Eesti Euroopa Liidu poliitika ja selle eesmärgid

Eesti suudab Euroopa Liidu arengut tulemuslikult mõjutada siis, kui meil on olemas väga selged ja konkreetsed seisukohad, millele suudame leida ka teiste liikmesriikide toetuse.

Esindamaks paremini Eesti huve, määrab valitsus avalikkusega konsulteerides kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses toetume.Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks Eesti peamised ELi poliitika põhimõtted ja mille alusel planeeritakse valitsuse ELi-suunalist tegevust. Praegu kehtiv raamdokument hõlmab aastaid 2011-2015 ning seal sisalduvad Eesti Euroopa Liidu suunalise poliitika raamseisukohad.

  • Euroopa Liidu pädevuste süvendamine ja uued koostöövormid


    ELi poliitika kujundamisel ja elluviimisel lähtub Eesti põhimõttest, et Euroopa Liit peab olema sisemiselt tugev, avatud ja arenemisvõimeline. Eesti on avatud uute valdkondade ELi pädevusse toomisele ja ELi senise rolli süvendamisele. Eesti on ka avatud uuteks koostöövormideks, sealhulgas tõhustatud koostöö alusel toimivate valdkondade laiendamiseks.
  • Tasakaalustatud otsustusprotsess


    ELi ja euroala otsustusprotsess peab olema tasakaalustatud erinevate koostöömudelite ja huvide vahel. Eesti eelistab alati kui võimalik ühenduse meetodi järgimist ehk otsuste EL-i institutsioonides langetamist valitsustevahelisele otsustusprotsessile. Liikmesriikide suurust ja huve tasakaalustavate institutsioonide, eelkõige Euroopa Komisjoni rolli tuleb tugevdada.
  • Euroopa Liidu ühtne esindamine rahvusvaheliselt


    ELi esindamine rahvusvaheliselt peab olema ühtne. Eesti toetab Euroopa Liidu ja euroala koordineeritud seisukohtade ühtset esindamist rahvusvahelistel foorumitel ning rahvusvahelistes organisatsioonides. Seal, kus Euroopa Liidul kui tervikul on laua taga eraldi koht, peaks EL pikemas perspektiivis olema esindatud ühe esindajaga.
  • Siseturu arendamine


    Siseturu arendamine, selle põhimõtete laiendamine ja seda toetavad tegevused, näiteks taristute loomine, on Eesti ELi-suunalise poliitika keskmes. Olulisemad teemad on siseturu suurem avamine ja lähemale toomine Eesti ettevõtjale ja kodanikule ning piiriülest majandust, eriti teenuseid, takistavate regulatsioonide kõrvaldamine.

Kuidas Eesti Euroopa Liidus toimetab?

Valitsus

Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu valitsus peaministri juhtimisel, ning see on osa laiemast Vabariigi Valitsuse poliitikast. Igapäevaselt tähendab see Eesti jaoks oluliste teemade võimalikult varast väljaselgitamist, kõigi oluliste ELi asjade osas seisukohtade ja mõjuanalüüsi väljatöötamist ning seatud eesmärkide elluviimist.

Euroopa Liidu koordinatsioonikogu

Et Eesti valitsusasutused töötaks ühtse meeskonnana, on loodud kõiki osalisi ühendav ministeeriumidevaheline komisjon nimega Euroopa Liidu koordinatsioonikogu (ehk KOK). Koordinatsioonikogu aitab planeerida ja jälgida kõikide osaliste ELiga seotud tegevusi nii poliitika kujundamise ja algatamise kui ka elluviimise poolelt. Samas vastutab iga ministeerium nii oma valdkonna Euroopa Liidu poliitika seisukohtade eelnõude väljatöötamise kui valitsuses kinnitatud suundade elluviimise eest.

Riigikantselei

Riigikantselei ja selle Euroopa Liidu sekretariaat (ehk ELS) on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. Euroopa Liidu sekretariaat nõustab peaministrit Euroopa teemadel (sh valmistab ette Euroopa Ülemkogu kohtumisi), juhib Eesti EL suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele EL juures tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.

 

Eestit esindavad ametnikud


Alates Eesti Euroopa Liiduga liitumisest osalevad Eesti ametnikud Euroopa Liidu töögruppide ning komiteede töös.

ELi tasandil kohtuvate töögruppide ja komiteede kõrval on loodud ka mitmeid Eesti siseriiklikke töögruppe, mille ülesandeks on arutada ELi otsustusprotsessiga seonduvaid küsimusi, nagu seisukohtade kujundamine või õigusaktide rakendamine.

 

  • Töögruppide liikmed


    Allpool leiab ELi tasandi töögruppide ja komiteede eest vastutavate ametnike kontaktandmed.

    ELi Nõukogu töögrupid ja komiteed (mai 2015) » (165.5 KB)
     
  • Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat


    Käsiraamat on mõeldud abivahendiks kõikidele ametnikele, kes osalevad Eesti esindajate või seisukoha kujundajatena EL otsustusprotsessis, või on seotud EL õiguse siseriikliku rakendamisega. Kõik ettepanekud ja täiendused käsiraamatu sisu kohta on teretulnud ning neid võib saata Riigikantselei EL sekretariaati.

    Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat (2016) (pdf) » (2.01 MB)

Mida tähendab tõhustatud koostöö?

Tõhustatud koostöö võimaldab ühiste huvidega liikmesriikidel teha teatud valdkondades tihedamat koostööd.

Euroopa Liidus käib õigusaktide vastuvõtmine läbi pika protseduuri ja üldiselt on vajalik kõigi liikmesriikide konsensus. Tõhustatud koostöö on võimalus huvitatud liikmesriikidel mingis valdkonnas õigusaktide vastuvõtmisel koostööd teha isegi siis, kui mõni liikmesriik on olnud sunnitud oma eripäradest tulenevalt ühisele määrusele veto panema.

Tõhustatud koostöö raames õigusakti vastuvõtmiseks on vaja üheksa tõhustatud koostööst huvitatud liikmesriigi algatust. Teatav üksmeel peab liikmesriikide vahel siiski olema. Liikmesriigid, kes esialgu algatusega kaasa ei läinud, saavad sellega soovi korral hiljem liituda.

Allikas: Tanel Melk & Partners Law Firm »

Mis on Euroopa Liidu siseturg?

Euroopa Liidu siseturg on ühtne turg, kus on tagatud kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine ning kus Euroopa kodanikel on vabadus elada, töötada, õppida ja ettevõtlusega tegelda. ELi siseturul liiguvad inimesed, kaubad, teenused ja raha sama vabalt nagu ühe riigi piires, ilma et neid takistaks riigipiirid ja tõkked.

Allikas: Euroopa Liit »

 

 

Kontakt

Euroopa Liidu sekretariaat »
Rahukohtu 1
Telefon: 693 5201, 693 5200

 

Viimati uuendatud: 14. juuni 2016