Innovatsioonitiim

Innovatsioonitiimi ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid koostöös ministeeriumite ja allasutustega kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks. Tiim korraldab ka innovatsioonivõrgustiku iKlubi kokkusaamisi ning teenusedisaini koolitusi avaliku sektori ametnikele.

Tiim loodi avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma ettepanekul juunis 2018 kuue ministeeriumi ühise algatusena. Tänaseks on ühinenud ministeeriume kokku seitse.

Tiimi töös osalevad Riigikantselei, Siseministeerium ning kõik ühendministeeriumis paiknevad ministeeriumid - Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Haridus-ja Teadusministeerium ning Keskkonnaministeerium. Liituma on oodatud ka kõik teised ministeeriumid.

Tiim on loodud eksperimendina kolmeks aastaks (juuni 2018 - juuni 2021). Kui ettevõtmine ennast õigustab, siis jätkatakse. Taolisi üksusi on metoodilise toe ja innovatsioonikultuuri ergutamiseks ning koordineerimiseks loodud mitmetes riikides.

2020. aasta Eesti Disainiauhindade konkursil sai innotiim kolm auhinda:

  • Aasta disainimuutja: Avaliku sektori innovatsioonitiim
  • Aasta disainitegu: ‘‘Rahunemispeatus Eesti teedel‘‘
  • Aasta teenusedisain avalikus ja kolmandas sektoris: Innovatsioonitiim patsiendikeskse raviteekonna disain

Lähemalt Eesti disainiauhindade kodulehel.

Merilin Truuväärt, Daniel Kotsjuba ja Helelyn Tammsaar

Vajaduspõhine eesti keele õpe ja nõustamine muust rahvusest täiskasvanutele

Projekti eesmärk on suurendada teisest rahvusest püsielanike ning uussisserändajate aktiivset suhtlemist eesti keeles: võimalusi omandada keelt sobivates õppevormides, seda igapäevaselt praktiseerida ning selle abil end Eestis teostada.

Tiimis on esindatud: kultuuriministeerium, Integratsiooni SA, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium ja siseministeerium.

Jätkutugi kõrge riskikäitumisega noortele

Projekti fookuses on kõrge riskikäitumisega 11-26aastased lapsed ja noored, kes on lahkumas vanglast, kinnisest lasteasutusest või mitmedimensiooniliselt pereteraapialt. Eesmärgiks on tagada nende turvaline kohandumine vabaduses ja eakohane iseseisvumine. Noorte perede ja lähivõrgustiku kaasamine projekti sihtgruppi tuleneb tõdemusest, et kogukonda naasmisel ei pakuta neile noortele ja lastele piisavalt tuge.

Tiimis on esindatud: sotsiaalkindlustusamet, justiitsministeerium, Viru vangla, Maarjamaa hariduskolleegium ja Viimsi vallavalitsus.

Inimese tervisejuhtimise tööriistakasti loomine

Projekti eesmärgiks on lõppkasutaja huvidest ja vajadustest lähtuv, atraktiivne ja mugav personaalne terviseplatvorm, mis võimestab inimest võtma vastutust enda tervise eest, olema võrdne partner tervishoiusüsteemis ning tegema tõenäoliselt paremaid tervisealaseid otsuseid, et nautida kauem tervemat ja pikemat elu.

Tiimis on esindatud: sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Haigekassa, Tervise Arengu Instituut, Tallinna Teaduspark Tehnopol tervisetehnoloogia klaster Connected Health, Eesti Tervisemajanduse Koda ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

Sekkumine alaealistele uimastitarvitajatele

Kahekümne aasta jooksul on järjest kasvanud 15–16-aastaste kooliõpilaste osakaal, kes on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet. Uuringud näitavad, et noored, kes tarvitavad enam uimasteid, panevad suurema tõenäosusega toime ka õigusrikkumisi või võtavad riske seksuaaltervise valdkonnas. Täna on teiste riikide praktikana Eestis üle võetud tõenduspõhised lühisekkumised narkootikume tarvitanud täiskasvanutele, kuid mitte alaealistele. Projekti eesmärgiks on noortele suunatud ning toimivad lühisekkumised, mida saaks edaspidi rakendada ka kohalikes omavalitsustes.

Tiimis on esindatud: Politsei- ja Piirivalveamet, siseministeerium, justiitsministeerium, Tervise Arengu Instituut, sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, haridus- ja teadusministeerium ning Nõmme kohaliku omavalituse lastekaitse töötaja.

Eriotstarbelise diislikütuse väärkasutamine

Põllumajandus- ja kalandussektoris on lubatud kasutada eriotstarbelist aktsiisisoodustusega diislikütust. Märkimisväärse väärkasutuse tõttu jääb täna riigil jääb saamata ca 4,7 mln eur aktsiisitulu aastas. Projekti eesmärgiks on sügavamalt mõista nii väärkasutuse mehhanisme ja tagamaid, kui ka seda, milliste kriteeriumite põhjal tuleks määratleda otstarbelist kasutamist.

Tiimis on esindatud: maaeluministeerium, rahandusministeerium, maksu- ja tolliamet ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

Lõppenud projektid

Projekti eesmärk on kahandada inimvigastusi Eesti liikluses, katsetades erinevaid lahendusi kiiruseületamise vähendamiseks.

Mõtleme lahendustele, mis aitavad alustaval ettevõtjal jalad alla saada. Kaugem eesmärk on koondada ettevõtjale vajaminev info, teenused ja kohustused ühte aknasse. 

Projekti eesmärk on suurendada prügi sorteerimist Eestis, katsetades inimesi prügi sorteerimisele ja prügi tekke vähendamisele motiveerivaid lahendusi. 

Eesmärk on muuta majutusteenuse kasutajate registreerimine majutusettevõttesse kiiremaks ja mugavamaks nii, et see aitaks paremini kaitsta ka riigi sisejulgeolekut.

Eesmärk on vähendada puudega inimeste või nende lähedaste administratiivset koormust ja pakkuda puudega inimesele koheselt abi, mida ta vajab. 

Eesmärk on muuta raviteekond vähipatsiendile sujuvamaks ja turvalisemaks, toetades võimalusi vähi varasemaks avastamiseks ning tulemuslikumaks raviks. 

Eesmärk on suurendada maal elavate inimeste spontaanset liikumisvabadust, avalike teenuste kättesaadavust, toetada tööturule naasmist ja seeläbi vähendada regionaalseid probleeme. 

Eesmärk on luua terviklik õigusloome/poliitikakujundamise protsessi toetav kasutajasõbraliku IT-platvormi prototüüp, et toetada eelnõude koostajate ja teiste Eesti elust huvitatud inimeste läbipaistvat koosloomeprotsessi. 

Viimati uuendatud 15.02.2021