Ligipääsetavuse rakkerühm

Rakkerühma ülesanded

• Selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides, sh ligipääs avaliku sektori hoonetele ja asutustele ning kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele (kaubandusettevõtted, kultuuri- ja meelelahutusasutused, ühiskasutatavad välijõusaalid, kergliiklusteed, spordihooned, jm), riigi ja erasektori teenustele (pangateenused, tele- ja audiovisuaalteenused jmt), e-teenustele, elukondlikule kinnisvarale ning transpordivahenditele.
• Töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesmärgiks on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide poliitikavaldkondade loomuliku osana, seades esikohale avaliku sektori eeskuju; samuti ligipääsetavuse alase teadlikkuse ja pädevuse tõstmine ühiskonnas läbivalt.

Rakkerühma liikmed

• Eesti Arhitektide Liit
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Eesti Kinnisvarafirmade Liit
• Eesti Linnade ja Valdade Liit
• Eesti Puuetega Inimeste Koda
• Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
• Eesti Tööandjate Keskliit
• Haridus- ja Teadusministeerium
• Kultuuriministeerium
• Lastekaitse Liit
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
• Rahandusministeerium
• Riigikantselei
• Riigi Kinnisvara AS
• Sotsiaalministeerium
• Tallinna linn
• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
• Võrdõigusvolinik
• Õiguskantsler

Mis on ligipääsetavus?

Ligipääsetavus võrdub kaasav disain

See on laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete, teenuste ja info disain, mille tulemus on ilma kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik. Lahendus peab vastama kõikide kasutajate vajadustele.

Elukeskkonna ligipääsetavuse tagamine hõlmab kõikidele inimestele ligipääsu võimaldamist nii füüsilisele keskkonnale kui ka infovahetus- ja e-teenuste keskkonnale, tagades sel viisil võrdsed võimalused ning parandades kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning toimetulekuvõimet.

Ligipääsetavus on elukaare põhine, mis tähendab, et suurel osal inimestest on elu vältel ajutiselt või püsivalt mõni erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse sihtgrupid ühiskonnas on eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise vigastusega inimesed jt.

skeem

Milles on probleem?

Eesti ühiskond on kujundatud n-ö keskmisele inimesele, võtmata arvesse inimeste elukaart ja asjaolu, et suure osa ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, erivajadustega inimesed ja teised rühmad, kes ei saa meie keskkonna võimalusi täiel määral kasutada.

Ehitatud keskkond on ajas muutumatu, samas kui inimese võimekus elukaare vältel muutub olulisel määral.

Seetõttu on ühiskonnast suuremal või vähemal määral ära lõigatud või nende ühiskonnas osalemine raskendatud mitmetele sihtgruppidele: lapsed, väikelaste vanemad, eakad (kellel on sageli vanusest tulenevad igapäevaelu toimingute piirangud), erivajadustega inimesed, ajutise vigastuse või meditsiinilise protseduuri tagajärjel piiratud inimesed jpt.

Riik peab tegelema juba praegu nii füüsilise kui e-keskkondade ligipääsetavaks muutmisega sellepärast, et aastaks 2050 on meil 65+ vanuses inimesi 105 000 võrra rohkem kui täna. Umbes samavõrra vähem on tööealist elanikkonda vanuses 19-64 aastat.

65+ vanuses inimeste seas on ca 62% inimesi, kelle igapäevategevused on mõningal või suuremal määral piiratud. Et need inimesed saaksid olla iseseisvad ja tööturul aktiivsed on vajalik, et inimene pääseks kodust välja ning saaks liikuda iseseisvalt sihtpunkti ning talle oleksid arusaadavad ja ligipääsetavad riigi ja erasektori e-teenused.

Vastasel juhul peab riik hakkama keskkonna ligipääsetavuse puudujääke kompenseerima riigieelarvest sotsiaaltoetuste jt vahenditega ning erasektoril on saamata jäänud kasum klientide näol, kes tema teenuseni ei pääse (nii füüsiliselt või e-keskkonnas).