Strateegia "Eesti 2035" toimunud üritused

Strateegia „Eesti 2035“ koostamise protsess koosneb paljudest suurematest ja väiksematest üritustest. Siin asub ülevaade seni toimunud üritustest.

 

Toimunud üritused

Strateegia "Eesti 2035" avaseminar

Üldinfo

  • Seminar toimus 20.6.2018 kell 10-13 Swissotelis Tallinnas.
  • Seminaril osales 167 inimest, kes esindasid üle 100 erinevat organisatsiooni. 
  • Seminari avas peaminister Jüri Ratas. Sellele järgnes strateegia „Eesti 2035“ tutvustus Riigikantselei strateegiadirektori Henry Kattago poolt. Toimus paneeldiskussioon kus osalesid Helen Sildna, Kaspar Oja ja Sandor Liive. Seminar lõppes suure aruteluga. Ürituse moderaatoriks oli Indrek Treufeldt.

Kokkuvõtted

Ootused strateegiale

  • „Eesti 2035“ tulemiks peavad olema väärtuspõhised eesmärgid ja vastutustundlik kokkulepe, kuidas tagada loodus-, sotsiaal- ja majanduskeskkonna tasakaalustatud areng.
  • Strateegia peab olema piisavalt üldine, aga andma arengusuunad ja sihid.
  • Strateegiaga ei saa ära planeerida kõiki valdkondi ja kõiki detaile. Samas peab strateegias olema piisavalt konkreetsust ja seost eesmärkide saavutamiseks vajalike vahenditega.
  • Keskne eesmärk peaks olema selline, mille osas igaüks saab mõelda, kuidas tema tegevus eesmärgi saavutamisele kaasa aitaks.
  • Riigi roll on luua võimalused, et inimesed saaksid tegutseda heaolu suurendamiseks (võimalused hariduseks, ettevõtlusega tegelemiseks, ühiskonnas kaasa rääkimiseks ja panustamiseks jne).
  • Strateegia peab käsitlema ka tööstussektori rolli majanduses ja ühiskonnas.
  • Strateegia peab tähtsustama Eesti iseseisvat säilenõtkust (sh energeetika ja põllumajandus), kus ollakse vastupidavad välistele mõjudele ning kus laiapõhjalised välislepped on eelkõige tugi meie põhitugevustele.
  • Aastat 2035 tuleb võtta mitte kui lõpp-punkti, vaid ühte vaheetappi edasises arengus (üks etapp aastani 2118) – ehk strateegia peab käsitlema ka seda, kuidas minna edasi peale aastat 2035.
  • „Eesti 2035“ peab sünkroniseerima olemasolevad strateegiad.
  • Strateegiasse tuleks sisse planeerida mehhanism, mis aitaks muutuva olukorraga kohaneda.
  • Kaaluda strateegia kinnitamist Riigikogus.

Ootused strateegia koostamisele

  • Lõpliku strateegiadokumendi kõrval on olulise tähtsusega ka strateegia koostamise protsess ise.
  • Aktiivne osalemine strateegia koostamisel loob eeldused ka osalemiseks strateegia elluviimisel ja suuremad võimalused strateegiaga kokkulepitud eesmärkideni jõudmiseks.
  • Tuleb vaadata laia pilti, mis maailmas toimub (nt keskkonnatrendid, rahvastikutrendid, julgeolekuolukord, ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid). Ei tohi jääda Eesti-keskseks ja ainult kohalikest ja valdkondlikest eesmärkidest lähtuda.
  • Lisaks sellele, et maailmas toimuv mõjutab Eestit, on vaja mõelda ka sellele, kuidas Eesti maailma mõjutab (nt läbi EL-i, NATO, ÜRO).
  • Strateegia koostamisel vaadata alternatiive – võimalikud alternatiivsed arengutrendid maailma tasandil ning võimalikud alternatiivid Eesti jaoks.
  • Võimalikult palju kasutada olemasolevaid analüüse ja teadmisi.
  • Võimalikult palju kaasata eri valdkondade eksperte ning soodustada omavahelist koostööd ja multiidistsiplinaarsust.
  • Kasutada võimalikult lihtsat ja arusaadavat keelt ja vähem kantseliiti.
  • Strateegia koostamisel tuleks leida uudne ja tõhus metoodika, mis aitaks valdkondlikest silotornidest välja tulla ja eri tasandi ja eri valdkondade inimesi ühe laua taha tuua.
  • Valdkonnapõhise lähenemise asemel kasutada probleemikeskset lähenemist. Vajalik määratleda tähelepanu vajavad aspektid ja mõelda, keda ja kuidas selles küsimuses osalema saada.
  • Tekitada strateegiat haldav grupp, kes alternatiivsed valikud koondab.
  • Vaja vältida strateegiapopulismi – strateegia peab olema valdkondadeülene ja erakondadeülene. 

Ettepanekud kaasamise/osalemise korraldamiseks

  • Kaasamise asemel rääkida osalemisest. Vaja on aktiivset osalemist.
  • Kaasamisel/osalemisel mitu eesmärki: 1) ideekorje; 2) osalemis- ja omanikutunne, mis suurendab strateegia elluviimise tõenäosust ka pärast selle vastuvõtmist; 3) õppeprotsess.
  • Kaasamine kui hariduslik protsess – kodanike ja ühenduste harimine, ühise mõttevälja loomine (nt arusaam sellest, millised tegevused tuleks planeerida strateegiatega ja millised mitte).
  • Osalejatel on protsessis võimalus oma mõtted välja tuua, aga on ka võimalus teiste mõtteid ja eesmärke kuulata, et selgeks teha ühisosa ja erinevused  ning leida üles sarnaselt mõtlejad.
  • Kaasamine ja osalemine ei tohi olla teemapõhised, vaid probleemipõhised. St arutelusse tuleb kaasata erinevate valdkondade esindajaid.
  • Enne arutelukoosolekut vaja kvaliteetseid taustamaterjale ja ühiseid lähtepunkte.
  • Osalejatelt oodatakse, et enne arutelukoosolekuid on seisukohad läbi mõeldud ja mõtted koondatud.
  • Osalejatelt oodatakse, et oldaks oma väljaütlemistes ausad.
  • Vaja luua ka nn mitteorganiseerunud aktiivsetele kodanikele (st neile, kes esindusorganisatsiooni ei kuulu) võimalus osalemiseks.
  • Luua ligipääs ja võimalus osalemiseks noortele, erivajadustega inimestele, eesti keelest erineva emakeelega eestimaalastele, välismaal elavatele eestimaalastele, Eesti sõpradele jt.
  • Kaasata kohalikke omavalitsusi läbi Eesti katusorganisatsiooni (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
  • Osalemisprotsessis kasutada olemasolevaid veebikeskkondi, osalemisplatvorme, ühisloomefunktsioone.
  • Luua võimalused/tehnilised lahendused (sh e-kirjad, e-platvormid, Facebook jt) selleks, et osalejad (eri töögruppides) saaksid ka omavahel suhelda ja mõtteid vahetada.

    „Eesti koht maailmas aastal 2035“ – arutelu Arvamusfestivalil

    Üldinfo

    • Arutelu toimus 10.8.2018 Arvamusfestivalil Paides.
    • Toimus avalik arutelu, kus panelistidena osalesid tervise- ja tööminister Riina Sikkut, riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago, Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, eksperdid Silvia Lotman, Raivo Vare ja Eerik Marmei. Arutelu modereeris Toomas Roolaid.

    Kokkuvõte ehk jõuti järgmiste järeldusteni:

    Maailma 2035 olulisimad trendid

    • Oleme harjunud elama maailmas, mis põhineb inimese isiklikel vabadustel ja mille üheks oluliseks osaks on rahvusriigi suveräänsuse piiramine riikide tõhusama kooseksisteerimise nimel. Tulevikusuundumuste kirjeldamise peamine dilemma seisneb selles, et kas saab eeldada, et senine harjumuspärane mudel jätkub või on oodata mudeli(te) muutust.
    • Arutelu käigus kõlanud märksõnad viitavad sellele, et senine mudel ei suuda lahendada kõiki vastuolusid ja tuleb otsida kas olemasoleva mudeli parandamise või uue kasutuselevõtu võimalusi.
    • Üldiselt iseloomustab tulevikku (2035) geopoliitiline ebastabiilsus, mis väljendub uue rahvusvahelise kooseksisteerimis- ja julgeolekusüsteemi tasakaalu otsimises. Väheneb praeguste liidrite (USA, EU) roll rahvusvahelises majanduses ja julgeolekus. Uued tehnoloogiad sõjanduses võimendavad veelgi geopoliitilisi pingeid.
    • Kasvava ebastabiilsuse ja uue tasakaalu otsimise tingimustes kasvavad suurriikide (nt. Venemaa, Hiina) ambitsioonid ning piiride kompamine.
    • Paralleelselt geopoliitiliste muutuste ja otsingutega kasvab majanduslik ebastabiilsus, mis tuleneb seniste majandusmudelite ümbervaatamise vajadusest. Kasvav ebastabiilsus (geopoliitika, majandus, inimeste (sund)mobiilsuse kasv ja töö iseloomu muutmine) tekitab senisest suurema vajaduse kindlustunde järele.
    • Teiselt poolt võimaldavad tehnoloogia ja andmeühiskonna areng riikidel muutuda järjest inimkesksemaks, mis omakorda parandab elukvaliteeti.
    • Riikliku suveräänsuse taastugevdamise, tugevama keskse juhtimise ja regionaliseerumise (globaliseerumise asemel) trendi toetab ka kasvav geoökoloogiline surve majandusele ja ühiskonnale tervikuna. Kliima soojenemine ja sellega seotud ränne (koos teistest ebastabiilsuse vormidest tulenevate rändevoogudega), tooraine otsa saamise oht ja üldise reostuse taseme jätkuv kasv loovad olukorda, kus populaarsust koguvad radikaalsed, kiired ja lihtsad lahendused, olenemata nende pikaajalisest mõjust.

    Eesti 2035 olulisimad võimalused

      • Peamisteks märksõnadeks Eesti jaoks on pigem vaiksem, kuid targem tegutsemine, senisest suurem balansseerimise vajadus ja oskus ning oma „punaste“ joonte selgem teadvustamine.
      • Riigisiseselt tuleb keskenduda säästlike tehnoloogiate rakendamisele ja olemasolevate ressursside kasutamise optimeerimisele (k.a. vaadata üle, mida peame oma ressurssiks ja mille arvelt võib ressursside mahtu kasvatada).
      • Välispoliitikas tähendab see vajadust info kogumise, paindliku mõtlemise ja kiire reageerimise võimekuse kasvatamise järele.
      • Kui senine lähenemine toetus väga selgetele valikutele, siis nüüd on kindlasti ja hädasti vaja plaani ka B.


      Rahvaalgatuse platvormil saab kommenteerida Arvamusfestivalil käsitletud "Eesti 2035" teemasid - seda saab teha siin. 

       

        „Maailm ja Euroopa Liit aastal 2035“ – seminar, 12. september 2018

        Üldinfo

        • Seminar toimus 12.9.2018 kell 9.30-16.30 Hilton Tallinn Park hotellis Tallinnas.
        • Seminari avas riigikogu spiiker Eiki Nestor, osales ligi 150 inimest.
        • Ülesehitus: Trendide ülevaade, visiooniettekanded, rühmatöö ja arutelu

        Kokkuvõte

        Teemad, millest seminaril räägiti (põhjalikumad kokkuvõtted valmimas):

        • Lääs kahaneb, ida tõuseb
        • Geopoliitilise realismi uus tõus
        • Võrgustike maailm
        • EL jätkab tugeva suure keskusena, majanduslik konkurentsi positsioon nõrgeneb, jätkab rahvusvaheliste kaubanduslepete süsteemiga
        • Tehnoloogiliste muutuste intervall on aina kiirem
        • Hierarhiline organisatsioon märkimisväärselt ebaefektiivsem kui võrgustikupõhine
        • Tootmise digitaliseerimine lihtsustatult: tööriistad tulevad inimesele lähemale
        • Tehnoloogia on fundamentaalne alus muutusteks
        • Keskkonna erinevate aspektidega on olukord pessimistlik, eesmärk puudub või ei liiguta selle suunas
        • Euroopas sisuliselt pole enam puutumatut loodust
        • Praegu on loodus ja ökosüsteemid meie liitlased, kui temperatuur tõuseb, ei pruugi see jätkuda
        • Meid on rohkem ja me oleme keskmiselt vanemad, kuid muutus pole suur
        • Igapäevane elutempo kiireneb ja olulised elusündmused lükkavad edasi
        • Õpi- ja töötee pikeneb; töötee pikenemine seab uude valgusesse hariduse ja õppimise
        • Kasvavad nii jõukus kui ebavõrdsus

         

        Tulemusi avaldatakse ka Eesti 2035 Facebooki lehel

        Fotogalerii seminarist on leitav siit.

        „Noortefoorum 2035“ – 18. september 2018

        Asukoht: Riigikogu konverentsisaal, Lossi plats 1A, Tallinn

        Aeg: 18. september kell 9.30 – 16.00

        Ülesehitus: Visiooniettekanded, rühmatöö ja arutelu

        Päeva ajakava:

        9.00: Osalejate saabumine riigikokku
        9.30-10.00: Registreerimine
        10.00-11.00: avasõnad ja ettekanded
        - Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Roger Tibar
        - Riigikantselei – 2035 protsessi tutvustus
        - Mikk Tarros – Arutelude tutvustus ja sissejuhatus
        11.00: Arutelu laudkondades I
        12.00: Arutelu laudkondades II
        13.00: Lõuna Riigikogus (kõigil on võimalik süüa lõunat Riigikogu kohvikus)
        14:00: Arutelu laudkondades III
        15:00: Kokkuvõtted ja arutelude tulemuste tutvustus
        16:00: Päeva lõpp

        Sihtrühm: 16.-26. vanused noored

        Tulem: strateegia “Eesti 2035” lähtekohad on osalejatega läbi arutatud. Lähtekohad on vajalikud Eesti eesmärkide kokkuleppimiseks.

           

           

           

           

           

           

           

           

          Viimati uuendatud: 25. september 2018