Stenbocki maja ja arhitektuur

Stenbocki majas toimuvad valitsuse istungid, seal töötavad igapäevaselt peaminister ja Riigikantselei. Esimese istungi Stenbocki majas pidas valitsus 8. augustil 2000.


Kuigi hoonetekompleks aadressil Rahukohtu tänav 3 on aegade jooksul vahetanud mitmeid omanikke ja tal on olnud erinevaid funktsioone, on ta nii kunstiteostes, ajalooallikates kui ka teadlaste poolt koostatud uurimustes kandnud ikka Stenbocki maja nime.

Kuue dooria sambaga rõdu ja rangelt klassitsistliku välisilmega esindusliku hoone Toompea põhjaserval kavandas arhitekt Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, kuid valmimisel 1792. aastal sai hoonest krahv Jakob Pontus Stenbocki linnaresidents. Pärast krahv Stenbocki surma kasutati hoonet mitmel erineval otstarbel, kuni 1891. aastal võeti see esmakordselt kasutusele kohtuhoonena. Kohtud töötasid selles 1987. aastani. Hiljem jäi maja unarusse, kuni 1996. aastal alustati selle taastamisega Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei hooneks. Esimese istungi Stenbocki majas pidas valitsus 8. augustil 2000.

Stenbocki maja. Foto: Scanpix

 

Stenbocki maja arhitektuurist


Stenbocki maja arhitektuuri kirjeldades peab arvestama, et see ei ole ehitatud aadlipaleeks vaid ametiasutuse tarvis ning seetõttu mõjub küllaltki lakoonilise ja lihtsana nii väljast kui ka seest.

Kuigi hooneteansambli asetuse poolest järgib kogu objekt oma peahoone, kaarja kõrvalhoone ning nende vahele jääva siseõuega tollases aadliriigis valitsenud taotlust, et ka linnas asuvatele riiklikele ehitistele anti maal asuvate aadlimõisate laiuva hoonestiku iseloom.

Teisalt on maja esialgselt valminud suure rahalise nappuse olukorras, mis omakorda dikteerib tema väljapeetuse. Kolmekorruselist kivist peahoonet iseloomustab tema massiivsuse ja tasakaalustatuse tõttu range klassitsism. Nii hoone siseõue- kui ka merepoolne fassaad on lihtne ja korrapärane, mida kaunistavad astmeline aknaraamistus, hammaslõikega katusekarniis ning II korruse akende kohal asetsevad viil- ja servsimsid.
 

Merepoolne fassaad
Merepoolsel fassaadil läbivad esimest korrust kuus tugeva tüvesega pilastrit, mis on kujundatud lihtsate dooria kapiteelidega. Samas ulatub hoone teise korruseni kuuele dooria sambale toetuv ja klassikaliste balustritega ääristatud rõdu, mis 1891. aastal aset leidnud ümberehituste käigus lammutati, kuid on praeguseks taastatud hoone esialgsete plaanide ja kirjelduste järgi.

 

Stenbocki maja hoovipoolne fassaad. Fotod: Riigikantselei

Õuepoolne fassaad
Õuepoolse fassaadi kesktelge rõhutavad läbi II ja III korruse asetsevad 6 pilastrit ja 2 poolpilastrit, mis toetavad hammaslõikega ääristatud kolmnurkset frontooni. Pilastrite baasised ja joonia stiilis kujundatud spiraalikujuliselt lõppevad kapiteelid on valmistatud Saaremaa dolomiidist. Nad dekoreerivad sobivalt ja jõuliselt hoone lakoonilist fassaadi, näidates ühtlasi Saaremaa "marmori" kui sajandite traditsiooniga seotud ehitusmaterjali sobivust klassitsistlikus arhitektuuris.

 

Toompea panoraam, keskel Stenbocki maja. Foto: Toomas Volmer

 

Kõrvalhoone ja siseõu

 

Stenbocki maja kõrvalhoone ja hoov. Fotod: Artur Sadovski ja RiigikantseleiStenbocki maja peahoone vastas asub kõrvalhoone, mis oli esialgselt mõeldud tõllakuurideks, talliruumideks, aidaks, kohtuteenijate ja vangivalvurite eluruumideks ning osaliselt ka vangikongideks. Tänapäeval on kaarjates kõrvalhoonetes kabinetid peaministri büroo, valitsuse kommunikatsioonibüroo ning teiste Riigikantselei ametnike tarvis.

Kõrvalhoone on sümmeetriliselt poolkaarekujuline ainult siseõue poolt vaadates, selle tänavapoosed seinad järgivad krundi piire aga kõigis selle ebasümmeetrilisustes. Selline kõikidest külgedest piiratud ehitise rajamine on arusaadav, sest objekt pidigi kohtuhoonena asetsema oma vanglafunktsioonide täitmiseks eraldatult ja suletult.

Kõrvalhoone on peahoonega ühendatud alles 1891. aastal teostatud ümberehitustööde käigus, mistõttu kaarhoone loob tänapäeval tiibhoonete illusiooni.

Külghoone esimese korruse akendest on osad rekonstrueeritud ovaalsetena, nagu need esialgsel, 18. sajandi lõpu fassaadilahendusel olid. Hoburauakujuline siseõu, kuhu Rahukohtu tänava poolt pääseb läbi võlvitud peavärava, on praegu ääristatud munakivisillutisega, siseosa kaetud graniidist parkettkivide ning hallide ja punaste tellistega.

Siseõue keskel kasvab vana pärn. Peahoone merepoolse fassaadi ja Toompea paese nõlva vahel on muruga haljastatud ning hallide tellistega sillutatud terrass.

Lähemalt Stenbocki maja pärnast »
Õuemuusika kontserdid Stenbocki maja siseõues »

 

 

Mälestustahvel Stenbocki maja fassaadil.

 

In memoriam

 
Stenbocki maja fassaadil, otse värava kõrval, asub tahvel In memoriam, mis on pühendatud kommunistliku terrori tagajärjel hukkunud valitsusjuhtidele ja valitsuse liikmetele. Tahvlil on ära toodud kümne valitsusjuhi nimi: Friedrich Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Ants Piip, Konstantin Päts, Otto Strandman, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson.
 
Valitsusjuhtide kõrval näeb 56 valitsusliikme nime. Kõigi nende elutee on lõppenud aastatel 1941–1942.
 
 
 
 
 
 
 

Vaata lähemalt:

 

Peaministri esindus- ja tööruumid

Riigivanemate saal

Istungite saal

Riigipitsati saal

Terrase tuba

Pressiruum

Fuajee

Kelder

 

Viimati uuendatud: 21. juuli 2015