Säästev areng

Säästva ehk jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti kooskõlas loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arengu eesmärk on saavutada tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning tagada täisväärtuslik ühiskonnaelu praeguste ja järeltulevate põlvede jaoks. Jätkusuutlik areng haarab enda alla pea kõik eluvaldkonnad.

Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” katab paljusid valdkondi, mille eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Säästva arengu strateegiliste arengukavade elluviimist koordineerib alates 2006. aasta maist Riigikantselei strateegiadirektor, kelle tegevust toetab strateegiabüroo. Strateegiadirektor on ka riiklik kontaktisik ja koordinaator säästva arengu küsimustes.

 

Säästev areng

 
 

Säästev areng Eestis


Eesti säästva arengu põhimõtted on paika pandud säästva arengu riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“. Strateegia alused tulenevad säästva arengu seadusest, mille Riigikogu võttis vastu 1995. aastal. Seadus näeb ette looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ valmis Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel 2005. aastal. Selle näol on tegemist Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegiaga 2030. aastani. Strateegia valmis ekspertide ja huvigruppide tihedas koostöös. Strateegia heakskiitmisele eelnes põhjalik avalik arutelu.

Strateegia  eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitavad kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule. 


Eesti säästva arengu eesmärgid
 

  • Eesti kultuuriruumi elujõulisus
  • Inimese heaolu kasv
  • Sotsiaalselt sidus ühiskond
  • Ökoloogiline tasakaal 

Strateegia rakendamine
 

Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani, vaid see toimub erinevate valdkondlike strateegiate ja arengukavade kaudu. Iga valdkonna arengukava koostamisel tuleb alati arvestada ka riigi konkurentsivõime ja säästva arengu strateegiliste arengukavadega.

Riikliku strateegia rakendamise tulemuste jälgimine toimub läbi säästva arengu näitajate põhjal koostatavate aruannete.

 
 

Säästva arengu komisjon


Vabariigi Valitsus asutas Eesti säästva arengu komisjon 1996. aastal. Valitsuse korraldusega moodustati asjatundjate komisjon riigi pikaajalise säästva arengu üksikküsimuste läbitöötamiseks. 2009. aastal muudeti säästva arengu komisjoni liikmeskonda, nimetati komisjoni liikmed kuni 2013. aastani ja täpsustati komisjoni ülesandeid. 2013. aastal muutis valitsus komisjoni moodustamise korraldust ning nimetas komisjoni liikmed järgmiseks neljaks aastaks. Vaata lähemalt »

 

Säästva arengu töörühm
 

Säästva arengu strateegia elluviimise tõhustamiseks moodustati 2008. aastal ministeeriumidevaheline säästva arengu töörühm.

Töörühma tööd juhib strateegiadirektori asetäitja ning töörühma kuuluvad strateegia elluviimisega seotud ministeeriumide (Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Justiitsiministeerium,) esindajad asekantslerite ja osakonnajuhatajate tasandil ning Statistikaameti esindajad.

  Riigisekretäri käskkiri:
„Töörühma moodustamine
Eesti säästva arengu riikliku
strateegia "Säästev Eesti 21"
täiendamise ja elluviimise koordineerimiseks“ (pdf) »
(99.5 KB)

Töörühma peamised ülesanded:

  • koordineerida Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” elluviimist ja täitmise jälgimist, koostades selleks Vabariigi Valitsusele ja Euroopa Komisjonile regulaarseid aruandeid strateegia rakendamisest ja saavutatud tulemustest

  • koordineerida ettepanekute väljatöötamist Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” täiendamiseks ja parandamiseks nii eesmärkide, meetmete kui tegevuste osas tulenevalt riigisisestest vajadustest või Euroopa Liidu suunistest

  • koordineerida jätkusuutliku arengu seireindikaatorite süsteemi arendamist, luues võimaluse analüüsida Eesti jätkusuutlikku arengut ja võrrelda seda teiste riikidega ning jälgida strateegias „Säästev Eesti 21” seatud eesmärkide elluviimist

  • koordineerida Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia küsimustes

  • korraldada infovahetust ja paremate praktikate tutvustamist jätkusuutliku arengu valdkonnas

 

Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid

 

 

25. septembril 2015 võeti ÜRO tippkohtumisel vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. Maailma riigipeade ja valitsusjuhtide poolt vastu võetud deklaratsioon „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ (624.33 KB) sisaldab 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki, 169 alaeesmärki ning suunised nende elluviimiseks. Nähakse ette ka aruandlussüsteem eesmärkide täitmise jälgimiseks.

Ülemaailmse säästva arengu tegevuskava peamine eesmärk on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, samas arvestades looduskeskkonna võimekusega. Tegevuskava eesmärgid keskenduvad olukorra parandamisele nii majandus-, sotsiaal- kui ka keskkonnavaldkonnas (sealhulgas kliimamuutuse peatamisele).

Uued eesmärgid kehtivad kõikidele riikidele (nii arenenud kui arenguriikidele) ning selle elluviimiseks on vaja panust nii valitsustelt kui ka valitsusväliselt sektorilt.

 

17 ülemaailmset eesmärki

 

169 alaeesmärki

 

Täpsemalt saab ÜRO-s kokkulepitud säästva arengu eesmärkide kohta lugeda siin

Ülevaade ÜRO 2030. aasta tegevuskava elluviimisest Eestis (juuni 2016) (1.27 MB)

 

Säästev areng Euroopa Liidus 


Euroopa Liit kiitis säästva arengu põhimõtted heaks 2001. aastal. Säästva arengu  strateegiat uuendati 2006. aastal. Säästva arengu uuendatud strateegia (pdf) (318.09 KB)»

Säästva arengu strateegia eesmärgid on seotud Euroopa Liidu eelmise konkurentsivõime strateegia, nn Lissaboni strateegia eesmärkidega ning Euroopa Ülemkogu vaatab iga kahe aasta tagant eesmärkide saavutamise üle.

Uuendatud strateegias on määratletud eesmärgid seitsmes valdkonnas:

  • Kliimamuutused ja puhas energia

  • Säästev transport

  • Säästev tarbimine ja tootmine

  • Loodusressursside säilitamine ja haldamine

  • Rahvatervis

  • Sotsiaalne kaasatus, demograafia ja ränne

  • Ülemaailmne vaesus ja säästva arengu alased väljakutsed

 

Kontakt

 

Eili Lepik

strateegiabüroo nõunik

 

 

 Telefon: 693 5619
eili.lepik[at]riigikantselei[dot]ee

 

Viimati uuendatud: 9. detsember 2016