Riigikantselei ja Eesti Post esitlesid Välisministeeriumis Aadu Birki 130. sünniaastapäeval talle pühendatud postmarki, mis on kümnes seeriast „Eesti Vabariigi riigipead 1918–2018“.
Aadu (Ado) Birk oli Eesti Vabariigi peaministri ülesannetes 28.-30. juulini aastal 1920.
1917. aastal oli Birk Maanõukogu ajutine sekretär, aastatel 1917-1919 Maanõukogu liige, 1918. aastal Eesti esindaja Helsingis, aastatel 1918-1919 Maanõukogu esimees ja Asutava Kogu valimiste peakomitee esimees, 1919 Asutava Kogu abiesimees, septembris 1919 Eesti rahudelegatsiooni esimees, 1920-1922 I Riigikogu liige ning aastatel 1919-1920, 1920 ja 1925 välisminister. 1920. aastal moodustas Ado Birki valitsuse, aga Asutava Kogu toetuse puudumise pärast valitsus tööle ei hakanud. Aastatel 1922-1926 oli Birk Eesti saadik Nõukogude Liidus.
Aadu Birk sündis 14. novembril 1883 Suislepa vallas. Ta lõpetas Riia vaimuliku (õigeusu) seminari, õppis aastatel 1905-1907 Peterburi Vaimulikus Akadeemias ning 1907-1908 Tartu, 1908-1911 Peterburi ja 1911. aastal Leipzigi Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta oli aastatel 1911-1912 Tallinna statistikabüroo juhataja ning aastast 1912 vandeadvokaat Jaan Poska abi, hiljem vannutatud advokaat.
Saadikuna Nõukogude Liidus sattus Birk 1926. aasta alguses vastuollu Eesti Välisministeeriumiga ning pärast tagandamist keeldus tagasi pöördumast. Suvel 1926 langes Nõukogude Liidu salateenistuse GPU provokatsiooni ohvriks, oli seejärel Venemaal vangis, põgenes Norra saatkonda ning pääses Eestisse tagasi aastal 1927.
Teda süüdistati salajaste teadete edastamises Nõukogude Liidule, oli eeluurimisvangistuses, 1927. aasta novembris mõistis Tallinna-Haapsalu rahukogu ta õigeks. Pärast seda tegutses Birk ärimehena Tallinnas.
Aadu Birk vangistati NKVD poolt 14. juunil 1941, oli seejärel Sosva vangilaagris, mõisteti surma, ta suri enne otsuse täideviimist 2. veebruaril 1942.
Aadu Birkile pühendatud postmark on seeria „Eesti Vabariigi riigipead 1918–2018“ raames kümnes.