Riigipitsati saal


Riigipitsati saal on nime saanud riigisekretäri juures hoitava riigi kõige tähtsama pitsati – riigipitsati järgi. Alates 11. novembrist 2008, mil möödus 90 aastat Riigikantselei asutamisest, säilitatakse ajaloolise I riigipitsati pressvorme Stenbocki majas.

 

Riigipitser kehtestati 19. juunil 1925 riigivapi seadusega. Pitsati jäljendis ehk pitseris on suure riigivapi kujutis, ülal kaarena tekst EESTI VABARIIK. Pitseri läbimõõt on 7 cm. Pitseriga kinnitati saadikute nimetamise ja ärakutsumise kirjad, konsulite patendid konventsioonide ratifitseerimiskirjad ja välislepingud. Riigipitseriga pitseeriti ka saadikute volikirjade ja tagasikutsumiskirjade ümbrikud. Riigipitsati hoidjaks määrati riigisekretär.

Esimene riigipitsat telliti Londonis asuvalt firmalt Waterlow & Sons Limited ning pitsat valmis 1926. aasta kevadeks.

 

Maalid Riigipitsati saalis. Foto: Artur Sadovski

Riigipitsati saal. Foto: Artur Sadovski

 

 

Kunstnik Jüri Kask on maalinud kolme riigimehe portreed, mis on eksponeeritud Riigipitsati saalis. Piltkirjas maalitud portreedel on kujutatud Ants Piip, Otto Tief ja Heinrich Mark.

Maalidega tutvu lähemalt galeriis  »

 

 

Mis sai riigipitsatist edasi

  • Okupatsiooniaja alguses 1940. aastal keelati Eesti Vabariigi riigisümboolika kasutamine.
  • Eesti Vabariigi sümboleid hakati taas kasutama 1980. aastate lõpus. 1993. aastal võeti vastu riigivapi seadus, mis taastas 1925. aasta seaduse eeskujul ka riigipitseri. Kuna okupatsioonieelse riigipitsati saatus oli teadmata, valmistati Soomes Eesti Vabariigi II riigipitsat.
  • 2008. aasta augustis tuli riigisekretäri vastuvõtule Maris Ausma, kaasas esimese riigipitsati terasest matriits ja vasest patriits. Riigipitsati pressraua küljest lahti monteeritud pressvormid oli okupatsioon ajal leidnud tema vanaisa Peeter Peips (30.05.1904-11.06.1985), kes oli töötanud Presidendi Kantseleis maalrina. Okupatsioonieelse riigipitsati pressvormid olid peidetud administratiivhoone pööningule. Peeter Peips tõi pressvormid tühjas värviämbris koju ning hoidis neid kuni oma elupäevade lõpuni.
  • 82 aastat hiljem jõudis esimene riigipitsat taas riigisekretäri kätte hoiule.

Riigipitseriga kinnitab riigisekretär suursaadikute ametisse nimetamise volikirjad ning tagasikutsumise kirjad, samuti konventsioonide ja välislepingute ratifitseerimise või denonsseerimise kirjad. Riigipitsati kasutamist protokollitakse. 

Esimese riigipitsati pressvorm. Foto: Artur Sadovski

 

 


 

Riiklike autasude ekspositsioon

Riigipitsati saalis asub ka Eesti Vabariigi riiklike autasude tervikekspositsioon. Eesti Vabariigil on kuus riiklikku autasu.

Eesti esimene riiklik autasu kinnitati juba 1919. aastal, riiklike autasude süsteem arendati välja 1936. aastaks. Nõukogude võim hävitas riiklikud tunnustused. Taasiseseisvumise järel 1994. aastal taastati Teenetemärkide Komitee (esimees riigisekretär) eestvedamisel sõjaeelsed riiklikud autasud  ning lisati president Lennart Meri ettepanekul Maarjamaa Risti teenetemärk.

Riiklikke au- ja teenetemärke annab Vabariigi President ning alates 2008. aastast korraldab teenetemärkide andmisega seonduvat Presidendi Kantselei.

Maarjamaa Risti teenetemärk. Foto: Riigikantselei

 

 

Hõbedakogu


Riigipitsati saalis väärib tähelepanu ka väljapanek hõbedakogust, mis koosneb valdavalt Eesti riigivanematele tehtud kingitustest.

Hõbedakogus on väärisesemeid maailma ühest kuulsamast Peter Carl Fabergé töökojast Peterburis. Selle kuulsa firma rajaja oli Pärnu kullasepa poeg.

Vanim ese on pärit 19. sajandi lõpu keiserlikult Saksamaalt. Osa kingitusi on varustatud pühendusgraveeringutega, osale esemetest on graveeritud annetamise või kinkimise aeg.

Väljapanek hõbedakogust. Foto: Artur Sadovski

 

 

Ingli tuba
 

Riigipitsati saali ees asub Ingli tuba, mis on nime saanud reljeefi järgi, millel on kujutatud allegooriline naisfiguur Fortitudo (Vaprus). Reljeef on paekivisse raiutud Tallinna meistri, renessansiajastu kujuri Arent Passeri (1589-1637) töökojas umbes 1625. aastal.

Reljeefi algne asupaik ja funktsioon Tallinnas pole teada, suure tõenäosusega on tegemist etikukiviga. Tallinna linn andis reljeefi Riigikantseleile selle alaliseks eksponeerimiseks 2001. aasta veebruaris.

Ingli tuba. Fotod: Riigikantselei

 

 

Viimati uuendatud: 13. jaanuar 2017