Eesti riigi sümboolika

Eesti Vabariigi peamised sümbolid on Eesti lipp, riigivapp ja Eesti hümn, lisaks veel riiklikud teenetemärgid. Eesti lipp ja hümn on laiemalt ka meie rahvussümbolid. Valitsusasutused kasutavad ühist visuaalset identiteeti. Haldusterritoriaalsed üksused - maakonnad ja omavalitsused kasutavad sümbolina vappi ja lippu.

Riigisümbolid on kehtestatud seadustega ning nende kasutamise kord on kindlaks määratud. Seadused ja rahvusvahelised kokkulepped tagavad riigisümbolitele õiguskaitse.

Rahvussümbolid eksisteerivad üldrahvaliku kokkuleppe alusel ning nende kasutamine on vaba.

Valitsusasutused on otsustanud ühtlustada oma visuaalse identiteedi. Ühise visuaalse identiteedi reeglid on kokku lepitud Riigikantselei poolt välja antud valitsuskommunikatsiooni rakendamise juhises. Valitsusasutusel võivad olla ka teenetemärgid ning need kehtestatakse valitsusasutuse põhimääruses.

Maakonna vapp, lipp ja teenetemärgid, samuti nende kasutamise ja andmise kord kehtestatakse ministri määrusega.

Linna- ja vallasümbolid kehtestatakse omavalitsuse volikogu poolt.

Eesti lipp

Eesti lipp on sinimustvalge ja seda kasutatakse rahvus- ja riigilipuna. Eesti lipu kasutamise õigus on igaühel. Loe veel »

 

Riigivapp

Eesti Vabariigi riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel. Loe veel »

Hümn

„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ on ülistuslaul Eesti kultuurile, rahvale ja riigile. Hümni kasutatakse riiklikel tseremooniatel, spordivõistlustel või muudel avalikel üritustel. Loe veel »

Tanel Padar Eesti hümni laulmas jalgpallimatši eel. Foto Siim Semiskar/ERR SPORT

Valitsusasutuste sümbolid ja teenetemärgid

Valitsusasutused kasutavad oma infokandjatel väikesel riigivapil põhinevat valitsusasutuste ühist visuaalset identiteeti. Teenetemärkidega tunnustatakse amet- või valdkondlikke teeneid. Loe veel »

Maakondade sümbolid ja teenetemärgid

Maakonnavapp ja -lipp on geograafilise ja ajaloolise maa-ala sümbolid ja piirkonna identiteedi kandjad. Maakonna sümbolite kasutamist korraldavad maavalitsused. Loe veel »

Linna- ja vallasümbolid ning teenetemärgid

Omavalitsuste sümbolid on vapp ja lipp. Linna- või vallavappi kasutatakse kohaliku omavalitsuse võimu teostamisel. Linna- või vallalipp on kohaliku kogukonna ideniteedi kandja. Teenetemärkidega tunnustatakse kohaliku elu edendajaid. Loe veel »

 

Riigikantselei ülesanded sümboolika korraldamisel
 

Riigikantselei korraldab riigi, valitsusasutuste, maakondade  ja omavalitsuste sümbolite ning teenetemärkide loomise, kehtestamise ja kasutamisega seonduvat. 

  • Riigisümbolid


    Riigikantselei korraldab vajadusel riigisümbolite regulatsioonide muutmist ning nõustab inimesi, asutusi ja organisatsioone nende sümbolite kasutamisel. Ühtlasi tutvustab Riigikantselei Eesti riigi sümboleid ja teavitab avalikkust Eesti lipu kasutamisest lipupäevadel. 
  • Valitsusasutuste sümbolid ja teenetmärgid


    Riigikantselei on valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi elluviimise koordineerija ja visuaalse valitsuskommunikatsiooni arendaja. Riigikantselei kooskõlastab asutuste kasutatavate sümbolite ja teenetemärkide regulatsioonide eelnõud ja tagab nende vastavuse riiklikke sümboleid, teenetemärke ja muid sümboleid reguleerivate õigusaktidega ning lippude ja vappidega seotud hea tavaga.
  • Maakondade sümbolid ja teenetemärgid


    Riigikantselei kooskõlastab maakondade sümbolid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra enne regulatsiooni kehtestamist ja tagab nende vastavuse riiklikke sümboleid, teenetemärke ja muid sümboleid reguleerivate õigusaktidega ning lippude ja vappidega seotud hea tavaga.
  • Omavalitsuste sümbolid


    Riigikantselei annab arvamuse omavalitsuse vapi või lipu kavandi kohta enne selle kehtestamist. Riigikantselei tagab omavalitsuste vappide ja lippude vastavuse heraldikanõuetele ning kontrollib, et need ei oleks liialt sarnased mõne teise vapi või lipuga.

 

Viimati uuendatud: 16. september 2015