Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele

1. Ametiisik lähtub poliitikaotsuste kavandamisel ja rakendamisel võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtetest

Valitsus on kinnitanud Kaasamise hea tava, mille eesmärk on huvirühmade ja avalikkuse kaasamine neid puudutavate otsuste kujundamisse, et tagada otsuste parim võimalik kvaliteet ning legitiimsus. See loob üldise raamistiku avaliku võimu otsuste kujundamiseks ning sellest lähtub ka käesolev lobistidega suhtlemise hea tava, hõlmates siiski laiemal hulgal poliitikaotsuseid (nt toetused) kui vaid seaduseelnõud ning strateegiad.

2. Ametiisik või temaga seotud isik ei võta vastu kingitusi ega muid hüvesid lobistilt, kellega tal on kokkupuude ametikohustuste tõttu, v.a tavapärased viisakusavaldused. Asutusele mõeldud kingitused võetakse arvele vastavalt kehtivale korrale.

Korruptsioonivastane seadus lubab vaid sellised ametialased soodustused, mis on käsitletavad tavapärase viisakusavaldusena, vastasel juhul loetakse need korruptiivseks tuluks. Tavapärane viisakusavaldus on näiteks ettevõtte logoga meened, kommikarp vms, mida antakse oma koostööpartneritele ning mille puhul ei teki küsimust kellegi erikohtlemises või mõjutamissoovis.

Näiteks välisvisiidi eest tasumine huvirühma poolt võib kahtluse tekitada, ent ametiisiku tegevus mitte ainult ei pea olema, vaid peab ka näima aus. Kingitused võivad olla suunatud nii asutusele kui konkreetsele ametiisikule. Näiteks välisdelegatsiooni poolt antud maal on tõenäoliselt mõeldud asutustele ning see tuleb asutuses arvele võtta.

3. Kui ametiisik on vahetult enne ametisse asumist töötanud lobistina või tema esindatava huvides, hoidub ta aasta jooksul toimingutest ja otsustest antud lobisti või tema esindatava suhtes.

Pöörduste efekt on korruptsioonivorm, mis kaasneb töökoha vahetusega, kus eelmisel töökohal saadud info, võrgustikud jne mõjutavad tuntavalt järgmist ning võib tipneda nn regulatiivse hõivamisega. Antud juhul on mõeldud juhtumit, kus lobistina töötanud inimene jätkab avalikus ametis oma huvitegevust, näiteks kuuludes MTÜ-sse, ajab ministeeriumis selle poliitikat.

Ametiisik peaks end sellisel juhul otsustest ja toimingutest taandama – endise tööandja suhtes võiks selline kohustus kehtida aasta, mis on minimaalne maha jahtumise aeg. „Vahetu“ töökoht lobistina või huvikaitsjana viitab hiljutisele tegevusele ning aja määratlemisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest – vahetu võib olla praegusele ametikohale eelnenud töökoht, aga mõningatel juhtudel ka varasem, kui eelnev töökoht on olnud väga põgus vms.

4. Ametiisik ei astu ametis olles lepingulistesse suhetesse sellise lobistiga või tema esindatavaga, kellega ta ametialaselt vahetult kokku puutub ning kes teda mõjutab.

Vabariigi valitsuse seadus välistab valitsusliikmetel teatud ametikohtade ühitamise, ent võimaldab töötamise teaduslikul ja pedagoogilisel tööl. Avaliku teenistuse seadus lubab ametnikele kõrvaltegevused, piirates neid teatud juhtudel, nt kui kõrvaltegevuse maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist ning kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise. Korruptsioonivastane seadus keelab otsused ja toimingud endaga seatud isikute suhtes, kelleks võib olla ka lobist.

Käesolev juhis soovitab hoiduda ametiisikutel kõrvaltegevusest nende lobistide juures, kellega neil on vahetu kokkupuude. See piirang ei laiene juhul, kui asutusel on leping lobistiga, aga ametiisiku tööülesandeid 2antud lobistiga suhtlus ei puuduta. Kui ametiisikul on lepinguline suhe lobistiga ja ametiisikul tekib ametis olles olukord, kus ta peab lobisti üle otsuse tegema, siis kui selline suhe on püsiv, tuleb kõrvaltegevusest loobuda või ühekordsel juhul lähtuda korruptsioonivastasest seadusest ning end otsustest taandada, st toimingupiirangut kohaldada.

5. Ametiisik hoidub ametist lahkudes aasta jooksul minemast tööle selle lobisti või tema esindatava heaks, kelle suhtes ta viimasel aastal ametis olles vahetult otsuse tegi, millega kaasneb eelis või soodustus üksnes lobistile või tema esindatavale.

See piirang väldib näiteks olukorda, kus ametiisik saab lobisti huvide seismise eest vastutasuks hilisema töökoha lobisti juures. Piirang ei takista ametiisikul lobisti ja tema esindatava juurde tööle minemast, kui ta lobisti suhtes vahetuid otsuseid ei teinud või nende otsuste kujunemist vahetult ei mõjutanud.

Nii on ametiisikul võimalik tööle minna advokaadibüroosse, kus tal on küll tööalaselt tekkinud kontaktid mingi eelnõu ettevalmistamisel, aga samal ajal ta advokaadibüroo ettepanekute suhtes otsuseid lobitegevuse raames ei teinud. Samuti on ametiisikul võimalik minna tööle selle lobisti juurde, kes oli üks paljudest soodustuse saajatest, mitte peamine või ainus. Tööle minek ei ole soovitatav, kui lobist on ainuke soodustuse saaja.

See tähendab, et valitsuse kollektiivsete otsuste ja üldiste printsiipide põhjal (nt toetusrahade jagamise skeemid ja korraldus, mis rakendub paljudele) ei kehti keeld minna tööle lobisti või tema esindatava juurde. Piirang kehtib, kuni ametikohalt lahkumisest on möödas aasta. Piirang ei välista ametiisikul pöörduda tagasi oma endise töö juurde erasektoris, kui punktis toodud tingimused on täidetud.

6. Ametiisik hoidub vähemalt aasta jooksul pärast ametist lahkumist lobitööst oma endise ametiasutuse suhtes

Antud punkt täiendab eelmist. Juhul, kui ametiisik läheb tööle lobisti jms juurde, siis ei või ta aasta jooksul teha lobitööd oma endise asutuse suunal – sel ajal võib tal veel olla võrdlemisi värske siseinfo ning teadmised plaanitavate poliitikaotsuste kohta, millest aga erapooletuse huvides tuleb hoiduda.