Strateegia "Eesti 2035" toimunud üritused

Strateegia „Eesti 2035“ koostamise protsess koosneb paljudest suurematest ja väiksematest üritustest. Siin asub ülevaade seni toimunud üritustest.

 

Toimunud üritused

Strateegia "Eesti 2035" avaseminar

Üldinfo

  • Seminar toimus 20.6.2018 kell 10-13 Swissotelis Tallinnas.
  • Seminaril osales 167 inimest, kes esindasid üle 100 erinevat organisatsiooni.
  • Seminari avas peaminister Jüri Ratas. Sellele järgnes strateegia „Eesti 2035“ tutvustus Riigikantselei strateegiadirektori Henry Kattago poolt. Toimus paneeldiskussioon kus osalesid Helen Sildna, Kaspar Oja ja Sandor Liive. Seminar lõppes suure aruteluga. Ürituse moderaatoriks oli Indrek Treufeldt.

Kokkuvõtted

Ootused strateegiale

  • „Eesti 2035“ tulemiks peavad olema väärtuspõhised eesmärgid ja vastutustundlik kokkulepe, kuidas tagada loodus-, sotsiaal- ja majanduskeskkonna tasakaalustatud areng.
  • Strateegia peab olema piisavalt üldine, aga andma arengusuunad ja sihid.
  • Strateegiaga ei saa ära planeerida kõiki valdkondi ja kõiki detaile. Samas peab strateegias olema piisavalt konkreetsust ja seost eesmärkide saavutamiseks vajalike vahenditega.
  • Keskne eesmärk peaks olema selline, mille osas igaüks saab mõelda, kuidas tema tegevus eesmärgi saavutamisele kaasa aitaks.
  • Riigi roll on luua võimalused, et inimesed saaksid tegutseda heaolu suurendamiseks (võimalused hariduseks, ettevõtlusega tegelemiseks, ühiskonnas kaasa rääkimiseks ja panustamiseks jne).
  • Strateegia peab käsitlema ka tööstussektori rolli majanduses ja ühiskonnas.
  • Strateegia peab tähtsustama Eesti iseseisvat säilenõtkust (sh energeetika ja põllumajandus), kus ollakse vastupidavad välistele mõjudele ning kus laiapõhjalised välislepped on eelkõige tugi meie põhitugevustele.
  • Aastat 2035 tuleb võtta mitte kui lõpp-punkti, vaid ühte vaheetappi edasises arengus (üks etapp aastani 2118) – ehk strateegia peab käsitlema ka seda, kuidas minna edasi peale aastat 2035.
  • „Eesti 2035“ peab sünkroniseerima olemasolevad strateegiad.
  • Strateegiasse tuleks sisse planeerida mehhanism, mis aitaks muutuva olukorraga kohaneda.
  • Kaaluda strateegia kinnitamist Riigikogus.

Ootused strateegia koostamisele

  • Lõpliku strateegiadokumendi kõrval on olulise tähtsusega ka strateegia koostamise protsess ise.
  • Aktiivne osalemine strateegia koostamisel loob eeldused ka osalemiseks strateegia elluviimisel ja suuremad võimalused strateegiaga kokkulepitud eesmärkideni jõudmiseks.
  • Tuleb vaadata laia pilti, mis maailmas toimub (nt keskkonnatrendid, rahvastikutrendid, julgeolekuolukord, ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid). Ei tohi jääda Eesti-keskseks ja ainult kohalikest ja valdkondlikest eesmärkidest lähtuda.
  • Lisaks sellele, et maailmas toimuv mõjutab Eestit, on vaja mõelda ka sellele, kuidas Eesti maailma mõjutab (nt läbi EL-i, NATO, ÜRO).
  • Strateegia koostamisel vaadata alternatiive – võimalikud alternatiivsed arengutrendid maailma tasandil ning võimalikud alternatiivid Eesti jaoks.
  • Võimalikult palju kasutada olemasolevaid analüüse ja teadmisi.
  • Võimalikult palju kaasata eri valdkondade eksperte ning soodustada omavahelist koostööd ja multiidistsiplinaarsust.
  • Kasutada võimalikult lihtsat ja arusaadavat keelt ja vähem kantseliiti.
  • Strateegia koostamisel tuleks leida uudne ja tõhus metoodika, mis aitaks valdkondlikest silotornidest välja tulla ja eri tasandi ja eri valdkondade inimesi ühe laua taha tuua.
  • Valdkonnapõhise lähenemise asemel kasutada probleemikeskset lähenemist. Vajalik määratleda tähelepanu vajavad aspektid ja mõelda, keda ja kuidas selles küsimuses osalema saada.
  • Tekitada strateegiat haldav grupp, kes alternatiivsed valikud koondab.
  • Vaja vältida strateegiapopulismi – strateegia peab olema valdkondadeülene ja erakondadeülene. 

Ettepanekud kaasamise/osalemise korraldamiseks

  • Kaasamise asemel rääkida osalemisest. Vaja on aktiivset osalemist.
  • Kaasamisel/osalemisel mitu eesmärki: 1) ideekorje; 2) osalemis- ja omanikutunne, mis suurendab strateegia elluviimise tõenäosust ka pärast selle vastuvõtmist; 3) õppeprotsess.
  • Kaasamine kui hariduslik protsess – kodanike ja ühenduste harimine, ühise mõttevälja loomine (nt arusaam sellest, millised tegevused tuleks planeerida strateegiatega ja millised mitte).
  • Osalejatel on protsessis võimalus oma mõtted välja tuua, aga on ka võimalus teiste mõtteid ja eesmärke kuulata, et selgeks teha ühisosa ja erinevused  ning leida üles sarnaselt mõtlejad.
  • Kaasamine ja osalemine ei tohi olla teemapõhised, vaid probleemipõhised. St arutelusse tuleb kaasata erinevate valdkondade esindajaid.
  • Enne arutelukoosolekut vaja kvaliteetseid taustamaterjale ja ühiseid lähtepunkte.
  • Osalejatelt oodatakse, et enne arutelukoosolekuid on seisukohad läbi mõeldud ja mõtted koondatud.
  • Osalejatelt oodatakse, et oldaks oma väljaütlemistes ausad.
  • Vaja luua ka nn mitteorganiseerunud aktiivsetele kodanikele (st neile, kes esindusorganisatsiooni ei kuulu) võimalus osalemiseks.
  • Luua ligipääs ja võimalus osalemiseks noortele, erivajadustega inimestele, eesti keelest erineva emakeelega eestimaalastele, välismaal elavatele eestimaalastele, Eesti sõpradele jt.
  • Kaasata kohalikke omavalitsusi läbi Eesti katusorganisatsiooni (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
  • Osalemisprotsessis kasutada olemasolevaid veebikeskkondi, osalemisplatvorme, ühisloomefunktsioone.
  • Luua võimalused/tehnilised lahendused (sh e-kirjad, e-platvormid, Facebook jt) selleks, et osalejad (eri töögruppides) saaksid ka omavahel suhelda ja mõtteid vahetada.

 

 

Viimati uuendatud: 11. juuli 2018