Eelnõude infosüsteem sai olulisi täiendusi

31.10.2016 | 12:05

Uudis
    • Jaga

Riigikantselei on parandanud valitsuse keskse infoallika, eelnõude infosüsteemi (EIS) kasutajamugavust, et lihtsustada selle kasutamist ja selles orienteerumist.

Olulisima täiendusena on vabaühenduste soovil EISi loodud võimalus lisada teavitusi, mille abil saab poliitikakujundamise varases etapis teha kättesaadavaks info eelnõu või muu küsimuse väljatöötamise alustamise ja menetluse kohta, et soovijad saaksid varakult selles osaleda.

Teateid on võimalik lisada ka menetluse käigus, näiteks avaliku konsultatsiooni kokkuvõtteid, või järel, et teatada eelnõu menetlemise lõpetamisest.

Riigikantselei on asunud korraldama kohtumisi ministeeriumide esindajatega, et uut funktsionaalsust võimalikult laialt kasutama hakataks.

Lisaks on EISis parandatud otsinguvõimalusi, menetlusetapid on muudetud paremini eristatavaks ning eelnõu toimiku vaade ülevaatlikumaks.

Riigisekretär Heiki Loot ütles, et Eesti on teadaolevalt ainuke riik, kus eelnõude menetlemine ja ka ministeeriumidevaheline kooskõlastamisprotsess on nii avalik. „Kui me väliskülalistele oma süsteemidest räägime, nad tihtipeale ei usu, et nii on võimalik asju ajada,“ lisas Loot.

EIS loodi 2011. aastal ja tegu on töökeskkonnaga, kus toimub dokumentide asutustevaheline kooskõlastamine, valitsusele ja riigikogule esitamine ning ka avalik konsultatsioon.

Lisaks riigisisestele dokumentidele on EISis kättesaadavad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõud ja muud Euroopa Liidu otsustusprotsessiga seotud dokumendid.

EISi kaudu on igaühel võimalik jälgida eelnõude menetlemist, leida otsingu abil infosüsteemis olevaid dokumente, osaleda avalikel konsultatsioonidel ning kooskõlastamisel oleva dokumendi kohta kommentaar esitada.

EISi täiendused olid ette nähtud avatud valitsemise partnerluse (AVP) 2014-2016 tegevuskavas. AVP tegevusi koordineerib riigi ja valitsusväliste partnerite esindajatest, sh vabaühenduste, tööandjate ja töövõtjate esindajatest koosnev kogu, mis moodustati 2014. aasta septembris. 2016. aastast on koordineeriva kogu liikmed ka riigikogu ja kohalike omavalitsuste esindajad.

Eesti liitus avatud valitsemise partnerlusega 2012. aastal ning see ühendab praegu 69 riiki. AVP on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, mis kasutab tehnoloogia arengust tulenevaid võimalusi. Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. AVPga liitunud riigid võtavad endale kohustuse järgida avatud valitsemise põhimõtteid ja töötavad eri osapooltega koostöös välja tegevuskava.

AVP rahvusvahelise sekretariaadi aasta tagasi avaldatud hinnangu kohaselt on Eesti kaasanud vabaühendusi AVP tegevuskava koostamisse, elluviimisesse ja selle täitmise jälgimisse kõige paremini.

OECD andmete järgi on kaasatus poliitikakujundamisse Eestis oluliselt tõusnud. OECD riikidega võrreldes on Eesti 38 riigi seas kuuendal kohal, eelmises raportis oli Eesti 36 riigi seas 33. kohal.