Tegevuskava 2014-2016

Valitsus kiitis Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014-2016 (1.26 MB) heaks 12. juuni 2014 istungil. 

Tegevuskava täitmise vaherauanne (197.46 KB) (võetud teadmiseks valitsuse 1.10.2015 istungil)

Tegevuskava täitmise lõpparuanne (202.59 KB) (võetud teadmiseks valitsuse 17.11.2016 istungil)

Avatud valitsemise partnerluse 2014-2016 tegevuskavale koostatud sõltumatu IRM hinnang

Loe ka, kuidas 2014-2016 tegevuskava koostati.

Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014-2016 punktide lahtikirjutused

Tegevus 1.1

Poliitikakujundamise ja õigusloome protsessist parema ülevaate andmine, selle selgitamine ja visualiseerimineja osalemisvõimaluste kirjeldamine.

Vastutab Riigikantselei, riigisekretäri nõunik - Riigikantselei kommunikatsioonijuht Kristiina Tiimus (kristiina.tiimus[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5605)

Lahtikirjutus failina (999.33 KB)

Protsessi joonis on avaldatud siin: https://riigikantselei.ee/et/poliitikakujundamise-ja-oigusloome-protsess

Joonisest saab tegevuse 1.3 osa, millega luuakse eraldi kaasamise alajaotus valitsuse veebi.

Tegevuse eesmärgiks on teha lihtsas keeles ja ülevaatlikult kättesaadavaks info selle kohta, kuidas poliitikaid kujundatakse ja seaduseelnõusid ette valmistatakse ning millised on valitsusväliste osapoolte võimalused nendes protsessides osaleda.
Tegevuse taust: poliitikakujundamise protsess kui tsükkel aitab lihtsustatult mõista, kuidas sünnivad poliitikaotsused ja kuidas toimub otsustatu elluviimine ning mis viib esialgsete otsuste ümbervaatamiseni. Õigusloome kui poliitikakujundamise üks, kuigi peamine, instrument on suhteliselt standardne sammude jada, milles valitsusvälistel osapooltel ja riigiasutustel on õigus ja võimalus osaleda. Selleks, et seda õigust paremini kasutada osata, on abiks protsesside kirjeldamine nõnda, et tekiks terviklik ettekujutus läbikäidavatest sammude järjestusest, sisust ja iseloomust (mis on etapi eesmärk või sisu, keda puudutab, milleni jõutakse). Soome riigi analoogne õigusloome protsessi kirjeldus (http://lainvalmistelu.finlex.fi/) on siin heaks eeskujuks. Poliitikakujundamise ja õigusloome protsessi omavaheline sidumine annab tervikliku ettekujutuse olulisematest kasutatavatest poliitikainstrumentidest ja nende seostest. Näiteks võimaldab interaktiivne esitlusviis demonstreerida, kuidas saab koalitsioonilepingust Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm ja sealt edasi arengukava või seaduseelnõu. Osalemisvõimalusi selgitatakse osana mõlemast protsessist. Poliitikakujundamise ja õigusloome protsessiskeemi visuaalset esitust saab tulevikus täiendada eraldi vaadetega, kuidas näeb protsess välja kaasamise-osalemise perspektiivist või mõjude hindamise perspektiivist.
Koostööpartnerid: õigusloome protsessi on üles täheldanud Riigikantselei (RK) õigusloome osakond koos Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talitusega, poliitikakujundamise protsessi on üles täheldanud RK strateegiabüroo. Esialgsed tulemused on esitatud tutvumiseks AVP ümarlauale ja arutatud läbi eraldi koosolekul osana lubaduse 1 (parandada osalemiseks tarviliku info kättesaadavust) ja 2 (parandada poliitikakujundamise protsessis osalemise võimalusi) arutelu.
Tegevuse rahastamise allikas: tegevust rahastatakse riigieelarvest, tulevikus potentsiaalselt Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“, kui saavutatakse selline kokkulepe valitsus- ja valitsusväliste partnerite koostöös.
Seosed teiste tegevustega: tegevuse tulemid on sisendiks tegevusele 1.3 „Uues valitsusveebis kaasamise rubriigi täiendamine, ministeeriumide kaasamisalase info ja selle esitlusviisi standardiseerimine“.
Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas 2014-2016 juuli-detsember 2014): Poliitikakujundamise protsessi ja õigusloomeprotsessi visualiseeringut tutvustatakse partneritele detsembris 2014. Interaktiivne lahendus valmib veebruaris 2015.

Tegevus 1.2

E-osalemise kanalite edasiarendamine kasutajatele mugavamaks, võimaluse korral omavaheline integreerimine, potentsiaalsete kasutajate teavitamine e-osalemise kanalite võimalustest

Vastutab Riigikantselei, riigisekretäri nõunik - Riigikantselei kommunikatsioonijuht Kristiina Tiimus (kristiina.tiimus[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5605)

Lahtikirjutus failina (930.55 KB)

Osalusveebi ja valitsuse eelnõude infosüsteemi kasutatavuse analüüs

Tegevuse eesmärgiks on lahendada olukord, kus e-osaluse keskkond osale.ee ei täida eesmärki toimida peamise e-osaluskeskkonnana (vähe avalikke konsultatsioone, vähe liiklust ja tehniliselt aegunud), samas kui eelnõude infosüsteem, mis on keskne eelnõusid eri etappides (sh avalik konsulteerimine) sisaldav keskkond, on kasutajatele ebamugav kasutada. 
Tegevuse taust: avalikud konsultatsioonid on üks võimalus avalikkusel ja huvirühmadel poliitikakujundamises kaasa rääkida. Selles etapis esitletakse kohustuslikus korras näiteks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ja arengukava koostamise ettepanek, aga ka  arengukava eelnõu või EL asi enne valitsusele esitamist avalikuks arutamiseks.

Probleem on selles, et seda võimalust osaleda kasutatakse suhteliselt vähe.

Tegevuse algatamise üheks eesmärgiks on välja selgitada, miks see kanal ei tööta (st sealt saadav tagasiside on vähene), sh pidades silmas võimalust, et kasutatakse teisi, alternatiivseid kanaleid seisukoha väljendamiseks.

Kuna osalusveebi kasutamise lähimaks alternatiiviks on saada ülevaade avalikule konsultatsioonile esitatud eelnõudest eelnõude infosüsteemi kaudu, võetakse vaatluse alla ka selle kanali kasutamine. Samuti uuritakse, kuidas on teistes riikides või teiste funktsionaalsuselt sarnaste kanalite puhul lahendatud küsimused atraktiivsuse ülevalhoidmisest.

Lisaks olukorra väljaselgitamisele on kavas tellida visioon uuendatud osaluskeskkonnast, mis võtaks arvesse olemasolevate puuduseid neid ületada katsudes, sh analüüsides nii kommunikatsiooni- kui ka muu organisatsioonilise toe vajalikkust sellise keskkonna edukaks käimashoidmiseks.

Teine suur osa tööst on vastavalt kasutajakogemuse analüüsile ja visioonile töötada välja infosüsteemi(de) arenduste lähteülesanne, mis võimaldaks läbi viia hanke vajalike tööde tellimiseks.  
Koostööpartnerid: töö esimese osa tellija on Riigikantselei (RK) õigusloome osakond, kaasatud on RK kommunikatsioonibüroo jt üksused. Projekti juhtrühmas on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Projekti teostajateks on Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja kasutajakesksele kujundusele (UX disain) spetsialiseerunud ettevõte Pulse.

Projekti käigus küsitletakse nii valitsusväliseid kui valitsusasutuste e-osaluskeskkondade kasutajaid kui ka mittekasutajaid olukorra väljaselgitamiseks, selleks tehakse fookusgrupiintervjuusid. Projekti käigust on informeeritud laiemat ringi valitsusväliseid jt partnereid.

Töö teise osa teostajad ja partnerid selguvad pärast esimese osa lõppu tehtavat otsust (vt ajakava teksti lõpus). 
Tegevuse rahastamise allikas: alustatud tegevust rahastatakse riigieelarvest, tulevikus potentsiaalselt Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“, kui saavutatakse selline kokkulepe valitsus- ja valitsusväliste partnerite koostöös.  
Seosed teiste tegevustega: tegevus on seotud tegevusega 1.1 „Poliitikakujundamise ja õigusloome protsessist parema ülevaate andmine, selle selgitamine, visualiseerimine ja osalusvõimaluste kirjeldamine“ seeläbi, et vastav interaktiivne skeem ja tekst peaks olema ka osalusveebis; tegevusega 1.3 „Uues valitsusveebis kaasamise rubriigi täiendamine, ministeeriumide kaasamisalase info ja selle esitlusviisi standardiseerimine“ seeläbi, et osalusveeb peaks olema lingitud valitsusveebiga; tegevusega 2.6 „Valitsusvälise internetipõhise arutelukeskkonna loomine, et võimaldada kodanikel algatada, kavandada, koostada ja seejärel digitaalselt allkirjastatult esitada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele kollektiivseid märgukirju“ seeläbi, et ka selline keskkond peab olema ühtpidi osalusveebiga lingitud, teisalt eesmärgki silmas pidades eristatav. 
Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas 2014-2016 jaanuar 2015 – juuni 2016): 

E-osaluskeskkondade kasutajakogemuse analüüsi ja visiooni e-osaluskeskkondade arenguks (töö teostajateks Praxis ja Pulse) tutvustatakse märtsis 2015. Otsus edasise tegevuse suhtes tehakse aprillis 2015 ning arendustegevused (uuendused olemasolevates infosüsteemides ja/või uue keskkonna loomine) valmivad juunis 2016.

Tegevus 1.3

Uues valitsusveebis kaasamise rubriigi täiendamine, ministeeriumide kaasamisalase info ja selle esitlemisviisi standardiseerimine

Vastutab Riigikantselei valitsuse infonõunik Ave Tampere (ave.tampere[at]riigikantselei[dot]ee, tel 693 5725)

Lahtikirjutus failina (836.75 KB)

Tegevuse eesmärgiks on parandada valitsuse plaanide kohta info kättesaadavust, mis võimaldaks paremat osalemist, ühendades e-kanaleid vastavalt eelnevalt kindlaks tehtud probleemidele ja lähtudes kasutajamugavusest. Inimestel peab olema võimalik jälgida oma osalusvõimalusi erinevates menetlustes ning seeläbi osaleda senisest rohkemates menetlusetappides.

Tegevuse taust: Oleme hetkel olukorras, kus osalemiseks on loodud head infotehnoloogilised lahendused (eelnõude infosüsteem, osalusveeb), kuid neid kasutatakse vähe. See osutab kas sellele, et valitsusväliste partnerite ja kodanike teadlikkus ja informeeritus osalemisvõimalustest on ebapiisav või pole e-demokraatia kanalid kasutajale piisavalt mugavad. Asja muudab keerulisemaks see, et poliitikakujundamise protsess (sh õigusloome) on raskesti hoomatav – kust saab alguse, kuidas toimub menetlus, kes teeb otsuseid, millal saab arvamust avaldada. Üksikute eelnõude menetluse kohta ei ole info lihtsasti kättesaadav, kuna asub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis, ministeeriumide tööplaanides, eelnõude infosüsteemis, osalusveebis. Valitsusasutuste huvirühmade ja avalikkuse kaasamise praktika varieerub, kuna kaasamise head tava ei rakendata ühetaoliselt. 2014 aasta suvel läksid ministeeriumid ja riigikantselei üle ühtsele veebiplatvormile, loodi valitsusportaal. Valitsusportaali projekti lõppfaasis osutus projekt niivõrd palju töömahukamaks, et antud tegevus oli sunnitud edasi lükkama ajani kuni valitsusportaal on uuenenud ning kõik ministeeriumid uuele veebiplatvormile üle läinud.

Vabariigi valitsuse koduleht (valitsus.ee) peaks saama kohaks, mis annab ülevaate kaasamise protsessist ja aitab lahendada eelpool mainitud probleemid. Sinna koondub ministeeriumite kaasamise teemaline info ning sealt avaneb ligipääs ka välistesse e-demokraatia keskkondadesse – valitsus.ee lehele ning ministeeriumite veebidesse tuleb uus alajaotus – kaasamine. Valitsusportaali üks alustalasid on standardiseeritud infoarhitektuur ja kasutajamugavus ning kaasamise alajaotuse loomisega muudame osalemise info ühetaoliselt kättesaadavaks, seda nii praktilise kui ka taustainfo poole pealt.

Koostööpartnerid: tegevuse ehk valitsusportaali kaasamise alajaotuse välja töötamise projekti eest vastutab valitsuse kommunikatsioonibüroo, sisu aitab luua Riigikantselei strateegiabüroo. Partneriteks on kõik ministeeriumid, kelle veebilehtedel kaasamise rubriik vajalikku infot sisaldab. Projekti käigust informeeritakse laiemat ringi valitsusväliseid partnereid.
Tegevuse rahastamise allikas: tegevusega seotud arenduskulud on Riigikantselei eelarves.
Seosed teiste tegevustega: tegevus on potentsiaalselt seotud kõigi AVP tegevuskava 1. prioriteedi „Kodanikke kaasav ja avatud poliitikakujundamise protsess“ tegevustega, mille elluviimist võidakse meetmest „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ rahastada.

Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas juuli – oktoober 2014):

2014. aasta detsembrist 2015. aasta jaanuarini viiakse läbi valitsusportaali kaasamise alajaotuse infoarhitektuuri ja kujunduse väljatöötamise hange ja sõlmitakse leping teostajaga. Valitsusportaali kaasamise alajaotuse tehniline teostus toimub jaanuaris ja veebruaris. Märtsis 2015 toimub valitsusportaali kaasamise alajaotuse kommunikatsioon ministeeriumites ja riigikantseleis.

Tegevus 1.4

Ühtse vormi väljatöötamine märgukirjade, selgitustaotluste ja teabenõuete esitamiseks avaliku võimu asutustele eesti.ee portaali kaudu

Vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov (janek.rozov[at]mkm[dot]ee, tel 625 6364)

Lahtikirjutus failina (925.3 KB)

Tegevuse eesmärgiks on lahendada olukord, kus teabeväravas eesti.ee on erinevatel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel avaldatud märgukirjade, selgitustaotluste ja teabenõuete esitamiseks erineva andmekoosseisu ja kujundusega vormid. Samas reguleerib nende dokumentide esitamist avaliku teabe seadus, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus. Eesmärgiks on vormide andmekoosseis ühtlustada.

Tegevuse taust: märgukiri, selgitustaotlus, teabenõue on seaduses sätestatud vahendid avalikult sektorilt teabe saamiseks ning avalikule sektorile teabe edastamiseks. Teabevärav eesti.ee kaudu avalikustatakse teavet ning pakutakse juurdepääsu teenusele. Teabevärav eesti.ee täidab ühtse kontaktpunkti ülesannet. Teabeväravas eesti.ee pakuvad erinevad avaliku sektori asutused autenditud kasutajale võimalust esitada neile märgukiri, selgitustaotlus või teabenõue, mis edastatakse asutusele X-tee dokumendivahetuskeskuse (DVK) kaudu ja registreeritakse sel juhul asutuse dokumendihaldussüsteemis automaatselt. Samuti saab samu dokumente esitada mitmete asutuste veebilehel. Kuigi nende dokumentide esitamise reguleerib seadus, on asutuste poolt välja pakutud vormid erineva andmekoosseisuga. 2013.a on alustatud RIHA-s XML vara: Kiri (teabenõue, märgukiri, selgitustaotus) koostamise ettepaneku sisestamist. 2012. ja 2013.a koostati MKM-i juhtimisel Dokumendiliigi „kiri“ andmekirjeldus (märgukiri, selgitustaotlus, teabenõue) Versioon 0.7. Versioon lähtub eelkõige asutuse ning elektroonilise dokumendihaldussüsteemi vajadusest. Vajalik on edasi arendada kodanikule ja ettevõtjale suunatud vaadet s.h milliseid andmevälju peab eeltäitma riigi infosüsteemis olevate andmetega. 2014.a detsembris on MKM alustanud projekti „E-vormide analüüs, ühtlustatud mudel ja parendusettepanekud“.

Koostööpartnerid: Projekti „E-vormide analüüs, ühtlustatud mudel ja parendusettepanekud“ raames tellitava töö tellija on MKM. Projekti juhtrühmas on lisaks MKM-i esindajatele Andmekaitseinspektsiooni, Siseministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, Kaitseressursside Ameti ja Eesti Linnade Liidu esindajad. Töö teostamiseks on välja kuulutatud riigihange (nr 157857), mille pakkumuste esitamise tähtaeg on 05.01.2015. Analüüsile järgneb vormide ühtlustamine teabeväravas eesti.ee Riigi Infosüsteemi Ameti juhtimisel koostöös avaliku sektori asutustega.

Tegevuse rahastamise allikas: alustatud tegevust rahastatakse EL Sotsiaalfondi programmist „Eelduste loomine avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks IKT vahendite abil“.

Seosed teiste tegevustega: tegevus on seotud lubaduse 1 tegevustega 1.1, 1.2, 1.3 ning tegevusega 2.1 „Poliitikakujundamise varases etapis info kättesaadavaks tegemine nii menetluse kui ka osalusvõimaluste kohta“ seeläbi, et teabevärava eesti.ee kaudu on võimalik erinevatele avaliku sektori asutustele esitada ühtlustatud vormil märgukirju, selgitustaotlusi, teabenõudeid.

Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas juuli 2014 – jaanuar 2016): 
2014. aasta detsembris kuulutatakse välja projekti „E-vormide analüüs, ühtlustatud mudel ja parendusettepanekud“ hange; 2015. aasta jaanuaris on hanke pakkumuste esitamise tähtaeg ning sõlmitakse leping töö tegemiseks. Töö valmimine ja tulemuste tutvustamine toimub märtsis, samuti tehakse märtsis otsused edasiste tegevuste suhtes. Kuni jaanuarini 2016 toimub vormide ühtlustamine teabeväravas eesti.ee

Tegevus 2.1

Poliitikakujundamise varases etapis info kättesaadavaks tegemine nii menetluse kui ka osalusvõimaluste kohta

Vastutab Riigikantselei, riigisekretäri nõunik - Riigikantselei kommunikatsioonijuht Kristiina Tiimus (kristiina.tiimus[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5605)

Lahtikirjutus failina (919.46 KB)

Tegevuse eesmärgiks: on parandada huvirühmade ja avalikkuse võimalusi poliitikakujundamise varases etapis kaasa rääkida. Selleks on vaja kättesaadavaks teha info selle kohta, kus ja millal midagi toimuma hakkab.

Tegevuse taust: kaasamisalastest uuringutest on korduvalt välja tulnud, et ministeeriumid kaasavad huvirühmi ja avalikkust poliitikakujundamise liiga hilistes etappides, kus tihti esitletakse juba valmis eelnõu, mille puhul põhimõtete arutelu ei ole enam võimalik. Selleks, et tuua osalemisvõimalus poliitikakujundamise tsüklis varasemaks, tuleb teha kolme asja: a) hästi ja ülevaatlikult tuleb kättesaadavaks teha osalemise eelduseks olev info selle kohta, kus ja millal mõnd olulise otsuse eelnõud ette valmistama hakatakse; b) tuleb luua võimalused selliste plaanide aruteluks; c) jätkuvalt tuleb arendada ministeeriumide praktikat oma praeguseid partnereid ja potentsiaalseid huvipooli informeerida konkreetsetest algatustest õigeaegselt, st pigem varem kui hiljem.

Iga tegevuse kohta on mitmed võimalused juba loodud. Näiteks a) kohta on põhilisteks kasutusel olevateks instrumentideks iga-aastaselt avalikustatavad ministeeriumide tegevuskavad, mõnel juhul ka tööplaanid, ja kokku koondatud ministeeriumide õigusloome tööplaanid. Poliitikakujundamise varajaste tegevuste seotud olulise info ühes kohas ja ülevaatlikum esitamine (nt EIS) oleks osalemist lihtsustav lahendus. B) toetuseks on mõnes ministeeriumis (MKM, KEM) juba praegu kasutusel partnerite informeerimiseks ja aruteluks iga-aastased tööplaanide tutvustamise üritused aasta alguses, kus kutsutakse osalema kõik huvipooled ning selgitatakse-arutatakse eesseisva aasta plaane. C) osas aitab täiendavate selgituste jagamine (nt koolituse vormis, eraldi aruteluseminarid) sellest, miks ja kuidas esitada infot ning seejärel luua osalemisvõimalused huvilistele poliitikakujundamise varases etapis.

Täiendavate ettepanekute kogumine selleks, et tegevusele 2.1. sisu anda, toimub tegevuse lahtikirjutuse arutelude käigus.

Koostööpartnerid: tegevuse ettevalmistamise eest vastutab Riigikantselei (RK) strateegiabüroo. Koostööpartneriteks on riigiasutused ja vabaühendused. Teemat arutati Riigikantselei korraldatud 12. detsembri 2014. a „Kodanikke kaasava ja avatud poliitikakujundamise protsessi“ prioriteetse suuna partnerite kohtumisel.
Tegevuse rahastamise allikas: tegevusega seotud tegevuskulud on Riigikantselei eelarves, võimalikke arendusi rahastatakse meetmest „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“.
Seosed teiste tegevustega: tegevus on seotud järgmiste teiste AVP tegevustega: 1.1. „Parem ülevaade poliitikakujundamise ja õigusloome protsessidest“, mis on ülevaatlik ja interaktiivne poliitikakujundamise, õigusloome protsessi ning osalusvõimaluste kirjelduse esitlus, mida saab linkida siinse tegevuse käigus sündivate lahendustega; seos tegevusega 1.3. „Valitsusveebis kaasamise rubriigi täiendamine, ministeeriumide kaasamisalase info ja esitlusviisi standardiseerimine“ tugineb osalt siin loodavatele lahendustele.
Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas 2014-2016 oktoober 2014 – detsember 2015):
2014. aasta oktoobrist 2015. aasta detsembrini käivad arutelud tegevusele sisu andmiseks ja konkreetsete tegevuste algatamise üle.
Tegevuskava tutvustamine ministeeriumidele ja huvirühmadele ning vajalikest tööde mahust ülevaate saamine toimub märtsis 2015. 2015. aasta märtsist detsembrini toimub konkretiseeritud tegevuste elluviimine.

Tegevus 2.2

Selliste algatuste edendamine, mis võimaldaksid arutelu põhimõtteliste valikute üle poliitikakujundamise varases faasis

Vastutab Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Liis Kasemets (liis.kasemets[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5627)

Lahtikirjutus failina (835.43 KB)

Tegevuse eesmärgiks: on luua paremad võimalused eeskätt valitsusvälistele osapooltele poliitikavalikute arutellu sekkumiseks.
Tegevuse taust: 2011. a ametisse astunud valitsuse tegevusprogrammis oli esmakordselt ette nähtud roheliste raamatute ja kontseptsioonide (sisult samatähenduslikud) ettevalmistamine poliitika põhimõtteliste valikute üle arutelu raamistamiseks. Riigikantselei töötas välja lühimaterjali roheliste raamatute kontseptsiooni paremaks mõistmiseks nende ettevalmistajatele, kuid laiemat arutelu sellise instrumendi vajalikkuse, koha ja tulemuslikkuse üle peetud ei ole. Seniste kogemuste põhjal, kus kõik tegevusprogrammis ette nähtud rohelised raamatud on valitsuse poolt kinnitatud, osa põhjal tehtud jätkuks veel ka valged raamatud, peab Riigikantselei tarvilikuks selleteemalise diskussiooni algatamist uute Riigikogu valimiste ja sellele järgneva uue moodustatava valitsuse tegevusprogrammi koostamise hakul. Sarnaselt rohelistele raamatutele on uuenduslike samast eesmärgist – pidada arutelu põhimõtteliste valikute üle poliitikakujundamise varases faasis – instrumentidena õigusloome protsessis 2011. aastast süstemaatiliselt kasutusel seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (VTK), arengukavade puhul valmistatakse ette valitsusele heakskiitmiseks esimeses etapis arengukava koostamise ettepanek. Kaasamise hea tava nõuab, et kõik need dokumendid läbiksid vähemalt avaliku konsultatsiooni, kuid idee poolest oleks ette valmistatud huvirühmade ja avalikkusega koostöös. Täiendavate algatuste ja ettevõtmiste abil on kindlasti võimalik vastavaid instrumentide eesmärgipärast kasutust tugevdada, mis osas on ettepanekud tervitatavad.
Koostööpartnerid: koostööpartneriks Riigikantseleile on seni olnud kõik ministeeriumid, eriti need, kel roheliste raamatute ettevalmistamise kogemus. Järgmises etapis on ette nähtud partnerite ringi laiendada nende huvirühmade esindajatega, kel on kas seni kokkupuude või selge nägemus roheliste raamatute kohast poliitikakujundamises tulevikus. Õigusloome protsessis VTK-de keskseks hindajaks on Justiitsministeerium, osalisteks kõik ministeeriumid. Ka siin on partnerite ringi laiendamine vajalik.
Tegevuse rahastamise allikas: roheliste raamatute ettevalmistamisega seotud tegevusi on rahastanud neid ette valmistavad ministeeriumid. Kaasamise läbiviimiseks on ministeeriume rahaliselt toetanud Riigikantselei, mis jätkub ka tulevikus SF meetmest „Poliitikakujundmaise kvaliteedi arendamine“ kaasamise tegevuse alt nö uuenduslike ja eeskujuks olevate osalemisvõimaluste loomisega seotud eelnõude ettevalmistamiseks (ei ole seotud ainult roheliste raamatutega, vaid eelnõudega laiemalt).
Seosed teiste tegevustega: tegevus on seotud tegevusega 1.1 „Poliitikakujundamise ja õigusloome protsessist parema ülevaate andmine, selle selgitamine, visualiseerimine ja osalusvõimaluste kirjeldamine“ seeläbi, et vastav interaktiivne skeem ja tekst peaksid toetama arusaamist varases etapis poliitikakujundamises osalemise võimalustest. Seos tegevusega 2.5. „Struktuurifondidest rahastatavate kaasamisprojektidele sisu andmine ja elluviimine koostöös vabaühendustega“ seeläbi, et üheks toetatavaks tegevuseks on ette nähtud eelnõude ettevalmistamine viisil, mis soodustaks arutelu põhimõtteliste valikute üle poliitikakujundamise varases etapis.
Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas 2014-2016 märts 2015 – juuni 2016): 

2015. aasta veebruaris/märtsis toimub aruteluseminar roheliste raamatute (ja VTK-de) koha üle poliitikakujundamises ja senise kogemuse üle. Samuti ideede kogumine ja väljapakkumine uute roheliste raamatute ettevalmistamiseks. Veebruaris, märtsis ja aprillis toimub ettepanekute kogumine täiendavate tegevuste suhtes vastava praktika edendamiseks. Täiendavate tegevuste ärategemine ja roheliste raamatute ettevalmistamine viiakse läbi 2015. aasta aprillist 2016. aasta juunini.

Tegevus 2.3

Soovitus langetada olulised eelarve- ja maksupoliitilised otsused kevadel koos eelarvestrateegiaga

Rahandusministeerium, riigieelarve osakond, Ly Sari (e-kiri ly.sari[at]fin[dot]ee, tel 611 3568)

Lahtikirjutus failina (642.47 KB)

Tegevuse eesmärgiks: on parandada riigirahanduse läbipaistvust, riigieelarve pikemat planeerimist ja maksupoliitika etteennustatavust.

Tegevuse taust: Maksupoliitiliste muudatuste rakendamiseks on vaja planeerida enam aega, et võimaldada sisukamat arutelu muudatuste eelnõu üle ja suurendada muudatustega kohanemiseks vajalikku aega.

Rahandusministeeriumi eesmärk on hoida maksusüsteem stabiilne ning seeläbi Eestis soodne keskkond ettevõtluseks. Tulenevalt Eesti riigi väiksusest ja avatud majandusest, iseloomustab Eesti ettevõtjaid leidlikkus ja paindlikkus muutunud oludega kohanemisel. Leiame, et ka riik peab sellises olukorras olema oma tegevuses paindlik ning valmis tegema vajadusel kiireid muudatusi. Headel aegadel võivad ranged reeglid olla kasulikud, kuid raskematel aegadel on selline sisse-ehitatud aeglus eelarvepoliitikas ohtlik. Meenutame näiteks, et paindlikkuse olemasolu õiguslikus raamistikus õigustas ennast kriisi algusaastatel, kus majandusolukord halvenes varem prognoosituga võrreldes oluliselt kiiremini ning riigi kestliku toimimise tagamiseks olid vajalikud kiired ja efektiivsed meetmed.

Riigieelarve seaduse mõtte kohaselt tehakse vajadusel maksumuudatuste ettepanekud Vabariigi Valitsuse poolt paralleelselt riigi eelarvestrateegia ettevalmistamisega iga aasta aprillis (Riigikogu korraliste valimiste aastal mais) ning Riigikogu menetleb need võimalusel enne suvepuhkusele minekut. Kui sellest lähenemisest kinni pidada, jääb Riigikogu otsuse ja muudatuse jõustumise vahele reeglina rohkem kui pool aastat. Sisulist täitmist saab jälgida hinnates regulaarselt tehtud maksumuudatusi ja nende vastavust seatud põhimõtetele. Antud põhimõte võiks olla hea õigusloome eeskirja osa, mida järgivad nii ministeeriumid, Vabariigi Valitsus kui ka Riigikogu ning eraldi riigieelarve seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmist ei nõua.

Koostööpartnerid: EMTA, ministeeriumid.
Tegevuse rahastamise allikas: ei vaja täiendavat rahastamist.
Tegevuse elluviimise ajakava

2015. aasta I kvartalis viiakse läbi SAP-i ja REIS-i võimaluste analüüs. 2015. aasta II kvartalis toimub SAP-ist riigiraha rakendusse andmete importimise võimaluste analüüs. Samuti teavitatakse riigiasutusi nõudest planeerida REIS-is toetused jm kulud vabaühendustele eristatult.

Tegevus 2.4

Poliitikakujundamise tulemustest parema tagasiside andmiseks erinevate võimaluste ja meetodite tutvustamine valitsusasutustele, nende kasutuselevõtt

Vastutab Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Liis Kasemets (liis.kasemets[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5627)

Lahtikirjutus failina (743.8 KB)

Tegevuse eesmärgiks: on aidata kaasa praktika levikule, et poliitikakujundamises osalenud osapooltele tutvustatakse nende arvamuste või seisukohtadega arvestamist või mittearvestamist ning vastava otsuse tagamaid õigeaegselt ja piisava põhjalikkuse ja selgusega.
Tegevuse taust: Kaasamise analüüsides on osalemise tagasiside andmist toodud välja ühe üldise puudusena poliitikakujundamise protsessis. Kas ajapuudusel või muudel põhjustel jääb tagasiside andmine osalistele unarusse, kuigi enamuse otsuste juures võib leida ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise tabeli vormis ülevaate (õigusaktide eelnõude juures kohustuslik). Poliitikakujundamise protsessi läbipaistvuse suurendamiseks on soovitud näha, et erinevate osapoolte argumentide kaalumine oleks dokumenteeritud ja huvilistele kättesaadav (sh Riigikogu tasandi otsustusprotsessis). Kui otsustamine on läbipaistev, on ka tagasiside andmine lihtsam, kuid nõuab siiski alati aktiivset osaliste teavitamist. Samas on tegu üldise põhimõttega, mida rõhutatakse ka Kaasamise heas tavas kui ühte sammu iga eelnõu menetluses. Tagasisidestamise temaatikale osutati tähelepanu 2013. a kaasamise kevadkoolis (EMSL ja Riigikantselei), samuti on see üks kaasamise koolituse standardteemasid. Tegevuse 2.5 raames saab Riigikantselei toetatavate kaasamisprojektide puhul ministeeriumidelt nõuda nõuetekohast tagasiside andmist, olles eelnevalt selgitanud tagasiside andmise eri võimalusi. Avaliku konsultatsiooni tulemuste kohta tuleks teha ja avaldada kokkuvõte.
Koostööpartnerid: koostööpartneriks Riigikantseleile on kõik ministeeriumid.
Tegevuse rahastamise allikas: tegevust rahastatakse jooksvalt Riigikantselei eelarvest.
Seosed teiste tegevustega: tegevus on seotud eeskätt tegevusega 2.5. „Struktuurifondidest rahastatavate kaasamisprojektidele sisu andmine ja elluviimine koostöös vabaühendustega“ seeläbi, et ühe tegevussuuna, uute kaasamisalaste lahenduste katsetamise, raames saab toetatavate projektide puhul Riigikantselei ministeeriumidele rõhutada vajadust tagasiside andmisele vajalikku tähelepanu osutada.
Tegevuse elluviimise ajakava: (AVP tegevuskava 2014-2016 detsember 2014 - juuni 2016):
Tagasiside andmise meetodite tutvustamine.

Tegevus 2.5

Struktuurifondidest rahastatavatele kaasamisprojektidele sisu andmine ja elluviimine koostöös vabaühendustega

Vastutab Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Liis Kasemets (liis.kasemets[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5627)

Lahtikirjutus failina (846.15 KB)

Vaata lähemalt ka siin.

Tegevuse eesmärgiks on parandada poliitikakujundamise kvaliteeti seeläbi, et kaasamine on muutnud süsteemseks, kuna selleks on loodud vajalikud tingimused, vabaühendustel on paranenud võimekus selles protsessis kaasa lüüa. Selleks võetakse ette kaasamisprojekte, mis selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad.

Tegevuse taust: Kaasamisprojektid, millele tegevuse käigus sisu antakse, on ette nähtud struktuurivahenditest rahastatavast meetmest „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ aastateks 2015-2020. Valitsuse korraldusega on ette nähtud seitsme kaasamisprojekti ärategemine keskmise eelarvega 62 800 eurot. Kaasamise projektidele ette nähtud tingimused kinnitab riigisekretär viidatud meetme tingimusi kinnitava käskkirjaga. Käskkirja ettevalmistamisel konsulteeriti nii valitsus- kui valitsusväliste partneritega, mille tulemusena räägiti läbi järgmised tingimused.

Toetatakse kolme tüüpi tegevusi: a) uute kaasamisalaste lahenduste katsetamine; b) riigi kaasamispoliitika arendamine; c) vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise võimekuse arendamine. Võib öelda, et selliste alategevuste näol on tegemist pigem tegevussuundade kui üksiktegevustega, mille alla mahuvad mitmed väiksemad toetatavad tegevused. Kuna Riigikantselei on kaasamistegevuste algatajaks, taotlusvoore ei korraldata. Samas konsulteerib Riigikantselei enda või partnerite väljapakutavate tegevuste üle komisjoniga, mille moodustab riigisekretär nii riigiasutuste kui valitsusväliste partnerorganisatsioonide esindajatest. Esimeste projektiideede täpsustamiseks toimus 12. detsembril kohtumine partneritega, mille käigus vaadati läbi seni esitatud projektiideed, täpsustati neid ja arutati täiendavaid ideid ning prioritiseeriti laual olevad ettepanekud. Riigikantselei eesmärk on alustada ca 3 projektiga 2015. a alguses, grupeerides selleks eesmärgilt sarnaseid või muul moel omavahel kokku sobivaid tegevusi suuremateks kimpudeks. Täpsemat infot meetme kohta (sh seletuskiri) saab struktuurifondide kodulehelt.

Koostööpartnerid: meetme tingimuste ettevalmistamise eest vastutab Riigikantselei (RK) strateegiabüroo. Koostööpartneriteks on riigiasutused ja vabaühendused. Eraldi komisjon nõuandvas rollis moodustatakse selliselt, et vältida huvide konflikti idee algatajate-arutajate ja nende SF rahaga elluviijate rollide vahel.
Tegevuse rahastamise allikas: tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“, kaasfinantseerimine tuleb riigieelarvest.
Seosed teiste tegevustega: tegevus on potentsiaalselt seotud kõigi AVP tegevuskava 1. prioriteedi „Kodanikke kaasav ja avatud poliitikakujundamise protsess“ tegevustega, mille elluviimist võidakse meetmest „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ rahastada.

Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas 2014-2016 juuni 2014 – juuni 2016):

2014. aasta juunist detsembrini toimub kaasamisprojektide ideede kogumine, täpsustamine ja prioritiseerimine. Meetme tingimused kaasamisprojektide rahastamiseks kiidetakse heaks 2014. aasta detsembris. Ca 3 kaasamisprojekti idee lahtikirjutamine nende rahastamiseks viiakse läbi 2015. aasta märtsist 2016. aasta juunini.

Tegevus 2.6

Virtuaalse arutelukeskkonna loomine ja haldamine kollektiivsete märgukirjade ja petitsioonide arutamiseks ja esitamiseks Riigikogule

Vastutab Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu, juhataja Olari Koppel (olari.koppel[at]kogu[dot]ee, tel 5057372)

Lahtikirjutus failina (910.34 KB)
Tegevuse peamiseks eesmärgiks on pakkuda kodanikele tegelik ja sisuline võimalus realiseerida oma õigusi Riigikogus 12. märtsil 2014 vastu võetud „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse“ (518 SE) raames. Seadus andis Eesti alalistele elanikele võimaluse pöörduda Riigikogu poole ettepanekutega ning eeldada nende ettepanekute menetlemist parlamendis. Tegevuse korraldajate hinnangul on ettepaneku esitamine vaid aktiivsete kodanike ühistegevuse resultaat, luua tuleb püsivõimalus kodanike sisulise õigusloome ja arutleva demokraatia edendamiseks.   
Tegevuse taust: Sellesarnane idee sisaldus 2013. aastal Rahvakogu arutelupäeval vastu võetud ettepanekute paketis, mis võttis aastaga kehtiva seaduse kuju. Avaliku infokorje ja arutelu eesmärgil loodud veebikeskkond rahvakogu.ee sobib põhimõtteliselt ka 518SE rakenduskeskkonnaks, kuivõrd rahvakogu.ee-l on juba praegu olemas nii ettepanekute sisestamise, nende üle diskuteerimise, sisu modereerimise ja kasutajate/allakirjutanute autentimise funktsioonid.

Mõistagi vajab rahvakogu.ee keskkond mõningast IT-alast kohendamist, muutmaks seda ühtaegu nii kasutajasõbralikumaks kui ka seaduses kehtestatud nõuetele vastavaks. Keskkonnale on vaja lisada digiallkirjastamist võimaldav liides. 

Loomulikult ei taotle ega saagi uuenev Rahvakogu taotleda monopoolset seisundit jõustunud seaduse praktilisel rakendamisel. Küll aga on algatajate sihiks luua võimalikult professionaalne platvorm, kus eesmärgiks pole mitte niivõrd ideedele ja ettepanekutele allkirjade kogumine, kui eelkõige ettepanekute põhjalik arutelu ja analüüs ning selle tulemusel kõigile seaduses sätestatud tingimustele vastav rahvaalgatuslik pöördumine.

Olemasolevad digitaalsed platvormid ja –võrgustikud seesugust võimalust ei paku, ometi on kodanike osalemisest riigile oluliste küsimuste arutelus ja seadusemuudatuste algatamises saanud Eesti elu, muu hulgas ka poliitikute ja riigiametnike endi poolt aktsepteeritud, pärisosa.  
Koostööpartnerid: Eesti Koostöö Kogu kui Rahvakogu loomist ja tegevust koordineerinud organisatsioon, valmistab ka kavandatavat arutelukeskkonda ette koostöös kauaste partneritega, kelleks on Praxis, e-Riigi Akadeemia ja Riigikogu. Lisaks peame vältimatult vajalikuks koostööd sellesarnaseid ettevõtmisi varem vedanud organisatsioonidega, näiteks keskkonna Petitsioon.ee loojate ja haldajatega.

Keskkonna loomiseks vajaliku lähteülesande koostab 2015. aasta esimeseks kvartaliks kasutajakesksetele veebilahendustele spetsialiseerunud ettevõte Pulse. Lähteülesande põhjal valmivat tööd hakkab koordineerima SA Eesti Koostöö Kogu.
Tegevuse rahastamise allikas: lähteülesande koostamist rahastab Eesti Koostöö Kogu oma eelarvest, samuti on EKK eelarvest kavas katta veebiplatvormi programmeerimise ja disainimise kulud. Keskkonna haldamist ja edasisi arendusi, sealhulgas püsikulutusi tööjõule, avalikkuse teavitamisele ja IT-le, on kavas võimalusel rahastada Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ (alajaotus „kaasamine“).  
Seosed teiste tegevustega: kirjeldatud tegevus 2.6.  on otsesemalt või kaudsemalt seotud teiste AVP tegevuskava alajaotuses 2. viidatud tegevustega, samuti tegevusega 1.2., mis näeb ette seniste e-osaluskeskkondade tegevuse analüüsi, sihipärast ümberkorraldamist vastavalt muutunud aja nõudmistele ja avalikule ootusele.  
Tegevuse elluviimise ajakava: 

Lähteülesanne valmib märtsis 2015, aprillist augustini 2015 toimub ülesande praktiline realiseerimine ning keskkond alustab tööd septembris 2015.

Tegevus 3.1

Kaasamis- ja osalusmeetodite ja parima praktika kättesaadavaks tegemiseks juhtnööride andmine protsessi elluviijatele vastavalt poliitikakujundamise olukordadele (nt interaktiivne veebileht näidete-meetoditega)

Vastutab Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Liis Kasemets (liis.kasemets[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5627)

Lahtikirjutus failina (825.38 KB)

Tegevuse eesmärgiks: on teha kaasamise osapooltele lihtsasti kättesaadavaks teiste kogemus kaasamise meetodite ja näidete kohta, millest on võimlik õppida ja juhinduda uute kaasamisjuhtude ettevalmistamisel. Juhtnööride vormi kasutatakse selleks, et instrueerida vähekogenud kaasajaid tema olukorrale sarnase kogemuse põhjal õigeid otsuseid langetama (nt vastandlike huvidega rühmade arvamuse väljaselgitamise viisid).
Tegevuse taust: tegevus lähtub vajadusest toetada valitsusametnikke, kelle jaoks kaasamise läbiviimine pole igapäevane, tööriistadega, mis võimaldaksid iseseisvalt läbi töötada kaasamise protsessi võtmeküsimused. Ühe sellise materjalina lasi Riigikantselei koostada Kaasamise käsiraamatu ametnikele ja vabaühendustele. Mõned aastad tagasi oli Inglismaal osalemist toetava valitsusvälise organisatsiooni Involve (vt www.involve.org.uk) kodulehel lihtne tööriist, mis võimaldas veebipõhiselt võtmeküsimustele asjakohaseid valikvastuseid valides genereerida vastuse kaasamisnäpunäidetega just etteantud situatsioonikirjeldusele vastavalt. Lisaks võimaldas veebileht otsida pidevalt lisanduvatest heade näidete varamust huvipakkuvaid kaasuseid. Sarnase veebilehe ülesehitamine Eesti oludele vastavalt tundus atraktiivne viis kaasamisalaste kogemuste jagamiseks, kuid kiiresti sai selgeks, et sellega kaasneb järjepidev vajadus veebilehte üleval hoida, sh kaasuseid süstemaatiliselt koguda, nende ettevalmistamist motiveerida ja toetada jms. Kõik see nõuab märkimisväärselt ressurssi, eeskätt aega. Seetõttu on tänaseks entusiasm mõnevõrra lahtunud. Vastav interaktiivne lahendus ei peaks võib-olla olema esimeseks sammuks kaasamispraktikate levikule kaasaaitamisel, sest kõigepealt tuleb vastavaid praktikaid süstemaatiliselt koguma hakata, nende sündi ja kogumist toetada. Seetõttu võib alternatiivina kaaluda kunagi toimunud, kuid viimastel aastatel soiku jäänud parimate kaasamispraktikate kogumist ja tunnustamist, mille kättesaadavaks tegemine on võimalik ka olemasolevatel kaasamise veebilehtedel. Ideede kogumine võimalike alternatiivsete tegevuste kohta eesmärgi saavutamiseks tundub hetkel olevat kõige õigem viis vastava tegevuse sisustamiseks.
Koostööpartnerid: koostööpartneriks Riigikantseleile on kõik ministeeriumid, aga ka vabaühendused, kes saavad aidata tegevuse sisustamisele kaasa.
Tegevuse rahastamise allikas: tegevust praeguses etapis rahastatakse jooksvalt Riigikantselei eelarvest.
Seosed teiste tegevustega: tegevus on seotud tegevusega 1.3 „Uues valitsusveebis kaasamise rubriigi täiendamine, ministeeriumide kaasamisalase info ja selle esitlusviisi standardiseerimine“ seeläbi, et maksimaalselt tuleks ära kasutada olemasolevaid veebikeskkondi kaasamisalase info edastamiseks.
Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas 2014-2016 oktoober 2014 – juuni 2016):

Heade kaasamispraktikate levikule kaasaaitamise tegevuste täpsustamine toimub veebruaris ja märtsis. Tegevused viiakse läbi 2015. aasta aprillist kuni 2016. aasta juunini.

Tegevus 3.2

Sotsiaalpartnerite ja teiste vabakonna ühenduste võimekuse suurendamine selleks, et nad suudaksid avaliiku poliitikat paremini analüüsida ja kaasata oma liikmesorganisatsioone avalikku poliitikat puudutavate seisukohtade väljatöötamisse

Vastutab Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Liis Kasemets (liis.kasemets[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5627)

Lahtikirjutus failina (905.74 KB)

Tegevuse eesmärgiks on tugevad esindusorganisatsioonid, kes on valmis poliitikakujundamises võimekad osalejad.
Tegevuse taust: Struktuurivahendite 2014-2020 perioodi ettevalmistamisel otsustas Vabariigi Valitsus toetada „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamise“ meetmest Euroopa Komisjoni suuniste järgi tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioone nende poliitikakujundamises osalemise võimekuse suurendamiseks, olles samas teadlik vajadusest toetada ka teisi esindus- ja partnerorganisatsioone. Ühest küljest on Siseministeeriumi eestvõttel edendamisel strateegilise partnerluse kontseptsioon. Strateegiline partnerlus  on ministeeriumi ja kodanikuühenduse vaheline koostöövorm, milles kodanikuühendus pakub ekspertiisi poliitika kujundamisel ja panustab poliitika elluviimisesse. Partnerlusest tulenevalt toetab ministeerium kodanikuühenduse organisatsioonilist arengut ja tegutsemise suutlikkust tervikuna ehk eraldab tegevustoetuse. Selliseid partnerlussuhteid, kuigi erinevas vormis, on mitmel ministeeriumil, aga need nõuaksid ühtlustamist. Teisalt on vabaühenduste suutlikkuse edendamise eesmärgil käivitamisel juhtimise arendamise programm, mis samuti panustab antud eesmärki. Kuigivõrd on võimalik vabaühenduste poliitikakujundamise võimekuse edendamiseks kasutada sama meetme raha esindusorganisatsioonide endi tuvastatud prioriteetsete vajaduste rahuldamiseks (vt ka tegevus 2.5).
Koostööpartnerid: koostööpartneriks Riigikantseleile on Siseministeerium ning Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit.
Tegevuse rahastamise allikas: strateegilise partnerluse raames riigieelarve, teiste tegevuste osas struktuurivahendid.
Seosed teiste tegevustega: tegevus on seotud tegevusega 2.5. „Struktuurifondidest rahastatavate kaasamisprojektidele sisu andmine ja elluviimine koostöös vabaühendustega“ seeläbi, et tegevuse 2.5. raames lepitakse kokku rahastatavad kaasamisprojektid, millest üheks võiks olla ka vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise võimekuse kasvatamine.

Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas 2014-2016 oktoober 2014 – juuni 2016):
2014. aasta detsembrist kuni 2015. aasta novembrini toimub vabaühenduste juhtimise arenguprogrammi läbiviimine.
Vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise suutlikkuse tegevussuuna käivitamine toimub 2014. aasta detsembrist 2015. aasta aprillini. Projekte viiakse läbi 2015. aasta novembrist 2016. aasta juunini.

Tegevus 4.1

Riigiraha rakenduse edasiarendamine: keskvalitsuse, avalik-õiguslike isikute ja võimalikult suure osa valitsussektorisse kuuluvate muude ükskuste raamatupidamise andmete lisamine kontoplaaniga nõutud detailsuses

Vastutab Rahandusministeerium, kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise osakond, Andrus Jõgi (andrus.jogi[at]fin[dot]ee, telefon 611 3434)

Lahtikirjutis failina (915.75 KB)

Tegevuse eesmärgiks on muuta valitsussektorisse kuuluvate üksuste raha kasutamine läbipaistvamaks ja võimaldada raamatupidamise andmete avaandmetena kasutamist nii avalikkusel kui ka avalikul sektoril. 
Tegevuse taust: Riik kogub avaliku sektori üksustelt kokku raamatupidamise andmeid. Aastast 2004 on andmebaasis ca 40 mln kirjet. Sellest kohalike omavalitsuste andmed mahus ca 20 mln kirjet on rakenduses Riigiraha avalikustatud 2014. aastal. Muude valitsussektorisse kuuluvate üksuste (sh keskvalitsus ise) raamatupidamise andmetest on hetkel avalikkusel ülevaade läbi üksustepõhiste aruannete, mis ei võimalda detailsele infole ligipääsu ega analüüside teostamist.

Projektiga on kavandatud avalikustada kogu valitsussektori finantsandmed riigiraha rakenduses omavalitsuste andmetega samal moel.
Koostööpartnerid: Praxis ja kodanikeühendused.
Tegevuse rahastamise allikas: riigieelarve (Rahandusministeerium).
Seosed teiste tegevustega: 4.1 ja 4.2 on seotud riigiraha rakenduse arendamisega.
Tegevuse elluviimise ajakava:
2014. aasta septembrist 2015. aasta jaanuarini kaardistatakse arendusvajadused (sh kohtumised koostööpartneritega) ja vormistatakse lähteülesanne; 2015 jaanuarist veebruarini vormistatakse riigihange; 2015. aasta märtsist aprillini kuulutatakse välja hange ja valitakse välja hanke võitja; aprillist septembrini 2015 toimuvad arendustööd; septembrist oktoobrini 2015 toimub testimine ja tööde vastuvõtt ning 2015. aasta lõpuks esitletakse valminud tööd.

Tegevus 4.2

Kohalike omavalitsuste erasektorisse ja kolmandasse sektorisse kuuluvate tehingupartnerite avalikustamine ning selle info liidestamine äriregistriga tehinguga seotud isikute väljatoomiseks

Rahandusministeerium, kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise osakond, Andrus Jõgi (andrus.jogi[at]fin[dot]ee, telefon 611 3434)

Lahtikirjutis failina (827.58 KB)

Tegevuse eesmärgiks on ennetada korruptsiooni, suurendada avalikku kontrolli läbi kohalike omavalitsuste tehingupartnerite ja nendega seotud isikute avaldamise kaudu ning võimaldada saada ülevaadet toetuse saajatest.
Tegevuse taust: Kohalike omavalitsuste esitatud raamatupidamise andmetest ei nähtu, millise avalikku sektorisse mittekuuluva äriühingu, MTÜ või SA-ga on nad tehinguid teinud (sh kellele toetusi jaganud). Seetõttu on läbipaistvuse seisukohalt oluline info praegu avalikustamata. Tehingupartnerite nimeline väljatoomine võimaldab tehinguinfot seostada äriregistris oleva infoga juriidiliste isikute omanikeringi, nõukokku või juhatusse kuuluvate isikutega.
Koostööpartnerid: Justiitsministeerium, Riigikontroll
Tegevuse rahastamise allikas: täpsustamisel
Seosed teiste tegevustega: 4.1 ja 4.2 on seotud riigiraha rakenduse arendamisega.
Tegevuse elluviimise ajakava: Tegevuse ulatuse määratlemine koostööpartneritega toimub I kvartalis 2015. aastal. Projekti vormi ja hinnangulise maksumuse määramine toimub III kvartalist 2014 kuni IV kvartalis 2015. 2015.a II kvartalist kuni IV kvartal 2016 toimub seaduse eelnõu, hanke ja teostuse menetlus.
Tegevuse elluviimise ajakava:

2015. aasta I kvartalis määratletakse koostööpartneritega lähteülesanne.
2014. aasta III kvartalist kuni 2015. aasta II kavartalini valmistatakse ette projekti vormi ja määratakse hinnanguline maksumus. 2015. aasta II kvartal kuni 2016. aasta IV kvartal toimub projekti elluviimine.

Tegevus 4.3

Riigiraha rakendusse riigieelarvest toetust saanud vabaühenduste lisamine

Rahandusministeerium, riigieelarve osakond, Ly Sari (e-kiri ly.sari[at]fin[dot]ee, tel 611 3568)

Lahtikirjutus failina (642.29 KB)

Tegevuse eesmärgiks: on muuta avaliku raha kasutamine läbipaistvamaks ja võimaldada saada ülevaadet riigieelarvest toetust saavatest vabaühendustest ning neile eraldatud rahalistest mahtudest.
Tegevuse taust: Riigieelarvest toetust saavate vabaühenduste vahendite mahu kohta ülevaate andmine avalikkusele. Vabaühenduste ja finantsmahtude info aitab saada ülevaadet, milliseid avalikke teenuseid on antud partnerluse korras vabaühendustele ja millises mahus riik teatud valdkondi nende kaudu toetab. Samuti võimaldab ülevaade võrrelda rahastamist valdkonniti, regiooniti jm vajalikus lõikes. Koostame analüüsi, mille peamiseks eesmärgiks on hinnata kus ja millisel kujul on parim antud andmeid esitada, seejuures tagada SAPi, riigieelarve infosüsteemi ning riigiraha rakenduse omavaheline infovahetus. Kaalumisel on ka võimalus täiendada vabaühenduste majandusaasta aruande koostamise nõudeid kohustusega kajastada perioodi jooksul saadud toetused eraldi lisana.
Koostööpartnerid: Siseministeerium, EMSL.
Tegevuse rahastamise allikas: rahastamisallikad on täpsustamisel. Kui REIS-is kasutatakse olemasolevaid dimensioone, siis REIS-i sisestamine täiendavat rahastust ei nõua.
Seosed teiste tegevustega: Tegevus on seotud riigiraha rakenduse arendamisega ning toetab seda.
Tegevuse elluviimise ajakava:
2015. aasta I kvartalis viiakse läbi SAP-i ja REIS-i võimaluste analüüs. 2015. aasta II kvartalis toimub SAP-ist riigiraha rakendusse andmete importimise võimaluste analüüs. Samuti teavitatakse riigiasutusi nõudest planeerida REIS-is toetused jm kulud vabaühendustele eristatult.

Tegevus 4.4

Juhtnööride andmine kohalikule omavalitsusele kohalikust eelarvest kodanikule arusaadava lühiülevaate koostamiseks riigi eelarvestrateegia ja riigieelarvega sarnasel kujul

Vastutav asutus: Rahandusministeerium, KOV finantsjuhtimise osakond, Pirgit Lohk (pirgit.lohk[at]fin[dot]ee)

Lahtikirjutis failina (845.24 KB)

Tegevuse eesmärgiks on anda juhtnöörid kohalikule omavalitsusele iga-aastasest eelarvest kodanikule arusaadava lühiülevaate koostamiseks.
Tegevuse taust: Antud tegevus on AVP-sse lisatud e-Riigi Akadeemia soovitusel. Tegemist on ühe osaga suurendamaks avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja arusaadavust kogukondlikul tasandil. Esimese tegevusena on Rahandusministeerium koostanud juhendmaterjalid, mis on kommenteerimiseks ja arvamuse avaldamiseks välja saadetud e-Riigi Akadeemiale, Omavalitsusliitudele ja Riigikantseleile. Teise tegevusena korraldab Rahandusministeerium kohtumise, kus arutatakse erinevate osapoolte nägemust ning mõtteid antud tegevuse ja koostatud materjalide osas. Pärast kohtumist täiendab Rahandusministeerium vajadusel juhendmaterjale ning seejärel saadab viimistletud versiooni ülevaatamiseks kaasatud osapooltele. Kui on valminud kõiki osapooli rahuldav versioon juhendmaterjalist edastab Rahandusministeerium selle kõigile omavalitsustele ning avaldab enda koduleheküljel. Lisaks on Rahandusministeerium teinud omavalitsusliitudele ettepaneku lülitada antud teema linnade ja valdade päevade agendasse märtsiks 2015.
Koostööpartnerid: e- Riigi Akadeemia, Omavalitsusliidud, Riigikantselei
Tegevuse rahastamise allikas: Tegevuse elluviimiseks lisavahendeid ei kasutata.
Seosed teiste tegevustega: Tegevus on läbivalt seotud kodanikuühiskonna arendamise ja suurema kodanikke kaasava ja avatud poliitikakujundamise protsessiga (sh AVP punktid 1-4).
Tegevuse elluviimise ajakava:
2014. aasta novembris ja detsembris koostatakse juhendmaterjale ning saadetakse partneritele tutvumiseks. 2015. aasta jaanuaris saadetakse täiendatud juhendmaterjal partneritele kommenteerimiseks. Veebruaris 2015 edastatakse juhendmaterjal kõigile KOVidele ning avaldatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Märtsist aasta lõpuni toimuvad juhendmaterjali tutvustavad üritused.
Tegevuse elluviimise ajakava

Tegevus 5.1

Sellise avalike teenuste arendamise interaktiivse veebipõhise tööriistakogu (toolbox) loomine, kust teenuste arendajatele nii avalikust, era- kui ka vabasektorist on kättesaadavad juhised, metoodika, käsiraamatud ja parim praktika uute teenuste arendamiseks või seniste ümberkujundamiseks

Vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov (janek.rozov[at]mkm[dot]ee, tel 625 6364)

Lahtikirjutus failina (913.72 KB)

Tegevuse eesmärgiks: on lahendada olukord, kus avalike teenuste arendajatel oleks olemas niinimetatud tööriistakast, kust saaks kiirelt, interaktiivselt ja sobival kujul infot avalike teenuste arendamise ja juhtimise kohta. Käesoleval ajal taoline keskne lahendus puudub.
Tegevuse taust: Olemas on mõned käsiraamatud (avalike teenuste osutamise roheline raamat, avaliku sektori äriprotsesside käsiraamat, kasutajasõbraliku e-teenuse disainimise käsiraamat) ning riigi üldisemaid suundi sätestavad dokumendid (nt koosvõimeraamistik, infoühiskonna arengukava). Eelnimetatud materjalid on avaldatud MKM-i veebilehel, kuid tegemist on failidega, millel pole omavahelisi seoseid ning arendajal on raske saada seostatud ülevaadet. Need materjalid tuleb teha lihtsal kujul kasutatavaks nii avalike teenuste arendajatele kui ka teistele koosloomeprotsessis osalejatele selliselt, et vastavalt konkreetse teenuse küpsusastmele oleks osalistel ligipääs sobivaimatele tööriistadele ja võrreldavale avalike teenuste arendamise kogemusele.
Koostööpartnerid: Veebipõhise tööriistakogu loomise peamisteks koostööpartneriteks on Riigi Infosüsteemi Amet (RIHA), Rahandusministeerium ja ka kõik teised avaliku sektori asutused.
Tegevuse rahastamise allikas: tegevust rahastatakse riigieelarve vahenditest ning EL SF perioodi 2014-2020 programmi "Avalike teenuste koosvõime loomine" vahenditest.
Seosed teiste tegevustega: tegevus on seotud lubaduse 5 tegevustega 5.2 ja 5.3 seeläbi, et tööriistakogu kasutatakse niinimetatud katseprojektides ning selle abil arendatud avalikud teenused peavad jõudma ühtselt kirjeldatud teenuste loetelusse.
Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas september 2014 – september 2016):

Tööriistakogu lähteülesande koostamine viiakse läbi 2014. aasta detsembrist märtsini 2015. Lähteülesanne valmib märtsis-aprillis. Otsus edasise tegevuse suhtes tehakse aprillis 2015. Tööriistakogu loomine viiakse läbi 2015. aasta aprillist 2016. aasta septembrini.

Tegevus 5.2

Avalikest teenustest ülevaate andmine niimoodi, et kõik avalikud teenused on kirjeldatud ühtses masin- ja inimloetavas keeles ning kodanikud teavad, millise kvaliteediga teenust neile osutada lubatakse

Vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov (janek.rozov[at]mkm[dot]ee, tel 625 6364)

Lahtikirjutus failina (838.91 KB)

Tegevuse eesmärgiks: on lahendada olukord, kus riigis puudub täpne ja igal ajal õige ülevaade sellest, kus, milliseid ja mis tasemega teenuseid riigi- ja KOVi asutused osutavad ning missuguseid info- ja teeninduskanaleid teenuste pakkumisel kasutatakse.
Tegevuse taust: avaliku sektori asutused avaldavad oma veebilehtedel väga erineval kujul teavet nende poolt pakutavate avalike teenuste kohta. Puudub keskne ülevaade riigi poolt pakutavatest teenustest. Ülevaate koostamiseta on raske ka asutusteüleseid teenuseid ära tunda ja arendada ning käivitada koostööd asutuste vahel, mis lõppkasutaja jaoks tähendab realiseerimata potentsiaali saada teenuseid lihtsamalt ja kasutajale mugavamalt. EL Sotsiaalfondi programmist „Eelduste loomine avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks IKT vahendite abil“ on 2014.a IV kvartalis läbi viidud tegevus „Teenuste nimekirja kuvamine kodulehel“, mille tulemusel on valminud prototüüp, mida on vaja laiemalt testida MKM-s ja valitsemisala asutustes.
Koostööpartnerid: Teenuste nimekirja loomise peamisteks koostööpartneriteks on Riigi Infosüsteemi Amet (RIHA).
Tegevuse rahastamise allikas: tegevust rahastatakse riigieelarve vahenditest ning jätkutegevustes ka EL SF perioodi 2014-2020 tehnilise abi vahenditest. Ajavahemikul 2015-2017.a 310 000 eurot. Ühtne kirjeldus keel sh tüübid (70000 EUR koos KM), Avalike teenuste mõõtmismudeli rakendamine (120 000 EUR koos KM), Tunnused ja staatused – portfell 60 000 EUR koos KM (väljund: struktureeritud inimloetav ja masinloetav; info kogumine inimese; masina ; hübriid poolt) juurutamise ja haldamise maksumuse võrdlus. Info kuvamine kliendile sh teisele ametile (analüüsida kas ja kui palju kallim on selle informatsiooni välisveebis kuvamisel) (20 000 EUR koos KM) Iga kirjeldatud teenuse kohta tagasiside andmine (40 000 EUR koos KM).
Seosed teiste tegevustega: tegevus on seotud lubaduse 5 tegevustega 5.1 ja 5.3 seeläbi, et teenuste nimekirja peavad jõudma ja olema seal kirjeldatud tööriistakogu kasutades arendatud ning katseprojektides arendatud avalikud teenused.
Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas juuli 2014 – detsember 2015):

2014. aasta detsembrist märtsini 2015 toimub teenuste nimekirja piloteerimine MKM-s ja valitsemisalas. 2015. aasta veebruaris on prototüübi testimine läbitud. Otsus edasise tegevuse suhtes tehakse märtsis 2015. Teenuste listi juurutamine toimub 2015. aasta märtsist detsembrini. 

Tegevus 5.3

Selliste katseprojektide elluviimine, mille raames valitud avalikud teenused on kujundatud kasutajale mugava e-teenuse kujundamise juhise kohaselt

Vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov (janek.rozov[at]mkm[dot]ee, tel 625 6364)

Lahtikirjutus failina (746.56 KB)

Tegevuse eesmärgiks: on lahendada olukord, kus avalikke teenuseid arendataks ühtsete põhimõtete järgi.
Tegevuse taust: Lisatud on projektid, milles osaleb MKM Infoühiskonna teenuste arendamise osakond. Samuti EL Sotsiaalfondi programmist „Eelduste loomine avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks IKT vahendite abil“ rahastatud 20 e-teenuse projekti jätkutegevused.
Koostööpartnerid: Kõik avaliku sektori asutused, kes arendavad avalikke teenuseid.
Tegevuse rahastamise allikas: tegevust rahastatakse riigieelarve vahenditest ning EL SF perioodi 2014-2020 vahenditest.
Seosed teiste tegevustega: tegevus on seotud lubaduse 5 tegevustega 5.2 ja 5.3 seeläbi, et teenuste arendamise katseprojektides kasutataks juba olemasolevaid juhiseid ning teenuste kohta oleks võimalik saada teavet teenuste nimekirjas avaldamiseks.
Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas kuni juuni 2016):

2015. aasta märtsis valmib asutusteülese teenuse analüüs ja kontseptsioon – Copernicuse satelliitandmete jaotuskeskuse eelanalüüs ja kontseptsiooni väljatöötamine (20 e-teenuse projekti jätk).
Algatatakse Maksu- ja Tolliameti maksuvõla ajatamise teenuse arendus (20 e-teenuse projekti jätk) ja Maanteeameti e-teenuste „Sõiduki registreerimismärkide tellimine ja haldus“ ja „Proovnumbrite logiraamat“ arendus (20 e-teenuse projekti jätk).
Uus sotsiaalkindlustuse infosüsteem ja e –teenused kodanikele (SKAIS2) valmib 2016 septembris.

Tegevus 5.4

Mitteresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise alustamine

Vastutab Riigikantselei strateegiabüroo infoühiskonna nõunik Siim Sikkut (siim.sikkut[at]riigikantselei[dot]ee)

Lahtikirjutis failina (930.77 KB)

Tegevuse eesmärgiks on parandada mitteresidentide võimalusi e-teenuseid kasutada ning ühiskonnaasjades ja ettevõtluses osaleda.
Tegevuse taust:

Aprillis 2014 kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks kontseptsioon mitteresidentidele Eesti digitaalse isikutunnistuse väljastamise alustamiseks ehk e-residentsuse käivitamiseks.

E-residentsus võimaldab Eesti majanduse, teaduse ja hariduse rahvusvahelistumise ja arengu nimel lihtsalt ja kiiresti kaasata välismaalasi, kes elavad püsivalt välisriikides. Aprilli 2014 seisuga oli Eestiga seotud selliselt juba ca 45000 inimest. Neile annab e-residendiks olemine digitaalse isikutuvastuse ja digiallkirja võimalused ehk asjaajamine muutub Eestiga seotud välismaalastele ja välisettevõtetele sama lihtsaks, nagu see on kodanikel ja füüsilistel residentidel. Seni on muidu digitaalsena toimivas olnud Eestis asjaajamine neile ebamugav, samuti meie asutustele lisakoormust (topeltprotsesse) põhjustav.

E-residentsuse senine käivitamise kogemus aga näitab, et huvi e-residendiks saamise ning seeläbi Eesti ja eriti siin äriühingute asutamise vastu on erakordselt suur – sh nende isikute seas, kes seni Eestiga seost ei oma. Teisisõnu, e-residentsus kätkeb endas algselt kavandatust laiemat võimalust. Detsembris 2014 kiitis valitsuskabinet seepärast heaks ettepaneku arendada e-residentsust edasi nn 10 miljoni e-eestlase programmina: seada ambitsioonikam eesmärk teha Eesti majandusruum suuremaks, luues siin teenuste ning ärikeskkonna, mis oleks atraktiivne palju laiemale sihtrühmale.

Kui algselt oli kavas keskenduda eeskätt digitaalse isikutunnistuse väljastamise võimaluse loomisele ja arendamisele koos mõningase e-teenuste edasiarendusega, siis uuema plaani järgi tõusetub just uudsete teenuste ja seotult ärikeskkonna arendamine põhifookusse (sh tegevuste mahu mõttes).

Koostööpartnerid: e-residentsuse algne käivitamine on toimunud Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei ühisel vedamisel. Nn 10 miljoni e-eestlase programmi rakendamist juhib edaspidi MKM, programmi nõukogusse kuuluvad seotud riigiasutuste (SiM, RK, EAS, JuM, Ram) ning erasektori esindajad. Aluskontseptsiooni ja vajaliku seadusloome väljatöötamisse, samuti e-residentidele suunatud teenuste loomesse on kaasatud laialdane ring riigi- ja erasektori osapooli jooksvalt.
Tegevuse rahastamise allikas: e-residentsuse käivitamist ehk väljastamise alustamist on rahastatud riigieelarvest, sama saab valdavalt olema ka 10 miljoni e-eestlase programmi tegevuskuludega. E-teenuste arendust rahastatakse EL struktuurivahendite ning erasektori vahendite koostöös.
Seosed teiste tegevustega: AVP tegevuskava tegevused 5.1-5.3 ehk teenuste arendamise tugitegevused toetavad kaudselt ka e-residentidele suunatud teenuste arendamise võimekuse kasvu.
Tegevuse elluviimise ajakava:

2014. aasta detsembris alustatakse e-residentsuse väljastamist Eesti PPA esinduste baasilt ning koostatakse ja viiakse ellu e-residentsuse käivitamisega seotud kommunikatsiooniplaan. 2015. aasta II kvartalis hakatakse e-residentidele väljastama mobiil-ID ning taotlusi vastu võtma Eesti välisesindustes. Teise järgu kommunikatsiooni- ja turundusplaani koostamine (sh veebikeskkonna arendus) toimub 2015. aasta I kvartalis. Kommunikatsiooni- ja turundusplaani viiakse ellu II kvartalist 2015 kuni II kvartalini 2016.
2015. aasta I kvartalis toimub e-residentsuse väljastamise protsessi täiendamine ja lihtsustamine. I kvartalis 2015 käivitatakse 10 miljoni e-eestlase programm. I kvartalist kuni 2016 II kvartalini kavandatakse uusi e-residentidele suunatud teenuseid. I –II kvartalis 2015 analüüsitakse ja pannakse kokku ettepanekud ettevõtte asutamise ja pangakontode avamise lihtsustamiseks Eestis. III kvartalis 2015 toimub nende elluviimine.

Tegevus 6.1

Avaandmete portaali opendata.riik.ee täiskasutusse andmine: proovikasutusest n-ö päriskasutusse üleviimine koos esmatasandi organisatsioonilise toe tagamisega.

Vastutab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, riigi infosüsteemide osakond, IT arhitektuuri talituse juhataja Uuno Vallner (Uuno.Vallner[at]riso[dot]ee, 5137174)

Lahtikirjutis failina (828.67 KB)

Tegevuse eesmärgiks on välja arendada avaandmete infrastruktuuri keskne komponent – avaandmete portaal opendata.riik.ee. Keskse portaali kaudu tagatakse igaühele avaliku sektori juurdepääsupiiranguteta andmetele juurdepääs, taaskasutamine ja edasijagamine ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel.

Tegevuse taust: Eeldused avaandmete infrastruktuuri väljakujundamiseks loodi 2011. aasta lõpus. Katselahendus oli testitud, kuid tehniline dokumentatsioon oli minimalistlik. Lisaks tehnilistele eeldustele oli vaja mehitada ja välja õpetada meeskond, kes oleks võimeline haldama ja arendama infrastruktuuri, teostama järelvalvet ja haarama oma tegevusega nii avaliku sektori andmetootjad, kui ka teenuseid loovaid avaandmete kogukondi.

Avaandmete portaali arendamisel kasutatakse katserakenduste kogemust, riigi IT ja veebide koosvõimeraamistike nõudeid ning järgitakse Vabariigi Valitsusse kinnitamisele mineva avaandmete rohelises raamatus fikseeritud põhimõtteid (http://riso.ee/et/avaandmete-roheline-raamat).

Portaali loomine toimub kahes etapis. Esimese etapi lõpus avatakse portaal teabevaldajatele oma avaandmete registreerimiseks ja üleslaadimiseks. Igaüks saab võimaluse üleslaetud andmeid taaskasutada. Teise etapi lõpus luuakse juhendid teabevaldajatele ja käivitatakse portaali haldav ja arendav organisatsioon.

Koostööpartnerid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, avaandmete kogukond, teabevaldajad.
Tegevuse rahastamise allikas: Avaandmete portaal valmib EL struktuurifondide programmist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.
Seosed teiste tegevustega: Tegevus on seotud tegevusega 6.2 „Taotlusvoorude korraldamine andmete avamiseks, ka linkandmete katseprojektide elluviimiseks“ seeläbi, et selle tegevuse kaudu tekitakse avaandmete portaali uusi kvaliteetseid andmeid; tegevusega 6.3 „Avaandmete taaskasutust edendavate ürituste (häkkimispäevade ehk hackathonide, teabepäevade, seminaride jne)“ seeläbi, et tegevus tagab portaalis olevate andmete taaskasutuse masinloetaval kujul.
Tegevuse elluviimise ajakava:
2014. aasta juuliks on avaandmete portaali hange ettevalmistatud; septembriks leping arendajaga sõlmitud; detsembris toimub testimine; 2015. aasta jaanauris avatakse portaal. Veebruaris annab arendaja portaali üle portaali haldamiseks ja arendamiseks loodud organisatsioonile; märtsist toimub portaali haldamine.

Tegevus 6.2

Taotlusvoorude korraldamine andmete avamiseks, ka linkandmete katseprojektide elluviimiseks

Vastutab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, riigi infosüsteemide osakond, IT arhitektuuri talituse juhataja Uuno Vallner (Uuno.Vallner[at]riso[dot]ee, 5137174)

Lahtikirjutis failina (751.87 KB)

Tegevuse eesmärgiks on aidata teabevaldajaid oma andmete esitamisel avaandmetena, tõsta andmete kvaliteeti ja küpsust.

Tegevuse taust: Ava- ja linkandmete kvaliteetsemaks esitamiseks, semantikavarade loomiseks korraldatakse struktuurifondidest toetavaid taotlusvoore teabevaldajatele. Esimene taotlusvoor korraldati 2014.a. sügisel. Järgnevatel aastatel käivitatakse täiendavad voorud.
Taotlusvoorude tulemusel on saavutatud olukord, kus et avaliku sektori asutuste poolt toodetud, kogutud ja säilitatud suur hulk andmeid ja infosisu, nagu statistika, ruumiandmed, majandusandmed, keskkonnaandmed, arhiivimaterjalid, raamatud, muuseumikogud on kättesaadavad ja kasutatavad avalikkusele. Lisaks on taotlusvooru tulemuseks olukord, kus teabevaldajad on korraldanud ümber oma infosüsteemide talitlusprotsessid tagamaks avaliku teabe kättesaadavuse taaskasutamist tagaval kujul läbi avaandmete teabevärava vastavalt avaliku teabe seaduse, EL avaliku sektori teabe direktiivi (2003/98/EÜ) ja konsultatsiooniprotsessis oleva Eesti avaliku teabe masinloetava avalikustamise rohelise raamatu nõuetele.

Koostööpartnerid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, avaandmete kogukond, teabevaldajad.
Tegevuse rahastamise allikas: Taotlusvoorud rahastatakse EL struktuurifondide programmist Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.
Seosed teiste tegevustega: Tegevus on seotud tegevusega 6.1 „Avaandmete portaali opendata.riik.ee täiskasutusse andmine: proovikasutusest n-ö päriskasutusse üleviimine koos esmatasandi organisatsioonilise toe tagamisega“ seeläbi, et selle tegevuse kaudu tekitatakse võimalus vooru tulemusel loodud avaandmete registreerimine ja laadimine avaandmete portaali; tegevusega 6.3 „Avaandmete taaskasutust edendavate ürituste (häkkimispäevade ehk hackathonide, teabepäevade, seminaride jne)“ seeläbi, et tegevus edendab portaalis olevate andmete taaskasutust.
Tegevuse elluviimise ajakava: 2014. aasta juuniks on esimene taotlusvoor ette valmistatud; septembris sõlmitakse lepingud ja valmistatakse ette uus taotlusvoor. 2015. aasta veebruaris vaadatakse läbi esimese taotlusvooru tulemused ja toimub tööde vastuvõtmine. Septembris 2015 kuulutatakse välja järgmine taotlusvoor.

Tegevus 6.3

Avaandmete taaskasutust edendavate ürituste (häkkimispäevade ehk hackathonide, teabepäevade, seminaride jne) korraldamine.

Vastutab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, riigi infosüsteemide osakond, IT arhitektuuri talituse juhataja Uuno Vallner (Uuno.Vallner[at]riso[dot]ee, 5137174)

Lahtikirjutis failina (755.3 KB)

Tegevuse eesmärgiks on soodustada andmete taaskasutamist ja tõsta teabevaldajate, teabe taaskasutajate ja üldsuse teadlikkust avaandmete loomise ja taaskasutuse vallas.
Tegevuse taust: Avaandmete taaskasutamise edendamiseks tõstetakse erinevate huvipoolte teadlikkust teabepäevade seminaride, häkkimispäevade kaudu.
Koostööpartnerid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, avaandmete kogukond, teabevaldajad.
Tegevuse rahastamise allikas: Taotlusvoorud rahastatakse EL struktuurifondide programmist Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.
Seosed teiste tegevustega: Tegevus on seotud tegevusega 6.1 „Avaandmete portaali opendata.riik.ee täiskasutusse andmine: proovikasutusest n-ö päriskasutusse üleviimine koos esmatasandi organisatsioonilise toe tagamisega“ seeläbi, et selle tegevuse kaudu tekitatakse võimalus leida avaandmeid ja neid taaskasutada mistahes eesmärgil; tegevusega 6.2 „Taotlusvoorude korraldamine andmete avamiseks, ka linkandmete katseprojektide elluviimiseks“ seeläbi, et selle tegevuse kaudu tekitatakse avaandmete portaali uusi kvaliteetseid andmeid.
Tegevuse elluviimise ajakava:
2014. aastal viiakse läbi avaandmete taaskasutust edendavad üritused: avaandmete võistlus  21.06-23.09.2014 (RIA ja Avatud Eesti Fond); konverents „Teaduse avaandmed „(17.10.2014) Eesti Teadusagentuur; konverents “Lingitud teaduse poole“ (23.10.2014) Tartu Ülikool; avaandmete haldus ja kasutamine (18.09.2014); töötuba teabevaldajatele (20.11.2014), MKM; töötuba teabevaldajatele (12.12.2014), MKM koostöös Euroopa Komisjoniga; töötuuba teabevaldajatele (17.12.2014).
2015. aastal viiakse läbi töötoad teabeavaldajatele, konverents, kolm koolitust, häkkimispäev.

 

Viimati uuendatud: 17. november 2016