Maailmapank soovitab oma raportis Eestil märkimisväärselt suurendada pikaajalise hoolduse valdkonna rahastamist, et vastata elanikkonna vananemisest tulenevale nõudlusele.
Eesti praegune pikaajalise hoolduse korraldus on sektorite vahel killustunud ning asetab pereliikmetele ja lähedastele ebaproportsionaalselt suure hoolduskoormuse. Kui pikaajalise hoolduse rahastamine ja osutamine jääb hoolimata ühiskonna vananemisest ja hooldusvajaduse suurenemisest selliseks nagu praegu, siis arvestades perekondadele ning tervise- ja sotsiaalsektorile langevat suurt hooldus- ja rahalist koormust, ei ole Eesti pikaajalise hoolduse korraldus jätkusuutlik.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse sõnul seab vananev ühiskond kõikjal suure koorma nii riikide kui lähedaste õlule ning kasvav väljakutse on ka töökäte vähenemine. Ta lisas, et ka Euroopa Liidu nõukogu eesistujana tuleb Eestil juhtida arutelusid, kuidas vähendada omastehooldajate hoolduskoormust, suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut ning luua seeläbi paremaid võimalusi tööturul osalemiseks.
„Keskkond meie ümber muutub kiiresti ning tehnoloogia areng ja andmete ühine kasutamine sotsiaal- ja tervisesüsteemides loovad uusi võimalusi, kuidas pakkuda efektiivsemaid ja mugavamaid teenuseid,“ rääkis Kuuse. „Kõige selle keskmesse peame asetama inimese – kuidas tema saaks võimalikult kiiresti abi, mis vastab tema tegelikule vajadusele ja toetab maksimaalselt iseseisvat toimetulekut. See tähendab ka mõtteviisi muutust, sest kogukonnad peavad olema üha avatumad märkama ja arvestama ka erivajadustega inimestega.“
„Eestis on 1,3 miljonit inimest, me tunneme üksteist nimepidi – selline peab olema ka lähenemine kui vajatakse abi,“ kommenteeris Kuuse.
Maailmapank soovitab Eestil liikuda muudatustega edasi samm-sammult. Soovitused hõlmavad näiteks täpsete teenusestandardite loomist, et tagada üleriigiliselt sarnastel alustel abi.
Omastehooldajate olukorra leevendamiseks on soovitus luua ühtsed hooldajatoetuse määramise kriteeriumid ja arendada omastehooldajate tugivõrgustikke ning nõustamist. Et tagada inimesele tema vajadustele vastav ja õigeaegne abi, soovitab Maailmapank võtta kasutusele sotsiaal- ja tervisevaldkonnas ühtsed hooldusvajaduse hindamise vahendid, tagada andmete olemasolu ja info liikumine spetsialistide vahel ning inimesele lähimal tasandil hoolduse koordinatsioon.
Pikemas perspektiivis soovitab Maailmapank Eestil märkimisväärselt suurendada pikaajalise hoolduse valdkonna rahastamist, et vastata elanikkonna vananemisest tulenevale teenuste nõudlusele ja tõhustada veelgi sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreeritust, rahastamismudelite ja integreeritud teenuste kaudu.
Tutvustatud uuring on peamine sisend hoolduskoormuse vähendamise rakkerühmale, mis valitsusasutuste ning ekspertide, erinevate huvigruppide, liitude ja ühenduste koostöös töötab välja inimeste vajadustest lähtuvad poliitikasuunised hoolduskoormuse vähendamiseks ning esitab need Vabariigi Valitsusele tänavu novembris. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm loodi riigikantselei juurde 2015. aasta detsembris.
Lisainfo:
Rait Kuuse, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler, tel 517 2305, e-post [email protected]
Anniki Lai – hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma juht, tel 5698 2289, e-post [email protected]