Stenbocki maja

Stenbocki majas toimuvad valitsuse istungid, siin töötavad igapäevaselt peaminister ja Riigikantselei. Esimese istungi Stenbocki majas pidas valitsus 8. augustil 2000.

Kuigi hoonetekompleks aadressil Rahukohtu tänav 3 on aegade jooksul vahetanud mitmeid omanikke ja tal on olnud erinevaid funktsioone, on ta nii kunstiteostes, ajalooallikates kui ka teadlaste poolt koostatud uurimustes kandnud ikka Stenbocki maja nime.

Kuue dooria sambaga rõdu ja rangelt klassitsistliku välisilmega esindusliku hoone Toompea põhjaserval kavandas arhitekt Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, kuid valmimisel 1792. aastal sai hoonest krahv Jakob Pontus Stenbocki linnaresidents. Pärast krahv Stenbocki surma kasutati hoonet mitmel erineval otstarbel, kuni 1891. aastal võeti see esmakordselt kasutusele kohtuhoonena.

Kohtud töötasid selles 1987. aastani. Hiljem jäi maja unarusse, kuni 1996. aastal alustati selle taastamisega Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei hooneks. Esimese istungi Stenbocki majas pidas valitsus 8. augustil 2000.

Krahv Jakob Pontus Stenbock

Krahv Jakob Pontus Stenbockist, tema Toompeal asunud majast ja muustki. Koostanud ajaloolane Ants Hein.

Hoone ajalugu

Stenbocki maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal.

Peaministri esindus- ja tööruumid

Peaministri esindus- ja tööruumid asuvad Stenbocki maja teisel korrusel.

Riigivanemate saal

Riigivanemate saal on oma nime saanud siin eksponeeritavate riigivanemate portreede järgi.

Istungite saal

Peahoone teise korruse läänetiivas asub maja kõige suurem ruum, kus Vabariigi Valitsus peab elektroonilise istungisüsteemi abil igal neljapäeval istungit.

Riigipitsati saal

Riigipitsati saal on nime saanud riigisekretäri juures hoitava riigi kõige tähtsama pitsati – riigipitsati järgi. 

Riigisekretäri kabinet

Riigisekretäri kabinet asub Stenbocki maja kolmandal korrusel ning on sisustatud sidrunipuust valmistatud mööbliga.

Siseõu

Kõrvalhoone on sümmeetriliselt poolkaarekujuline ainult siseõue poolt vaadates, selle tänavapoosed seinad järgivad krundi piire.

Veel Stenbocki majast

Lisaks esindusruumidele leidub Stenbocki majas palju muudki huvitavat. 

Stenbocki maja arhitektuurist

Stenbocki maja arhitektuuri kirjeldades peab arvestama, et see ei ole ehitatud aadlipaleeks vaid ametiasutuse tarvis ning seetõttu mõjub küllaltki lakoonilise ja lihtsana nii väljast kui ka seest.

Kuigi hooneteansambli asetuse poolest järgib kogu objekt oma peahoone, kaarja kõrvalhoone ning nende vahele jääva siseõuega tollases aadliriigis valitsenud taotlust, et ka linnas asuvatele riiklikele ehitistele anti maal asuvate aadlimõisate laiuva hoonestiku iseloom.

Teisalt on maja esialgselt valminud suure rahalise nappuse olukorras, mis omakorda dikteerib tema väljapeetuse. Kolmekorruselist kivist peahoonet iseloomustab tema massiivsuse ja tasakaalustatuse tõttu range klassitsism. Nii hoone siseõue- kui ka merepoolne fassaad on lihtne ja korrapärane, mida kaunistavad astmeline aknaraamistus, hammaslõikega katusekarniis ning II korruse akende kohal asetsevad viil- ja servsimsid.

Merepoolne fassaad

Merepoolsel fassaadil läbivad esimest korrust kuus tugeva tüvesega pilastrit, mis on kujundatud lihtsate dooria kapiteelidega. Samas ulatub hoone teise korruseni kuuele dooria sambale toetuv ja klassikaliste balustritega ääristatud rõdu, mis 1891. aastal aset leidnud ümberehituste käigus lammutati, kuid on praeguseks taastatud hoone esialgsete plaanide ja kirjelduste järgi.

Stenbocki maja merepoolne fassaad. Foto: Toomas Volmer
Stenbocki maja õuepoolne fassaad. Foto: Artur Sadovski
Riigivapp Stenbocki maja õuepoolsel fassaadil. Foto: Artur Sadovski

Õuepoolne fassaad

Õuepoolse fassaadi kesktelge rõhutavad läbi II ja III korruse asetsevad 6 pilastrit ja 2 poolpilastrit, mis toetavad hammaslõikega ääristatud kolmnurkset frontooni. Pilastrite baasised ja joonia stiilis kujundatud spiraalikujuliselt lõppevad kapiteelid on valmistatud Saaremaa dolomiidist. Nad dekoreerivad sobivalt ja jõuliselt hoone lakoonilist fassaadi, näidates ühtlasi Saaremaa "marmori" kui sajandite traditsiooniga seotud ehitusmaterjali sobivust klassitsistlikus arhitektuuris.

Toompea panoraam, keskel Stenbocki maja. Foto: Toomas Volmer
Mälestustahvel Stenbocki maja fassaadil

In memoriam

Stenbocki maja fassaadil, otse värava kõrval, asub tahvel In memoriam, mis on pühendatud kommunistliku terrori tagajärjel hukkunud valitsusjuhtidele ja valitsuse liikmetele. Tahvlil on ära toodud kümne valitsusjuhi nimi: Friedrich Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Ants Piip, Konstantin Päts, Otto Strandman, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson.

Valitsusjuhtide kõrval näeb 56 valitsusliikme nime. Kõigi nende elutee on lõppenud aastatel 1941–1942.

Viimati uuendatud 21.09.2021