Sa oled siin

Mõjude hindamine

 

Mõjude hindamine on protsess, mille abil kogutakse tõendusmaterjali poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta, hinnates nende potentsiaalseid tagajärgi.

Mõjude hindamine parandab valitsuse otsustusprotsesside kvaliteeti ja läbipaistvust ning loob paremad eeldused, et need otsused avaldavad soovitud mõju ühiskonnaelu asjade korraldusele. Mõjude hindamise näol ei ole tegemist poliitilise otsustuse asendajaga, vaid seda toetava tegevusega.

Vabariigi Valitsus kinnitas 2012. aastal mõjude hindamise metoodika, mille eesmärk on anda valitsusasutustele juhiseid mõjude analüüsi korraldamiseks, et parandada ja ühtlustada valitsusasutuste võimekust valitsuse poliitikate kavandamisel, elluviimisel ja hindamisel.

Riigikantselei toetab mõjude hindamist meetmest „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“. Eesmärk on parandada valitsusasutustes ettevalmistatavate valitsuse ja Riigikogu otsuste mõjude hindamist, rakendada ühiseid reegleid ning ühtlustada mõjude hindamise praktikaid.

Mõjude hindamine

Mõjude hindamise metoodika
Metoodika eesmärk on parandada ja ühtlustada valitsusasutuste võimekust valitsuse poliitika kavandamisel ja elluviimisel.  Mõjude hindamine, sellega seotud eelnõude kooskõlastamine ja kaasamine aitavad kaasa, et tehakse vähem asju, mille tagajärjed on prognoosimata või olulisel määral ebaselged.

Kellele mõjude hindamise metoodika mõeldud on?
Mõjude hindamise metoodika on juhindumiseks valitsusasutuste ametnikele, kes tegelevad poliitikakujundamisega ning seejuures puutuvad kokku:

  • õigusaktide ettevalmistamise,
  • valdkonna arengukavade väljatöötamise,
  • Euroopa Liidu asjades valitsuse seisukohtade kujundamise või õigusaktide ülevõtmisega.

Need on ametnikud, kellel on enim põhjust kursis olla mõjude hindamise temaatikaga nii poliitikat välja töötades kui ka seda hinnates. Metoodikas esitletakse universaalset lähenemist mõjude hindamisele kõigi ülalnimetatud kolme protsessi puhul, kuna sammud probleemi tuvastamisest lahenduste väljapakkumiseni on sarnased.

  Mõjude hindamise
metoodika (pdf) »
(1.62 MB)

 

 

Esialgne mõjude hinnang

Esmane mõjude analüüs tuleb lisada valdkonna arengukava koostamise ettepaneku juurde ning samuti Euroopa Liidu asjade juurde, milles Vabariigi Valitsus peab kujundama seisukoha. Seaduseelnõude ettevalmistamisel tehakse esialgne mõjude hinnang väljatöötamiskavatsuses (http://www.just.ee/oma)

Kui esialgse mõjude analüüsi käigus ilmneb, et mõjud on olulised, esitatakse põhjalikuma mõjuanalüüsi tulemused eraldi mõjude analüüsi aruandes või eelnõu seletuskirjas või tuuakse välja, mis ajaks põhjalikum mõjuanalüüs valmib. Sellisel juhul võidakse pärast põhjalikuma mõjuanalüüsi valmimist tulla tagasi Vabariigi Valitsusse seisukohtade muutmiseks või kasutada saadud teadmisi juba väljatöötatud seisukohtade kaitsmisel.

Esmase mõjude analüüsi tulemused tuuakse välja seletuskirjale lisatavas vormis „Esialgne hinnang arengukava või Euroopa Liidu algatusega kaasnevatele mõjudele“. Seletuskirjas tuuakse välja olulisemate mõjude kokkuvõte.

  Esialgne hinnang arengukava või Euroopa Liidu
algatusega kaasnevatele mõjudele (doc) »
(12.68 KB)

 

 

Metoodika rakendamine

2013. aastal rakendatakse mõjude hindamise metoodikat vähemalt poolte õigustloovate aktide ettevalmistamise juures.  Samuti rakendatakse alates 2013. aastast metoodikat nende Euroopa Liidu asjade puhul, mis eeldavad valitsuse seisukohtade kujundamist. Hinnata tuleb ka kõigi nende valdkondlike arengukavade mõjusid, mille koostamise ettepanek on valitsusele esitatud alates 1. jaanuarist 2013.

Alates 2014. aastast tuleb metoodikat järgida Riigikogu otsuste eelnõude ja Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõude korral. Õigustloovate aktide korral rakendatakse metoodikat alates 2014. aastast täies mahus.

2014. aastal valmis ka analüüs „Mõju hindamise metoodika rakendamine Euroopa Liidu asjades“ (1.8 MB).

 

Selgituseks

Õiguslik taust

Otsuste mõjude hindamise näeb ette Vabariigi Valitsuse reglement.

Selle kohaselt tuleb mõjusid hinnata

  • seaduseelnõude, strateegiliste arengukavade ja Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel
  • Eesti seisukohtade ettevalmistamisel Euroopa Liidu asjade kohta
  • ministri otsustatava või valitsusele esitatava muu olulise küsimuse väljatöötamisel

Reglemendi kohaselt kinnitab mõjude hindamise metoodika Vabariigi Valitsus. Mõjude hindamise metoodika selgitab, kuidas  järgida nii Riigikogu kinnitatud õiguspoliitika arengusuundi 2018. aastani kui ka Vabariigi Valitsuse kinnitatud  „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“.

Vabariigi Valitsuse reglement (Riigi Teataja) » 
Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (Riigi Teataja) » 
Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018 » 

 

 

Kontakt

 

Merilin Truuväärt

strateegiabüroo nõunik



 

 Telefon: 693 5222
merilin.truuvaart[at]riigikantselei[dot]ee

 

Viimati uuendatud: 23. oktoober 2017