetuks tunnistatud sama nimetusega pitserist. Riigivapiga pitser tuleb registreerida enne kasutuselevõttu Riigikantseleis.

Riigipitser on sõõrikujuline 70 mm läbimõõduga pitser, mille keskel on suur riigivapp. Sõõri ülemisel äärel on kiri “EESTI VABARIIK”.

Riigikogu, peaministri, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, õiguskantsleri, Riigikogu Kantselei, Riigikantselei, Riigikontrolli, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Panga, kaitseväe juhataja ja ministeeriumide pitseri sõõri läbimõõt on 50 millimeetrit ja selle keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemisel äärel on vastava asutuse nimetus ning pitseri eritunnus.

Ametid, inspektsioonid ja teiste riigivõimu teostavate organite ja isikute pitserid on 35 mm läbimõõduga sõõrid, mille keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemisel äärel on vastava asutuse nimetus ning pitseri eritunnus.

Kohaliku omavalitsuse sõõrikujulise väikese riigivapiga pitsati läbimõõt on 35 mm ja sõõri ülemises äärel on omavalitsusorgani nimetus ning pitseri eritunnus.

 

Viimati uuendatud: 25. veebruar 2015