Eesti ja Soome riigisekretärid Heiki Loot ja Paula Lehtomäki kohtusid täna Tallinnas, et teha ülevaade Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud riigivalitsemise raportis tehtud soovituste elluviimisest. OECD hinnangul tuleb valitsuste tööd paremini fokusseerida ning luua ka piiriülesed e-teenused kahe riigi vahel.
OECD soovitas oma Eesti ja Soome kohta 2015. aasta veebruaris esitletud riigivalitsemise raportis valitsustel keskenduda kolmele kuni viiele strateegilisele eesmärgile. Nii Eesti kui ka Soome valitsused seadsid endale 2015. aasta kevadel ametisse asudes viis prioriteeti ning nende elluviimist koordineerib mõlemas riigis valitsuskantselei juures asuv strateegiabüroo.
Piiriüleseks IKT-alaseks koostööks kahe riigi vahel soovitas OECD töötada välja ja leppida kokku tegevuskava piiriüleste e-teenuste arendamiseks, sh konkreetsed teenuste pilootprojektid, nende elluviimise korraldus ning talletada ühisprojektides tehtavad tööd ja õppetunnid, et need eeskujuna EL tasemele viia.
Eesti ja Soome peaministrid digiallkirjastasid käesoleva aasta 10. mail ühisdeklaratsiooni esialgse teekaardiga Eesti ja Soome vahelise andmevahetuse ja e-teenuste käivitamiseks. Ühtlasi lepiti kokku, et 2016. aasta lõpuks valmivad konkreetsed tegevuskavad, et käivitada automaatne andmevahetus äriregistrite, rahvastikuregistrite ja sotsiaaltoetuste andmete, digiretseptide ja merenduse alal.
Raporti hinnangul on nii Eesti kui Soome valitsemise kvaliteedi tõstmise peamine võimalus parema sidususe loomine valitsemise eesmärkides, organisatsioonides, ressursside planeerimises ja kasutamises. Samuti on ühine erinevate ametkondlike barjääride ehk nn silotornide lammutamise vajadus.
„Keskvalitsuse töö ja selle ümberkorraldamine tuleb muuta paindlikumaks, koostöö erinevate asutuste vahel paremaks ning keskenduda tuleb valitsuse eesmärkide ühisele elluviimisele,“ ütles riigisekretär Heiki Loot. Mõlema riigi esindajad leidsid, et võtmeküsimus on selles, kuidas valitsuse prioriteedid kõikide asutusteni viia. Näiteks Eestis kohtus peaminister pärast valitsuse ametisseastumist tippjuhtidega, et selgitada valitsuse prioriteete, Soomes vaadatakse valitsuse prioriteetide saavutamise seis üle iga kahe nädala tagant valitsuse strateegiakoosolekutel.
Raport toob esile Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide arendamise süsteemi kui positiivse näite ühtse meeskonna loomisest. Võrreldes Soomega on ministeeriumide kantslerid Eestis valitsuse otsustusprotsessi oluliselt rohkem kaasatud. Nii Eestis kui Soomes tegeletakse avaliku teenistuse tippjuhtide töö tulemuste hindamise süsteemi arendamisega.
Paula Lehtomäki avaldas soovi Eesti ja Soome koostööd riigivalitsemise arendamise vallas veelgi tihendada, et üksteise kogemustest erinevates valdkondades õppida.
Ühisanalüüs "Valitsuseülese strateegilise suutlikkuse ja piirideüleste e-teenuste edendamine" on OECD praktikas esmakordne ja seega ainulaadne. Raport toetub Soome (2010) ja Eesti (2011) kohta varem koostatud OECD analüüsidele. Neist järeldus, et mõlemal riigil on omad tugevused ja nõrkused muidu suhteliselt sarnase institutsionaalse ülesehitusega riigikorralduses.
Mõlema riigi peaministrid on kinnitanud soovi ja valmisolekut riigivalitsemise vallas koostööd teha 2013. aasta suvel kohtudes. Eesti, Soome ja OECD algatasid ühisprojekti, mille tulemusel valmisid mõlema riigi kohta riigi- ja e-valitsemise teemalised raportid, 2014. aasta veebruaris, valminud raportit esitleti aasta hiljem.
OECD raportid: https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/oecd-riigivalitsemise-raport
Eesti ja Soome peaministri ühisdeklaratsiooni andmevahetuse ja e-teenuste teekaardi kohta:allkirjastatud BDOC fail ja ühisdeklaratsioon pdf-formaadis.
Pilte kohtumiselt: https://riigikantselei.ee/et/galeriid/eesti-ja-soome-riigisekretaride-kohtumine-tallinnas-21062016