Riigivapp

 

Eesti Vabariigi riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel.

Riigivapp on riigi sümbol. Riigivapi kasutamine annab märki riigi toimimisest, osutab riigivõimu rakendumisele ning visualiseerib põhiseadusliku korra kehtivust. Riigivapi kasutamine tagab visuaalse sidususe riigi ja tema allüksuste vahel ning usaldusväärse suhtluse kodanikega.

 

Etalonkujutised

Eesti Vabariigi vapil on kaks kuju – suur ja väike riigivapp.

Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Külgedelt ja alt ümbritsevad kilpi kaks kilbi allosas ristuvat kuldset tammeoksa.

Väike riigivapp on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi.

Suur riigivapp on Eesti Vabariigi esindustunnus. Väike riigivapp on põhiseadusliku riigivõimu tunnus. 

Riigivapi etalonkujutised ja kasutamise korra kehtestab riigivapi seadus. Kasutatav riigivapp peab vastama etalonkujutiste reprodutseerimiskujutistele.

 

 

 

Riigivapiga pitserite ja plankide register

Kõik riigivapiga dokumendiplankide ja pitserite näidised tuleb enne kasutusele võtmist Riigikantseleis registreerida. Selleks esitab dokumendi või pitseri kasutaja taotluse (34.5 KB).

 

Riigipitsat

Riigipitsat on riigi kõige tähtsam pitsat. Selle jäljend on 70 mm läbimõõduga ja pitseris on suur riigivapp ja tekst EESTI VABARIIK. Riigipitsatiga kinnitatakse riigi kõige olulisemaid välissuhtluse dokumente. Riigipitsat on hoiul riigisekretäri juures. Loe veel

Kasutamine

Eriõigus

Riigivapi kasutamise õigus on riigi asutustel ja institutsioonidel ning riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel.
Suure riigivapi kasutamise õigus on Vabariigi Presidendil (dokumendid, pitser, residents, veebileht, lipp ja trükised), Riigikogul (õigusaktid, avaldused, asukoha hoone, veebileht ja trükised), Vabariigi Valitsusel (asukoha hoone, veebileht ja trükised) ja kohtutel (Riigikohtu lahendid, asukoha hoone, kohtunike ametiriietus).

Suurt riigivappi kasutatakse ka suursaadikute dokumentidel ja kutsetel. Samuti isikut, kodakondsust, perekonnaseisu, haridust, ametit või elukutset tõendaval dokumendil, maksevahendil, välisesinduse asukohasildil, perekonnaseisuasutuse saalis, ajaloolisel kahepoolsel väeosalipul, kaitseväelaste vormiriietusel, prokuröride ametiriietusel, Riigi Teatajal, riiklikel autasudel ning piiripunktides ja põhipiirimärkidel.
Väikse riigivapi kasutamise õigus on kõigil riigi asutustel ja institutsioonidel.

Põhiseaduslikud institutsioonid (välja arvatud Vabariigi President), nende kantseleid ning valitsusasutused kasutavad väikest riigivappi väljaantavatel dokumentidel, asukoha hoonetel ja siltidel ning veebilehel juhul kui infokandjal ei kasutata suurt riigivappi. Valitsusasutuste juhtide protokollilises suhtluses ja valitsusasutuste teiste teenistujate protokollilises välissuhtluses kasutatakse samuti väikest riigivappi. Muudes kommunikatsioonikanalites ja infokandjatel võib, kuid ei pea kasutama väikest riigivappi.

Väikse riigivapi kasutamise eriõigus on riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel riigivõimu teostamisel. Riigivõimu teostavad organid on valla- ja linnavalitsused ning valla- ja linnavolikogud. Riigivõimu teostavad isikud on notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid ja vandeadvokaadid.

​Lisaks kasutatakse väikest riigivappi Eesti rahvusvõistkonna riietusel, maksevahenditel ja riiklikel autasudel.

Suurt riigivappi kasutab Vabariigi President oma lipul ja ametiautol, samuti dokumentidel, trükistel, residentsil ning esindusruumides.

Värvid

Kujunduses kasutatav riigivapp peab vastama oma heraldilisele kirjeldusele ja etalonide reprodutseerimiskujutistele. Riigivapp on tervik, selle üksikosi ei kasutata eraldiseisvana. Erandina saab kasutada riigivapi kolme lõvi viitena riigivapile. Kolm lõvi peavad olema terviklikult nähtavad. Tavapäraselt kasutatakse kujunduses täisvärvides riigivappi.
Riigivapi reprodutseerimisel tuleb arvestada, et kontuurjoon on vaid erinevate värvide puutejoont teravdav abijoon. Kontuurjoone kasutamine sõltub peaasjalikult kujutise suurusest, kuid ka teostusest. Põhinõue on, et kontuurjoon ei tohi vapi reprodutseerimisel moonutada vapi värve ja kujundeid. Eelnevast tulenevalt on riigivapi trükkimisel vaja kinni pidada riigivapi reprodutseerimiskujutiste värvikasutusest.

Riigivapi virtuaalruumis kasutataval ja reljeefsel kujutisel kontuurjoont ei kasutata.
Virtuaalruumis kasutatakse kuldsele lähedasimat värvitooni (R153/G139/B102). Kuna kontuurjoont ei kasutata, on vapilõvide sinine toon tumedam etalonist (R0/G57/B166). Tavamõõdus riigivapil on lõvide suu ja küünised punased (R152/G30/B50).

Trükkimisel tagab parima tulemuse Pantone värvide kasutamine. Kuldne toon (872 PMS) on metallik. Kontuuriga vapilõvid on heledama sinise (285 PMS) ja kontuurita vapilõvid tumedama sinisega (286 PMS). Analoogselt on ka vapilõvide suu ja küünised heledama (200 PMS) ja tumedama (201 PMS) punasega.
Erandkorras on massimeedia trükistel lubatud kuldse asendusvärvuse kollase (C0/M34/Y100/K0) kasutamine. Kuna asendusvärviga trükkimisel kontuurjoont ei kasutata, siis on vapilõvide sinine (C100/M83/Y0/K0) ja punane (C15/M100/Y100/K15) toon tumedamad.
Dokumentidel ja infokandjatel, millel ei ole värvitrükk võimalik, tuleb eelistada ühevärvilist riigivappi. Vapi ühevärvilisel esitusel järgitakse üldreeglit, et vapipildi metalsed (kuldsed) pinnad jäävad heledaks, värvilised (sinised, punased) pinnad tumedaks. Vapi ühevärvilisel esitusel tuleb arvestada, et ka infokandja kujundus peab olema teostatud samas värvilahenduses.

Taust

Riigivapp peab selgelt eristuma taustast, soovituslikult asetatakse ta ühevärvilisele taustale. Kontuurjoonega riigivapp paigutatakse üldjuhul valgele taustale, tumedale taustale paigutatakse üldjuhul kontuurjooneta riigivapp.

Suurus ja turvaala

Riigivapp domineerib infokandja kujunduses. Riigivapi optimaalne suurus muutub koos infokandja formaadiga. Suure riigivapi minimaalne kõrgus on 14 mm, väikse riigivapi minimaalne kõrgus 10 mm.
Infokandja formaat Suure riigivapi kõrgus (mm) Väikse riigivapi kõrguse (mm)
A2 > 56 > 40
A3 40 - 56 28 - 40
A4 26 - 40 18 - 28
A5 20 - 26 14 - 18
A6 14 - 20 10 - 14
A7 14 - 20 10 - 14

Olenevalt riigivapi suurusest kasutatakse erineva detailsusega riigivapi reprodutseerimiskujutisi.

Suure riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 56 mm, ning väikse riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 40 mm, trükkimisel kasutatakse üldjuhul 4 värvi. Suure riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 26 mm, ning väikse riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 18 mm, trükkimisel kasutatakse üldjuhul 3 värvi. Suure riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 14 mm, ning väikse riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 10 mm, trükkimisel kasutatakse üldjuhul 2 värvi.

Suure riigivapi, mille kõrgus on väikem kui 20 mm, ning väikse riigivapi, mille kõrgus on väiksem kui 14 mm, trükkimisel võib kasutada lihtsustatud lakaga vapilõvisid.

Riigivappi ümbritseb turvatsoon, mille laiuseks ümber vapikilbi on vähemalt 1/3 riigivapi kõrgusest, virtuaalruumis on riigivapi turvatsooniks vertikaalis vähemalt 1/6 riigivapi kõrgusest. Asutuse nimetus paigutatakse riigivapi kõrvale või alla.


Paigutamine

Riigivapp on riigi peamine sümbol, millele osutatakse alati suurimat lugupidamist. Riigivapp paigutatakse alati auväärseimale kohale, temast kõrgemale ega ette muid elemente ei paigutata.

Riigivapp on tervik, selle üksikosi ei kasutata eraldiseisvana. Erandina saab kasutada riigivapi kolme lõvi viitena riigivapile. Kolm lõvi peavad olema terviklikult nähtavad.

Riigivapp peab paiknema infokandja ülemisel poolel ning olema terviklikult hästi nähtav ja domineerima muude kujunduselementide üle.

Suurt riigivappi kasutatakse Vabariigi Valitsuse alalise asukoha hoonel, istungisaalides, esindusruumides, veebilehel ja trükistel. Väikest riigivappi kasutatakse Vabariigi Valitsuse dokumentidel.

Kooskasutus

Riigivapi kasutamisel koos asutuste ja ettevõtete logodega paigutatakse riigivapp alati esikohale. Riigivappi ei dubleerita: mitme riigiasutuse visuaalse tunnuse asemel kasutatakse väikest riigivappi ning selle juurde paigutatakse riigiasutuste nimetused.
 

Turvaelemendina

Kontuurlahenduses riigivappi kasutatakse peamiselt turvaelemendina. Samuti võib kontuurlahendust kasutada pitserites. Riigivapi kasutamisel turvaelemendina isikut tõendavatel dokumentidel võib kasutada etalonkujutistest erinevat riigivapi stiliseeritud kujutist.

Suurt riigivappi kasutatakse turvaelemendina isikut ja kodakondsust, perekonnaseisu, haridust, ametit ja elukutset tõendavatel dokumentidel ning väärtpaberitel, postimaksevahenditel ja rahamärkidel.

Pitseris

Riigiasutused kasutavad riigivappi pitseris.

Kohaliku omavalitsuse organ ning juriidiline isik ja füüsiline isik võivad kasutada väikese riigivapiga pitsatit üksnes neile seadusega või seaduse alusel pandud riiklikku ülesannet täites.

Riigivapp asetseb sõõrikujulise pitseri keskel. Sõõri ülemisel äärel on vastava riigiasutuse, riigivõimu teostava organi või isiku nimetus ning tunnus, mis võimaldab seda eristada kehtetuks tunnistatud või tulevikus registreeritavatest sama tekstiga pitseritest. Riigivapiga pitserit, mis ei erine kehtetuks tunnistatud pitserist, kasutusele ei tohi võtta.

Suur riigivapp asetseb riigipitseris ja Vabariigi Presidendi pitseris. Kõigi teiste riigi asutuste ja institutsioonide ning riigivõimu teostavate organite ja isikute riigivapiga pitseris on väike riigivapp.

Riigipitseri läbimõõt on 70 mm. Põhiseaduslike institutsioonide, nende kantseleide ja ministeeriumide pitserite läbimõõt on 50 mm. Muude riigiasutuste ja riigivõimu teostavate organite ja isikute riigivapiga pitseri läbimõõt on 35 mm.

Tava kohaselt on ametiasutuste riigivapiga värvipitser sinist värvi. Riigivõimu teostavate vabade õiguselukutsete esindajate (notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, vandeadvokaadid) värvipitserid on tavapäraselt punast värvi.

Riigivapiga pitseri tekst on eesti keeles. Vajadusel võib eestikeelsele tekstile lisada tõlke võõrkeelde.
Riigiasutusel on üldiselt üks oma nimega riigivapiga pitsat. Kui asutuse põhimääruses või asjaajamiskorras on ette nähtud, siis võib asutusel olla rohkem kui üks asutuse nimega riigivapiga pitsat. Samuti võib riigiasutuse allüksusel või ametiisikul olla asutuse nimetuse ja allüksuse või ametniku nimega riigivapiga pitsat seadusega või määrusega sätestatud haldusülesannete täitmiseks.
Enne riigivapiga pitsati kasutuselevõttu registreeritakse see Riigikantseleis. Riigivapiga pitsati kasutamise lõpetamisest teatatakse Riigikantseleile, kes teeb kolme tööpäeva jooksul registrisse vastava kande.

Kaitse

Riigivapi seaduses nimetamata isikutel ei ole riigivapi kasutamise õigust.

Riigivappi ei tohi kasutada vääritul moel.

Riigivapi kasutamise korra rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 640 eurot.

Reklaamis on keelatud kasutada riigivappi sellisel viisil, mis eksitab üldsust reklaami eseme suhtes. Reklaam ei tohi jätta muljet, et esitatav teave sisaldab riigipoolset soovitust või garantiid, kui see tegelikult puudub.
Kauba- ega teenindusmärgina ei registreerita tähist, mis sisaldab riigivappi. Samuti ei tohi kasutada riigivappi sisaldavat tähist kauba- või teenindusmärgina.

Eesti Vabariigi suur ja väike riigivapp on alates 22.12.1994. a kaitstud rahvusvaheliselt  Eesti Vabariigi riiklike embleemidena tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6-ter alusel.

Failid

RGB värviruum - failid riigivapi kasutamiseks veebilehel, mobiilirakenduses, sotsiaalmeedias ja esiltusslaidil

Suur riigivapp Väike riigivapp
Värviline Ühevärviline Värviline Ühevärviline
SVG (436.14 KB) SVG (356.34 KB) SVG (256.82 KB) SVG (180.79 KB)
PNG (850.38 KB) PNG (744.35 KB) PNG (749.49 KB) PNG (556.02 KB)
JPG (166.93 KB) JPG (233.33 KB) JPG (103.92 KB) JPG (103.92 KB)
GIF (222.74 KB)   GIF (176.42 KB)  

PMS värviruum - failid riigivapi kasutamiseks protokollilistel infokandjatel, trükistel ja muudel esindusmaterjalidel

Suur riigivapp Väike riigivapp
Värviline Ühevärviline Värviline Ühevärviline
AI AI AI AI
CDR (250.62 KB) CDR (200.4 KB) CDR (158.34 KB) CDR (107.37 KB)
PDF (190.67 KB) PDF (155.3 KB) PDF (102.34 KB) PDF (68.6 KB)

CMYK värviruum - failid riigivapi kasutamiseks ajalehtedes ja -kirjades, samuti plakatitel ja muudel massimeedia trükistel

Suur riigivapp Väike riigivapp
Värviline Ühevärviline Värviline Ühevärviline
AI AI AI AI
CDR (130.57 KB) CDR (202.21 KB) CDR (94.94 KB) CDR (107.02 KB)
PDF (1.4 MB) PDF (1.46 MB) PDF (1.36 MB) PDF (1.37 MB)
JPG (209.31 KB) JPG (251.8 KB) JPG (178.58 KB) JPG (168.8 KB)
 

Vapilugu

Valitsusasutuste visuaalne identiteet
2015

Valitsusasutused otsustasid ühtlustada visuaalset valitsuskommunikatsiooni. Valitsusasutuste ühine visuaalne identiteet põhineb riigivapil. Visuaalse valitsuskommunikatsiooni ühtlustamise käigus täiendati ka riigivapi kasutamise korda ja töötati välja ka riigivapi kujunduses kasutamise üldised põhimõtted.

Riigivapi etalonkujutised
2006

Riigivapi etalonkujutisi korrastasid kunstnikud Arno Mäger ja Margus Haavamägi 1990. aastal. Toona lihtsustati vapilõvide joonist, säilitades kõik olulised iseloomulikud tunnused. 2000-te alguses tekkis vajaduse digitaliseerida riigivapi etalonkujutised. Siis muudeti ka etalonkujutisi, kaotades vapilõvide hõbedased silmad. Hiljem loodi ka riigivapi reprodutseerimisel kasutatavad standardkujud.

Uus kord
1993

Taasiseseisvumisel oli Eesti riigivapi taaskasutuselevõtt ainumõeldav. Üleminekuperioodil taastati kuni 1940. aasta augustini Eestis kehtinud riigivapi kasutamine ning korrastati riigivapi etalonid. Taasiseseisvumisjärgselt kinnitas Riigikogu vapi heraldilise kirjelduse ja etalonkujutised ning täiendas riigivapi kasutamise korda. Uus riigivapi seadus jõustus 1. juulil 1993. aastal. 2002. aastal koondati seadus ja tema rakendusaktide sätted kokku üheks terviktekstiks.

Okupatsioonideaeg
1940

Okupatsioonivõimud keelasid Eesti riigivapi kasutamise. Riigivappi kujutised avalikus ruumis kõrvaldati ja hävitati. Eksijaid karistati kuni seitsme aastase vabadusekaotusega. Vabas maailmas kasutas riigivappi edasi Eesti Vabariigi eksiilvalitsus, sealhulgas peaminister presidendi ülesannetes.

Eesti riigivapi kuju ja kasutamise kord
1925

Riigivapi seaduse jõustumisest 21. juulil 1925 on Eesti Vabariigi sümboliks kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Seadus nägi ette riigivapile kaks kuju: suure ja väikse riigivapi. Suurt riigivappi kasutati vaid riigipitseris, kõikide põhiseaduslike institutsioonide ja riigiasutuste pitserites kasutati väikest riigivappi.

Riigivapi seadus
1925

1925. mais tõstatas riigivapi küsimuse välisministeerium, sest rahvusvaheliselt oli riigivapi puudumise üle juba imestust avaldatud. Seaduse eelnõu esimesel lugemisel lihtsustati aasta varem Riigikogu üldkomisjoni poolt välja valitud riigivapi kavandit ning see omandas üldjoontes tänapäevase kuju. 19. juunil 1925 võeti riigivapi seadus Riigikogu poolt vastu.

Lisakonkurss
1923

1923. aasta detsembris pöörduti Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Kutseühingu ja Riigi Kunstitööstuskooli poole ettepanekuga välja pakkuda riigivapi kavand. Kokku esitati üle 20 kavandi, millest Riigikogu üldkomisjon valis 1924. aasta aprillis välja ühe. Riigikogu istungite päevakorda riigivapi seaduseelnõu aga ei jõudnud.

Seaduseelnõu Riigikogule
1922

1922. aasta jaanuaris esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule riigivapi seaduse eelnõu viie erineva riigivapi kavandiga. Riigikogu arutas seaduseelnõu komisjonides ja kahel täissaali lugemisel kokku poolteist aastat ning seejärel saadeti see koos kavanditega üldkomisjoni tagasi.

II loomekonkurss
1921

1921. aasta kevadel kuulutas haridusministeerium välja teise avaliku konkursi. Kokku laekus 138 kavandit, mis pandi avalikule näitusele väljal. Kahjuks jäi välja andmata võidutöö auhind ka sel korral. Hindamiskomisjon tõstis aga esile seitse tööd ning kavandite autoritel paluti osaleda lisakonkursil. Lisakonkursile laekunud kavandid esitati Vabariigi Valitsusele.

I loomekonkurss
1919

9. detsembril 1918 andis Ajutine Valitsus Haridusministeeriumile ülesande korraldada riigisümbolite konkurss. Valitses arusaam, et vapp peab olema lihtne ja eestlaslik. 25. mail 1919 kuulutatigi välja esimene konkurss, mis ei andnud aga ühtegi sobivat kavandit. Samal ajal käis ajakirjandusveergudel tuline arutelu riigivapi vormistamise üle. Ühed leidsid, et riigivapi vormistus peab järgima väljakujunenud traditsioone, teised soovisid reeglitest kammitsemata lahendust.

 

Riigivapiga dokumendiplankide ja pitserite näidiste registreerimine

 

Riigiasutused ning riigivõimu teostavad organid ja isikud esitavad riigivapiga dokumendiplankide ja pitserite näidised enne kasutusele võtmist Riigikantseleile registrisse kandmiseks.

Mis on riigivapiga plankide ja pitserite näidiste register?

Riigivapiga ja teiste riiklikult tähtsate turvaelementidega dokumentide plankide ning riigivapiga pitserite näidiste register on asutatud 2001. aastal, mil Vabariigi Valitsus kinnitas registri pidamise põhimääruse. Registri vastutav ja volitatud töötleja on Riigikantselei.

Registrikande tegemiseks esitab riigiasutus või riigivõimu teostav organ või isik taotluse. Taotlusele (34.5 KB) kinnitatakse riigivapiga pitseri kontrolltõmmis või lisatakse dokumendiplangi näidis. Pitseri registreerimise taotlus, samuti eeltrükitud dokumendiplangi näidis koos taotlusega tuleb esitada paberkandjal Riigikantseleile (aadress Rahukohtu 3, 15161 Tallinn). Elektroonne dokumendiplank esitatakse koos taotlusega elektroonselt e-kirja aadressile riigikantselei[at]riigikantselei[dot]ee.

10 tööpäeva jooksul taotluse saabumisest vaatab Riigikantselei taotluse läbi ja teeb registrikande või annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Registrisse kantud pitserite ja dokumendiplankide näidistega saab tutvuda registri kanderaamatus.

 

 

Riigipitsat

 

 Riigipitsat on riigi kõige tähtsam pitsat. Sellega kinnitatakse tähtsaimaid välissuhtluse dokumente.

Riigipitser kehtestati 19. juunil 1925 riigivapi seadusega. 70 millimeetrise läbimõõduga pitseris on suure riigivapi kujutis, ülal kaarena tekst EESTI VABARIIK.

Pitseriga kinnitatakse saadikute nimetamise ja ärakutsumise kirjad, konsulite patendid, konventsioonide ratifitseerimiskirjad ja välislepingud. Riigipitseriga pitseeritakse ka saadikute volikirjade ja tagasikutsumiskirjade ümbrikud.

Riigipitsati hoidja on riigisekretär ja pitsati kasutamist protokollitakse.

Fotol Vabariigi President allkirjastamas suursaadikute volikirju ning need kinnitatakse riigipitseriga. Allikas Vabariigi Presidendi Kantselei.

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 7. november 2016