Eesti riigijuhtide elu ja tegevuse uurimise stipendiumi saavad Marju Luts-Sootak, Hannes Vallikivi, Hesi Siimets-Gross ja Liisi Veski

22.06.2021 | 10:07

Autorite kollektiiv koosseisus Marju Luts-Sootak, Hannes Vallikivi, Hesi Siimets-Gross ja Liisi Veski saavad riigikantseleilt 25 tuhande euro suuruse stipendiumi Jüri Uluotsa akadeemilise biograafia koostamiseks.
    • Jaga

Ehkki Jüri Uluots ei kandnud kunagi ametlikult Eesti riigivanema ega presidendi ametinimetust, kuulub ta peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeis Eesti Vabariigi jaoks kriitilisel ajajärgul õigustatult riigivanemate sarja kangelaste hulka,“ ütles autorite kollektiivi nimel õigusajaloolane Marju Luts-Sootak. „Uluots oli Eesti kõigi aegade üks teenekamaid juriste: ta oli Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse algteksti looja, osales hiljem ka selle muutmise kavandamisel ning järgmise põhiseaduse loomisel; temast kujunes tsiviilseadustiku ja tsiviilprotsessikorralduse reformi käilakuju, aga ta oli ka paljude muude seaduseelnõude (sh ülikooliseadused) algataja või üks olulisemaid kaastöötajaid,“ lisas ta. „Uluotsal oli keskne roll emakeelse õigusteaduskonna ülesehitamisel ja uue teadlaspõlvkonna kasvatamisel, ta osales ka ülikooli juhtimises. Tema mitmekülgsete ja laiahaardeliste tegevuste loetelu võiks jätkata veel pikalt. Seetõttu ongi mõttekas ja vajalik kirjutada Uluotsa biograafia autorite kollektiivina,“ selgitas Marju Luts-Sootak.

Stipendiumi „Eesti riigijuhid 1918–1940/1944“ asutas riigikantselei 2007. aastal. Koostöös Rahvusarhiiviga kuulutati seekordne stipendiumikonkurss välja 22. veebruaril ning konkursile laekus kaks taotlust. Stipendiumitaotluste läbivaatamiseks ja stipendiumisaaja valimiseks moodustas riigiarhivaar teadusekspertidest koosneva komisjoni, kuhu kuulusid ajaloodoktorid Tõnu Tannberg, Enn Tarvel ja Ago Pajur.

2008. aastal anti stipendium professor Jüri Antile August Rei tegevuse uurimiseks, kelle kohta valminud monograafiat „August Rei - Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“ esitleti 2012. aastal ning see oli riigimeeste elulugude sarja esimene raamat.

2012. aastal pälvis stipendiumi Indrek Paavle Otto Tiefi akadeemilise biograafia koostamiseks. Raamat „Õiguse ja omariikluse eest: Otto Tief (1889–1976)“ avaldati 2014. aasta sügisel, kui möödus 70 aastat Tiefi valitsuse moodustamisest.

2013. aastal anti välja kaks stipendiumi: Toomas Karjahärmi ja Ago Pajuri kirjutatud kaheköitelist raamatut „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia.“ esitleti Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul 2018. aasta veebruaris, Krista Aru koostatud raamatut „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem“ esitleti möödunud aasta novembris kui möödus 100 aastat Tõnissoni esimese valitsuse ametisse asumisest.

2014. aastal sai stipendiumi Ivo Juurvee Kaarel Eenpalu, 2015. aastal Priit Rohtmets Friedrich Akeli, 2016. aastal Hent Kalmo Ants Piibu, 2017. aastal Mari-Leen Tammela Jaan Teemanti, 2018. aastal Küllo Arjakas Juhan Kuke, 2019. aastal Kalev Kukk Otto Strandmani ja 2020. aastal Olev Liivik Jüri Jaaksoni akadeemilise biograafia koostamiseks.

Stipendiumikomisjoni heakskiidu saanud käsikirjad avaldatakse Eesti riigimeeste elulugude sarjas, mille on asutanud Rahvusarhiiv.

Diana Lorents

Kommunikatsiooninõunik