Eesti avalikus teenistuses on 96 tippjuhti, kes töötavad koos parema Eesti nimel. Avaliku teenistuse tippjuhtideks on ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid, Riigikantselei direktorid, ametite ja inspektsioonide peadirektorid, Häirekeskuse peadirektor, riigiarhivaar ning Kaitseväe juhataja.
Avaliku teenistuse tippjuht loob organisatsiooni juhina selgust, on inimestele eeskujuks ja sildade ehitajaks partneritega. Teadvustades ettenägematuks osutunud kriise ja maailma muutumist ennustamatuks ning rabedaks, keskendume mudelis ajahambale hästi vastu pidanud juhtimistegevustele, toetudes inspireerivale, eetilisele, kaasavale, autentsele, vastutustundlikule, tugevustele ja väärtustele põhinevale juhtimisele. Tippjuhi kompetentsimudel kirjeldab hea tippjuhi igapäevased tegevused, mille elluviimise eelduseks on teadmised, oskused, riigimehelikkus ja lugupidamine nii iseenda kui ka teiste inimeste ja keskkonna suhtes.
Panime need kompetentsid kirja, loomaks ühist arusaama, milline on hea avaliku teenistuse juhtimine, millist juhtimiskvaliteeti töötajatele lubatakse. Kompetentsid aitavad eristada ka olulisi juhtimistegevusi vähem olulistest ning loovad selged aluspõhimõtted tippjuhtide värbamiseks ja arendamiseks. Kompetentsimudel on erinevate juhtimiskäekirjade ühisosa, kajastades tänaste tippjuhtide nägemust ja kogemust.
Tippjuhi kompetentsid
- Seab koos töötajate ja partneritega, keskkonda analüüsides ning poliitilise tahtega arvestades asutusele või valdkonnale pikaajalise sihi
- Kavandab strateegia ja läbimõeldud tööplaanid sihi saavutamiseks, hoiab need ajakohasena
- Kujundab uuenduslikkust ja tõhusust soosiva töökorralduse, mis arvestab tehnoloogia arenguga
- Arendab oma ametikohal kriisideks valmisolekut, luues nii ajalise reservi ootamatusteks kui ka harjutades koos töötajatega kriisiolukorras käitumist
- Hangib sihi saavutamiseks vajalikud vahendid, kasutab neid heaperemehelikult
- Loob võimeka, mitmekesise ja hästi koostöötava meeskonna
- Toetab töötajate heaolu, arengut ja tulemuste saavutamist väljakutsete kujundamise, kaasamise ja usaldamise ning innustava tagasiside andmise kaudu
- Otsustab faktipõhisele infole tuginedes, õigel ajal ja selgelt määratletud vastutusega
- Küsib tagasisidet ja vajadusel muudab oma juhtimisstiili
- Õpib uusi oskusi, kujundab endale laia silmaringi, räägib oma õppetundidest
- Võimestab koostöövõrgustikke (sh rahvusvahelisi) ja peab partneritega regulaarselt sisulisi arutelusid
- Veab eest organisatsiooni väärtuste ja traditsioonide hoidmist ja kujundamist
- Korraldab proaktiivselt kommunikatsiooni nii organisatsioonis sees kui väljaspoole
- Muudab valdkonna, organisatsiooni ja selle tulemused nähtavaks poliitikutele ja ühiskonnale laiemalt
- Kaasab seadusloomesse või oma asutuse tegevuse planeerimisse erinevaid sihtrühmi (sh poliitikuid) ja suurendab nende huvide ühisosa
Avaliku teenistuse juhtimist mõjutavad globaalsed trendid
Juhtimist Eesti avalikus teenistuses mõjutavad paljude muude tegurite kõrval ka globaalsed trendid, millega arvestamine ja proaktiivne reageerimine on kriitilise tähtsusega Eesti riigi jätkusuutlikuks arenguks. Viimased aastad on näidanud, et suured muutused toimuvad äkki ja kiiresti, võimendades ühiskonnas ebastabiilsust ja vähendades turvatunnet.
Inimesed ja ühiskond
Eesti nagu paljud teised Euroopa riigid, seisab silmitsi sündimuse vähenemise ja rahvastiku vananemisega. See toob kaasa suurema surve tervishoiusüsteemile ja pensionisüsteemidele. Avaliku sektori juhtimises tähendab see vajadust kohandada sotsiaalteenuseid ning tõhustada tööjõu kasutamist, sealhulgas vanemaealiste tööhõive suurendamist. Julgeolekuolukorrast ning kliima soojenemisest tulenevalt on suurenenud rändesurve. Eesti avalik sektor peab olema valmis integreerima sisserändajaid, pakkudes keeleõpet ja toetades nende sotsiaalset kaasatust. Avalik sektor peab arvestama muutuva tööturuga, uute töömustrite ning eri generatsioonide ootustega. Talentide leidmiseks ja hoidmiseks tuleb pakkuda atraktiivseid töötingimusi. Vääriline ja motiveeriv tasu, hea tööõhkkond, tunnustamine, vaimse ja füüsilise tervise toetamine ning tööaja ja -koha paindlikkus, mis võimaldab paremini ühildada tööd pereeluga, on üha olulisemad tegurid parimate töötajate värbamisel ja kaasamisel.
Poliitika ja valitsemine
Eesti, olles osa Euroopa Liidust ja NATOst, peab olema valmis suurenevateks globaalseteks pingeteks. See nõuab tugevat diplomaatiat, investeeringuid kaitsevõimesse ja koostööd liitlastega. Sõda Ukrainas, üha suurenev vastasseis Venemaa ja NATO vahel, samuti USA ja Hiina vahelised kaubandus- ja tehnoloogiapinged, sõjalised konfliktid ja poliitiline ebastabiilsus Lähis-Idas on suurendanud rahvusvahelist migratsiooni ja põgenike arvu, mis avaldab survet kogu Euroopa sotsiaal- ja tervishoiusüsteemidele. Kodanikud ootavad, et riigi juhtimine oleks üha agiilsem, vastupidavam ning kohaneks kriiside tekkides kiiresti muutustega. See hõlmab tehnoloogia, poliitika ja regulatiivsete uuenduste strateegilist kombinatsiooni, et säilitada järjepidevus, samas reageerida tõhusalt erakorralistele olukordadele ning keskkonnamuutustele. Üha enam nõutakse komplekssete ühiskondlike probleemide lahendamiseks koostööd erinevate sektorite vahel.
Kliima ja keskkond
Kliima soojenemise pidurdamiseks ja keskkonnaküsimuste globaalse tähtsuse kasvades peavad avaliku sektori juhid integreerima säästvuse oma valitsemismudelitesse. See hõlmab tehnoloogia kasutamist heitkoguste jälgimiseks ja keskkonnamõjude tõhusaks juhtimiseks. Kliimamuutuste leevendamine, taastuvenergia üha suurem kasutuselevõtt ning jätkusuutlikud lahendused on olulised teemad, mida tuleb juhtimisel arvestada. Avaliku sektori poliitikad peavad soodustama üleminekut rohelisemale majandusele. Ressursside nappuse olukorras peab Eesti arendama strateegiaid erinevate ressursside, sh toorainete säästlikumaks kasutamiseks ja ringmajanduse edendamiseks.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Riigi innovatsioonivõime on oluline mootor tootlikkusele, majanduskasvule ja jõukusele. Avalik sektor peab kohanema kiiresti muutuva tehnoloogiaga. Andmeanalüüs, tehisintellekt, e-teenused ja küberkaitse on valdkonnad, kus juhtimine peab olema uuendusmeelne ja paindlik. Kiirenenud tehnoloogiline areng toob kaasa vajaduse suurema regulatsiooni järele tehnoloogia kasutamise eetilisuse tagamiseks. Eesti on tuntud kui digitaalne eestvedaja, mistõttu on oluline jätkata investeeringuid tehnoloogiasse ja innovatsiooni. See hõlmab ka uute tehnoloogiate, tehisaru ja suurandmete eetilist ja tõhusat kasutamist avalikus sektoris. Tehnoloogia integreerimine igapäevaellu ja töösse nõuab poliitilisi raamistikke, mis kaitsevad kodanike privaatsust ja turvalisust, samuti tööturgu mõjutavate muutuste juhtimist. Eesti digivalitsemine peab pidevalt arenema ja käima kaasas tehnoloogilise arenguga, et vastata uutele väljakutsetele nagu näiteks desinformatsiooni levik ja küberohud.
Viimati uuendatud 02.10.2024
