Avatakse ülevaatenäitus Eesti riiklikest teenetemärkidest

31.01.2001 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Tallinnas Stenbocki majas, 31. jaanuaril 2001. a. Tähistamaks 65 aasta möödumist Eesti esimese teenetemärkide seaduse vastuvõtmisest avatakse homme, neljapäeval, 1. veebruaril 2001. a. kell 16.30 Eesti Rahvusraamatukogu haruldaste raamatute osakonnas näitus "EESTI RIIKLIKUD TEENETEMÄRGID".

Ekspositsioon annab ülevaate Eesti riiklikest teenetemärkidest ja nende erinevatest klassidest. Näituse muudavad aktuaalseks tõsiasjad, et tänavu möödub 65 aastat esimese Eesti riiklike teenetemärkide seaduse vastuvõtmisest ja täitub ka 65 aastat Valgetähe teenetemärgi ja Riigivapi teenetemärgi asutamisest. Näituse korraldajateks on Riigikantselei ja Rahvusraamatukogu.

Teenetemärk on riiklike autasude üks kõige hinnatavam liik. Riik kujundab ja kehtestab võimalikult tervikliku teenetemärkide süsteemi erinevate elualade vajadusteks, mis lubab autasustada kultuuri, majanduse, riigikaitse ja teistes valdkondades sooritatud eriliste teenete või aastatepikkuse kohusetruu teenistuse eest.

Eesti Vabariigi esimene riiklik teenetemärk, Vabadusrist asutati 1919. aastal. Kuna Vabadusrist oli põhikirja kohaselt mõeldud annetamiseks sõja ajal osutatud teenete eest, siis nende andmine lõpetati 1925. aastal. Püüdes distantseeruda endise Tsaari-Venemaa seisuslikust pärandist, sätestas 1920.a. põhiseadus põhimõtte, et Eesti Vabariik ei anna rahuajal oma kodanikele teenetemärke. Riiklike teenetemärkide puudumine asetas aga peagi meie riigimehed raskesse olukorda, mille lahenduseks kasutati 1920.a. asutatud Eesti Punase Risti organisatsiooni teenetemärki poolriikliku tsiviilordenina ning 1928.a. Kaitseliidu poolt asutatud Kotkaristi teenetemärki riigikaitselise ja sõjalise aumärgina.

7. oktoobril 1936. a dekreedina antud Teenetemärkide seadusega muudeti Eesti Punase Risti mälestusmärk riiklikuks Eesti Punase Risti teenetemärgiks. Sama seadusega sai ka Kaitseliidu Kotkarist riiklikuks teenetemärgiks. 1936. aasta Teenetemärkide seadusega asutati Riigivapi teenetemärk Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva mälestamiseks. Esimesed Riigivapi teenetemärgid anti välja 1937. a. Üldse anti 1940. aastani välja vaid 21 Riigivapi teenetemärki, neist 10 Eesti kodanikele, 10 Soome kodanikele ja üks Poola kodanikule.

Riigivapi teenetemärgi vääriskividega kaunistatud kullast kett koos kuldtähega oli seaduse kohaselt Vabariigi Presidendi ametiga kaasnev ja edasiantav tunnusmärk, mida seetõttu valmistati ainult üks eksemplar. Üheaegselt Riigivapi teenetemärgiga asutatud Valgetähe teenetemärk oli statuudi järgi eesti rahva vabadusvõitluse mälestuseks ja riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses olles osutatud teenete äramärkimiseks. Nii Valgetähe kui Riigivapi teenetemärgi kavandite autoriks oli kunstnik Paul Luhthein, kes on sündinud 22. märtsil 1909 a. Tallinnas ja kus ta elab ka käesoleval ajal. Kuni 28. maini 1940. a. anti Eesti Vabariigis välja Rahvusarhiivis säilitatava koondtabeli andmeil 12 468 riiklikku au- ja teenetemärki (raamatu Eesti tänab 1919-2000 koostajate andmeil on see arv 12 872).

Eesti Vabariigi teenetemärkide seadusega 5. maist 1994. a. taastati üldjoontes enne- sõjaaegne Eesti riiklike teenetemärkide süsteem. 16. mail 1995. a. Teenetemärkide seaduse muutmise seadusega loodi lisaks varasematele täiesti uus teenetemärk Maarjamaa Rist (kavandi autor Priit Herodes). See teenetemärk antakse Vabariigi Presidendile, samuti kõrgeima astme teenetemärgina välismaalastele, kellel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees. Esimese Maarjamaa Risti teenetemärgi keti sai Soome Vabariigi president Martti Ahtisaari 16. mail 1995. a seoses president Lennart Meri riigivisiidiga Soome. Tookord antigi pärast rohkem kui poolesajandilist vaheaega välja esimesed tänapäeva Eesti riigi teenetemärgid. Maarjamaa Risti kõrgeima klassi – keti – on saanud veel Rootsi kuningas Carl XVI Gustav, Taani kuninganna Margrethe II, Norra kuningas Harald V; samuti Mehhiko, Tšehhi, Läti, Ungari, Sloveenia, Itaalia, Türgi, Poola, Islandi ja Kreeka Vabariigi president ning kaks Leedu Vabariigi presidenti.

Taasiseseisvunud Eestis on aastail 1995- 2000 riikliku teenetemärgiga autasustatud umbes 1400 inimest.

Näitus riiklikest teenetemärkidest Rahvusraamatukogus on avatud 28. veebruarini.

Lähemalt: Kalev Uustalu, Riigikantselei sümboolikaosakonna juhataja, tel 693 5920.

Vaata lisaks:
Riiklikud teenetemärgid:
http://www.riik.ee/teenetemargid/index.html  
Riiklikud sümbolid:
http://www.riik.ee/symb/  
Riigikantselei:
http://www.riik.ee/riigikantselei/  
Rahvusraamatuhogu:
http://www.nlib.ee/  

Jaanus Rankla
Riigikantselei pressinõunik
Tel 693 5832