Siseõu

Kõrvalhoone on sümmeetriliselt poolkaarekujuline ainult siseõue poolt vaadates, selle tänavapoosed seinad järgivad krundi piire.

Stenbocki maja peahoone vastas asuv kõrvalhoone oli esialgselt mõeldud tõllakuurideks, talliruumideks, aidaks, kohtuteenijate ja vangivalvurite eluruumideks ning osaliselt ka vangikongideks. Tänapäeval on kaarjates kõrvalhoonetes kabinetid Riigikantselei töötajate tarvis.

Selline kõikidest külgedest piiratud ehitise rajamine on arusaadav, sest objekt pidigi kohtuhoonena asetsema oma vanglafunktsioonide täitmiseks eraldatult ja suletult.

Kõrvalhoone on peahoonega ühendatud alles 1891. aastal tehtud ümberehitustööde käigus, mistõttu kaarhoone loob tänapäeval tiibhoonete illusiooni.

Külghoone esimese korruse akendest on osad rekonstrueeritud ovaalsetena, nagu need esialgsel, 18. sajandi lõpu fassaadilahendusel olid.

Hoburauakujuline siseõu, kuhu Rahukohtu tänava poolt pääseb läbi võlvitud peavärava, on praegu ääristatud munakivisillutisega, siseosa kaetud graniidist parkettkivide ning hallide ja punaste tellistega.

Siseõue keskel kasvab vana pärn, mis on liigiliselt suurelehine pärn (Tilia platyphyllos). Puu vanus on umbes 90 aastat.

Kõnealune liik võib heades tingimustes kasvada kuni 1000 aastat vanaks. Eestis on ta oma areaali põhjapiiril, seetõttu just tuhandeaastast tulevikku ei julge ennustada.

Stenbocki maja pärn on uhkes üksinduses kasvav eksemplar, millel kasvuruumi, valgust ja niiskust, soojust ja tuulevarju just parasjagu - seetõttu on tegu terve noore isendiga.

Suurelehine pärn lehtib kevadel kuni kaks nädalat varem ja langetab oma lehed sügisel samuti keskmiselt kaks nädalat hiljem, eriti soojas õues võib vegetatsiooniperiood kesta veelgi kauem, kui muld soe ja öökülmad pungi-lehti ei näpista.

Kuidas puu Stenbocki maja õuele jõudis, pole teada, kuid 1930. aastal tehtud fotol on näha, kui puu veel üsna väike oli.

Stenbocki maja hoov ja pärn. Fotod: Raigo Pajula, Artur Sadovski ja Riigikantselei
Stenbocki maja hoov ja pärn. Fotod: Raigo Pajula, Artur Sadovski ja Riigikantselei
Stenbocki maja siseõu 1930. aastal
Stenbocki maja 1930. aastal. Foto: Tartu Ülikooli raamatukogu, Kunstiajalooline fotokogu, Karl Akel
Stenbocki maja siseõu 1992. aastal. Foto: Erik Prozes
Stenbocki maja siseõu 1992. aastal. Foto: Erik Prozes

Õuemuusika kontserdid

Tallinna parimas vabaõhusaalis, Stenbocki maja õuel korraldatakse Riigikantselei ja Eesti Kontserdi koostöös juba 2001. aastast.

Stenbocki maja õu on akustiliselt suurepärane kontserdisaal, mis ei vaja erilist võimendust. Kontserdisaal valitsushoone õuel on Euroopas ainulaadne.

Kõrgetasemelised kontserdid on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Stenbocki maja (Rahukohtu 3) õuel on üles astunud näiteks Eesti Rahvusmeeskoor, Hortus Musicus, Rondellus, Tallinna Filharmoonia Eri Klasi dirigeerimisel, Rein Rannap, Raivo Tafenau, Jaan Tätte ja Marko Matvere, Pepe Justicia, Sergio Bastos, Ramon Jaffé, ansambel Noorkuu, Helin-Mari Arder, Silvi Vrait, Hedvig Hanson, Gerli Padar, Kukerpillid, Tanel Padar, Saara Kadak, Rolf Roosalu, Vaiko Eplik, Koit Toome, Ivo Linna ja Tõnu Naissoo.

Fotosid Stenbocki maja õuemuusika kontserditelt. Fotod: Riigikantselei
Kontserdid Stenbocki maja õuel. Fotod: Riigikantselei

Viimati uuendatud 07.09.2020