Tegevuskava 2016-2018

Valitsus kiitis Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2016-2018 (285.34 KB) heaks 30. juuni 2016 istungil. 

Kolmandal rakendusperioodil keskendub Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluse põhimõtete elluviimisel kahele prioriteetsuunale – kodanikukesksete avalike teenuste arendamisele ning avatud ja kaasavale poliitikakujundamisele. 

Loe, kuidas tegevuskava koostati siin.

 

Kodanikukesksed avalikud teenused

 

Kodanikukesksete avalike teenuste prioriteetsuuna eesmärk on avalike teenuste arendamine kodanikukeskselt, mille kaudu ühelt poolt muuta kodanike suhtlemine riigiga lihtsamaks, läbipaistvamaks, vähemkoormavaks ning teiselt poolt suurendada avaliku sektori tõhusust.

Kodanikukesksuse suurendamisel on oluline, et avalikke teenuseid pakutaks nutikalt ja kodanikule mugavamalt, ning tõsta veelgi teenuste kvaliteeti, vähendades ebavajalikku koormust kodanikule (olgu ta üksikisik või ettevõtja), mis on seotud ka riigipoolse ressursikasutuse efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamisega.

Info peaks olema arusaadavam ja lihtsam, olemasolevate andmete ristkasutus ulatuslikum nii teenuste pakkumise lihtsustamiseks kui ka koormuse vähendamiseks, ning teenuste pakkumisel tuleks keskenduda terviklahendustele.

Kodanikukesksus hõlmab ka teenuse disainiprotsessi – kodanike kaasamist teenuste kujundamisse ja arendamisse, et teenused vastaksid parimal võimalikul moel kodanike vajadustele ja ootustele.

AVP tegevuskavas pööratakse tähelepanu teenuse kvaliteedi tõstmisel ka protsessile, kuidas kodanik saab osaleda teenuste kujundamisel ja edasiarendamisel, millised on kaasamismehhanismid ja osalemise ulatus. Seega võimaldab avalike teenuste kodanikukesksem disain tulevikus teha kvaliteetsemaid poliitikaotsuseid ja pakkuda paremaid teenuseid.

Tegevuskava annab lubaduse suurendada teenusdisainis ja teenuste pakkumisel kodanikukesksust. Lubaduse täitmiseks kavandatakse tegevuskavas kaks tegevust.

Avatud ja kaasav poliitikakujundamine

 

Avatud ja kaasava poliitikakujundamise prioriteetsuuna eesmärk on avatud ja kaasavate otsustusprotsesside kaudu kinnistada poliitikakujundamise kultuuri, mida iseloomustavad riigivalitsemise läbipaistvus ning suurem usaldus avaliku võimu ja kodanike vahel.

Avatud poliitikakujundamise ja õigusloome põhimõtted ei ole siiani täiel määral otsustusprotsessidesse integreeritud. Vabaühendused kurdavad, et sisukaks osalemiseks saavad nad ettevalmistamisel olevast otsusest teada liiga hilja või jääb kaasamine formaalseks ja pinnapealseks.

Sageli ei teata osalussoovi korral, millal ja kuidas oma ettepanekud esitada. Eri huvirühmade mõju õigusloomele on ebaselge, näib kohati ebavõrdne, mis omakorda võimendab eelarvamusi poliitikute kallutatusest otsuste langetamisel.

Praegu käimasolev haldusreform on suur muudatus Eestis. Reformis on keskendutud tulemusele, mida soovitakse saavutada – milline saab olema uus haldusjaotus, ülesannete jaotus ja finantseering.

AVP tegevuskava kaudu pööratakse tähelepanu ka sellele, kuidas avalikku võimu hakatakse KOV tasandil teostama. Teine suur muudatus on KOV valimistel valitsemisea langetamine 16-eluaastani, mis toob juurde suure sihtrühma.

AVP tegevuskavas pööratakse tähelepanu osalusdemokraatia mõtestamisele koolihariduses ja vajalike digipädevuste omandamisele infoühiskonnas hakkamasaamiseks.

Tegevuskava annab kolm lubadust ja lubaduste täitmiseks kavandatakse tegevuskavas seitse tegevust.

 

Tegevuste ülevaade 2018. aasta juuni seisuga

Prioriteet I: Kodanikukesksed avalikud teenused 
Lubadus 1: Suurendada kasutajate osalust avalike teenuste kujundamisel ja arendamisel

1.1.  e-Maksu- ja Tolliamet 2020

Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliameti uut iseteeninduskeskkonda arendatakse eesmärgiga muuta andmete esitamine riigile ning avalik-õiguslike nõuete tasumine maksumaksjale lihtsaks, ülevaatlikuks, keskseks ja kontaktivabaks, toetades reaalajas majanduse (real-time-economy) lahenduste arengut.

Maksu- ja Tolliameti tegevus on edenenud ootuspäraselt. Lõppkasutajatega koostöös on loodud võimalikult mugav ja funktsionaalne e-teenuste prototüüp. Kirjeldatud on uue keskkonna nõuded ning loodud testkeskkond.

Isikute halduse, kasutajate halduse, makseviiside ning nõuete keskse halduse arendamisse on kaasatud lõppkasutajaid ning saadud tagasisidega arvestatakse edasises arendustöös. Rakendunud on ka pangakonto tehingute alusel maksustamise arenduse esimene osa, mis võimaldab ettevõtetel palkade ülekandmisel automaatselt tasuda ka tööjõumaksud. Uut maksuameti töölauda saab kasutama hakata 2019. aasta kevadel.

1.2.  Bürokraatia vähendamine ja lihtsam riik –nullbürokraatia

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Projekti eesmärgiks on vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel ja muuta bürokraatia vähendamine püsivaks eesmärgiks.

Projekt keskendub kolmele suunale:
1) bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine riigiasutustega suhtlemisel,
2) majandustegevust põhjendamatult piiravate erinõuete kaotamine,
3) riigi sisebürokraatia vähendamine.

Ettevõtjate ettepanekutest lähtuvalt on praeguseks kaotatud 92 bürokraatlikku nõuet. See moodustab 56% kõigist kaotada lubatud nõuetest ning 64% kahe aastaga kaotada lubatud nõuetest. Nõuete kaotamisega on lihtsustatud ettevõtete suhtlust riigiga või vähendatud kaasnevat koormust. Hilinemine on tingitud eelkõige eesistumise varasemaks toomisest.

Lisaks on välja selgitatud seadustega majandustegevusele kehtestatud erinõuded ja ministeeriumid, kelle haldusalas on erinõudeid kehtestatud, on leidnud kokku 14-st analüüsitud valdkonnast 12-s lihtsustusvõimalusi, millest neljas on lihtsustused juba jõustunud.

Rakkerühma tegevust plaanitakse pikendada 2018. aasta lõpuni, et võimalikult paljud head ettepanekud ellu viidud saaks.

Rohkem infot rakkerühma tegevusest leiab: https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia
Prioriteet II: Avatud ja kaasav poliitikakujundamine
Lubadus 2: Suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel

2.1. Avatud valitsemise põhimõtete
rakendamine kohalikul tasandil
haldusreformi tulemusena

Rahandusministeerium

Tegevusega panustatakse sellesse, et haldusreformi käigus peetaks oluliseks avatud valitsemise põhimõtteid, mis on eelnevalt kokku lepitud kohaliku omavalitsuse üksuste osalusel. Selleks toetati 2017. aastal kahe ühinemispiirkonna omavalitsusüksusi avatud valitsemise põhimõtete kujundamisel ja rakendamisel.

▪ moodustunud Elva valla ühinemispiirkond (6 KOVi, 14 612 elanikku, 732 km2)
▪ moodustunud Lääneranna valla ühinemispiirkond (4 KOVi, 5494 elanikku, 1363 km2).

Projekti tulemusena valmisid ka üldised soovitused avatud valitsemise suurendamiseks omavalitsusüksustes.

Täpsemalt siin.

2.2. Kaasavam poliitikakujundamine keskvalitsuse tasandil

Riigikantselei

Tegevuse eesmärk on parandada valitsuse plaanide kohta info kättesaadavust, mis võimaldaks poliitikakujundamisel varasemat osalemist.

Selleks:
▪ ministeeriumide kaasamisveebides on ühtlustatud info kättesaadavust ning kaasamiskoordinaatorite abiga jälgitakse, et info suuremates protsessides osalemise kohta oleks kättesaadav,
▪ EISi algatusetapi praktika juurutamiseks on toimunud koolitusi ning kaasamiskoordinaatorite abiga jälgitakse, et suuremate protsesside alustamisest (nt arengukavade koostamine) antaks EISi kaudu aegsasti teada.

2.3. Avatum ja läbipaistvam seadusloome

Riigikogu

Tegevuskava koostamisel lubati seadusloome avatuse suurendamiseks välja töötada lobireeglite ja huviesinduse põhimõtted Riigikogu liikmetele, tugevdada Riigikogu kaasamispraktikat ning parendada info kättesaadavust.

2017. aastal tegi Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ettepaneku „Riigikogu liikme hea tava“ täiendamiseks. Arutelu tulemusena otsustati tava mitte täiendada ning selle asemel töötas korruptsioonivastane erikomisjon välja soovitused Riigikogu liikmetele huvirühmade esindajatega suhtlemise kohta ning kirjeldas ette tulla võivad näidisolukordi.

Komisjon kinnitas soovitused ja näidisolukorrad oma 29. mai 2017. a istungil ning need on kättesaadavad siin.

2.4. Riigiasutuste kaasamisvõimekuse ja vabaühenduste osalemisvõimekuse suurendamine poliitikakujundamisel

Riigikantselei

Tegevuse eesmärgiks on parandada poliitikakujundamise kvaliteeti, toetades riigiasutuste kaasamissuutlikkuse ja valitsusväliste partnerite osalemissuutlikkuse suurendamist poliitikakujundamisel.

Toetatakse:
1. uute kaasamisalaste lahenduste katsetamist;
2. kaasamispoliitika arendamist;
3. vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise võimekuse arendamist.

Aastaks 2020 on planeeritud toetada 7 projekti. Praeguseks on ellu viidud 2 ja teostamisel 4 projekti.

Lõppenud
▪ EIS arendus
▪ Kliimapoliitika põhialuste 2050 koostamise kaasamisalased tegevused

Algatatud
▪ Vabaühenduste arenguprogramm (sisuline tegevus lõppenud, mõjude hindamine seisab ees)
▪ Noorteühingute mõjukuse väljaselgitamine (töö tähtaeg 5.9.2018)
▪ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamisel kaasamissuutlikkuse arendamine (töö tähtaeg 23.6.2018)
▪ Strateegilise partnerluse suurendamine avalikus sektoris (hange koostamisel)

Riigikantselei ja partnerite koostöös valminud projektiettepanekute rahastamise vajalikkust hindab Riigikantselei poolt selleks eraldi kokku kutsutud kaasamisprojektide komisjon. Täpsem info siin.

Lubadus 3:  Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja eelarveprotsessi kaasamist

3.1. Kaasava eelarvestamise hoogustamine kohalikul tasandil

Rahandusministeerium

Kaasava eelarvestamise hoogustamisega soovitakse suurendada ühiskonna sidusust ning toetada kogukonna jaoks paremate lahenduste leidmist.

Kokku on kogutud ülevaade kaasavat eelarvet kasutatavate omavalitsuste kohta ning toimunud esmased kohtumised partneritega kaasava eelarvestamise juhendi eesmärgi täpsustamiseks. Kavandatud tegevused on personali muudatuste tõttu edasi lükkunud, kuid plaanitud tegevused on kavas 2018. aasta jooksul lõpule viia.

Kaasavasse eelarvestamisse on haaratud üha rohkem Eesti elanikke – 2018. aastal on kaasavat eelarvestamist rakendamas 17 omavalitsust ning mitmed soovivad 2019. aastast alustada. Vaata lisaks: https://digi.lib.ttu.ee/i/?8975.

3.2. Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamine

Siseministeerium ja Rahandusministeerium

Tegevuse eesmärgiks on viia vabaühenduste rahastamise praktika vastavusse vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendmaterjali ja hea rahastamise põhimõtetega, et muuta avaliku raha kasutamine läbipaistvamaks ja tõhustada vabaühenduste panust valdkondade arengusse.

Tegevuse tulemusena avalikustati 2016. aasta andmed selle kohta, kui palju on riigiasutused vabaühendustele eri liiki toetusi jaganud või neilt teenuseid ning kaupu ostnud. Kasutatud andmed pärinevad riigiasutuste ja sihtasutuste raamatupidamisest ning vabaühenduste majandusaasta aruannetest. Andmeid on kavas igal aastal uuendada ja keskkond asub http://mtyraha.heakodanik.ee

Lubadus 4: Sotsiaalsete ja IKT teadmiste-oskuste arendamine infoühiskonna ja e-riigi võimalusi arvestades

4.1. Osalusdemokraatia mõtestamine ja digipädevuse arendamine koolihariduses

Haridus- ja Teadusministeerium

Tegevuse tulemusena soovitakse jõuda olukorda, kus kooliharidus toetab osalusdemokraatia mõtestamist nüüdisaegse avatud valitsemise kontekstis ning vajaliku digipädevuse omandamist infoühiskonnas hakkamasaamiseks.

Protsess on seni olnud kaasav ning kontseptsiooni loomisel on konsulteeritud eri huvirühmadega. Õppekavade eelnõud ei ole valmis ning õppekavade arendamise protsess on ülevaatamisel.

 

 

Kontakt

 

Merilin Truuväärt

strageegiabüroo nõunik

 

 Telefon: 693 5222
merilin.truuvaart[at]riigikantselei[dot]ee

 
 

 

Viimati uuendatud: 11. juuni 2018