Liigu edasi põhisisu juurde
Juurdepääsetavus
  • EST
  • RUS
  • ENG
Avaleht
    • Valitsuse töö planeerimine,
      ja korraldamine
      Valitsuse töö planeerimine
      Avatud valitsemise partnerlus
      Säästev areng
      Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine
      Rakke- ja ekspertrühmad
      Ligipääsetavuse rakkerühm
      Istung ja kabinetinõupidamine
      Valitsuse istungi korraldus
      Kabinetinõupidamise korraldus
      Eelnõude ettevalmistamine
      Kaasamine ja osalemine
      Mõjude hindamine
      Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess
      Valitsuskommunikatsioon
      Meediasuhtlus
      Valitsuskommunikatsiooni arendamine ja koostöö asutustega
      Suhtluskanalid
      Kriisikommunikatsioon
      Visuaalne identiteet
      Strateegiline kommunikatsioon
      Avaliku teenistuse tippjuhid
      Värbamine ja valik
      Arendamine, hindamine ja kompetentsimudel
      Järelkasvu eest hoolitsemine
      Tippjuhtide konkursid
    • EL poliitika, julgeolek
      ja riigikaitse
      Eesti Euroopa Liidu poliitika
      EL poliitika
      Poliitika kujundamine
      Seisukohtad EL dokumentidele
      Peaministri ettekanded
      Eesti Euroopa Liidus
      Eesti osalemine EL töös
      Direktiivide ülevõtmine
      Töötamine Euroopa Liidu institutsioonides
      Euroopa Liidu infoallikad
      Infopunkt Rahvusraamatukogus
      Euroopa Komisjoni esindus Eestis
      https://europa.eu/
      Julgeoleku ja riigikaitse koordineerimine

      Riigikantselei riigi situatsioonikeskus tagab peaministrile, valitsuse liikmetele ja teistele asjakohastele asutustele ja isikutele teadlikkuse riigi julgeoleku olukorrast. Koostöös teiste asutustega jälgib, koondab, hindab, analüüsib ja esitab teavet Eesti julgeolekut mõjutavate sündmuste, arengute, ohtude ja riigi käsutuses olevate võimete kohta.

      Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon
    • Riiklikud sümbolid,
      preemiad ja tähtpäevad
      Riigisümbolid
      Eesti lipp
      Riigivapp
      Hümn
      Riiklikud sümbolid ja tunnustused
      Maakondade vapid, lipud ja teenetemärgid
      Ametkondlikud teenetemärgid
      Iseseisvuse taastamine 30

      Kolm aastakümmet tagasi taastati rahvuslikul üksmeelel Eesti Vabariik. 20. augustil 1991 otsustas Eesti Ülemnõukogu taastada Eesti iseseisvuse. Esimesena tunnustas Eesti taastatud iseseisvust Islandi Vabariik. Iseseisvuse taastamine 30 sündmused saavad peagi avalöögi ja kestavad selle aasta septembri lõpuni.

      Pühad ja tähtpäevad
      Rahvuspüha
      Riigipühad
      Riiklikud tähtpäevad
    • Asutus, uudised
      ja kontakt
      Stenbocki maja
      Krahv Jakob Pontus Stenbock
      Hoone ajalugu
      Peaministri esindus- ja tööruumid
      Riigivanemate saal
      Istungite saal
      Riigipitsati saal
      Stenbocki maja siseõu
      Virtuaaltuur
      Organisatsioon
      Ülesanded ja struktuur
      Riigisekretär
      Riigikantseleis töötamine
      Riigikantselei ajalugu
      Stipendium Eesti riigijuhid 1918-1940/1944
      Dokumendiregister
      Isikuandmete töötlemine
      Uudised, pressikontakt
      Uudised
      Uuringud
      Pressikontakt
      Kontaktid
      Kõik kontaktid
      Teabenõue
    • Koroona
      kriis

Leivapuru

  1. Lääne maakonna vapp, lipp ja teenetemärk

Lääne maakonna vapp, lipp ja teenetemärk

Lääne maakonna vapp

Lääne maakonna vapil on punasel kilbil kuldse aupaistega hõbedane lendutõusev tagasivaatav kotkas.

Selgitus

Riigivanema 5. veebruari 1937. a otsusega nr 57 kinnitati esmakordselt maakonnavapp. Vapi lihtsümbolid pärinevad endisest Lihula ja Haapsalu piiskoplikust vapist.

Kasutamine

Maakonna vapi kasutamist võivad korraldada vastava maakonna kohaliku omavalitsuse üksused ühiselt, eelkõige kohalike omavalitsusüksuste liidu või muu ühiselt asutatud ühendus kaudu. Vapi kujutist võib kasutada maakonnas paikneva kohaliku omavalitsuse üksuse organi või kohalike omavalitsuste üksuste ühenduse pitseris.

Lääne maakonna vapp
Maakondade sümbolite kehtestamine
Maakondade teenetemärkide kehtestamine

Lääne maakonna lipp

Lääne maakonna lipul on valge ja rohelisega põigiti jaotatud väljal aupunktis Lääne maakonna vapp. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ühikut, normaalsuurus on 105×165 cm.

Kasutamine

Lippu võib heisata maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse organi hoonel ja lipuväljakul. Maakonna lippu võib heisata maakonna pidupäevadel ja tähtsündmustel, samuti koos Eesti lipuga Eesti lipu seaduses sätestatud lipupäevadel ja teiste riikide lippudega. Maakonna lippu on õigus heisata ka maakonna elanikel. Lipu heiskamisel lähtutakse Eesti lipu kasutamise korrast ja heast tavast.

Läänemaa teeneterist

Läänemaa teeneterist antakse isikule Lääne maakonnale osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks.

Läänemaa teeneterist on hõbedast pügalrist, mille esikülg on kaetud valge emailiga. Risti keskel on hõbedast punase emailiga kaetud medaljon, millel on Lääne maakonna vapikotkas. Risti kõrgus on 40 millimeetrit, laius on 40 millimeetrit ning medaljoni läbimõõt on 18,5 millimeetrit. Teeneterist ripub 35 millimeetri laiuse punase muareelindi küljes, mille kummalgi äärel on roheliste servadega valge triip. Teeneristi tagakülg on sile, sellele on löödud hõbedaproov ning graveeritud teeneteristi number.

Loe täpsemalt Läänemaa SA veebilehelt

Püsi kursis!

Sotsiaalmeedias.

Riigikantselei

  • Stenbocki maja, Rahukohtu 3, 15161 Tallinn

  • +372 693 5555 
  • riigikantselei@riigikantselei.ee
Kasutustingimused Privaatsussätted Küpsised Abi

Liitu uudiskirjaga

Soovite saada lehel valitsus.ee avaldatavaid uudiseid ja teateid e-postiga? Märkige, milliseid teated soovite ning kirjutage lahtritesse oma e-posti aadress. Teile saadetakse seejärel tellimuse kinnitamiseks e-kiri koos juhistega, kuidas saate oma tellimust hiljem soovi korral muuta või lõpetada.