Tallinn, Stenbocki maja26. november, 2003 Täna, Kodanikupäeval tegid haridus- ja teadusminister Toivo Maimets ning rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo avaliku pöördumise, milles kutsuvad kõiki omavalitsusi, koole ja ühiskondlikke organisatsioone aktiivselt teavitama gümnaasiumiõpilasi riigi loodud võimalustest kodakondsuse saamiseks. "Praegu on Eestis veel peaaegu 164 000 elanikku, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust," seisab pöördumises. "Nende hulgas on paraku ka palju kooliõpilasi." Seaduse järgi on kodakondsuse saamiseks täitnud kõik vajalikud tingimused gümnaasiumilõpetaja, kes sooritab edukalt ühildatud ühiskonnaõpetuse ja seaduste tundmise eksami. "Meid teeb murelikuks, et eelmise õppeaasta lõpus registreerus ühildatud eksamile väga vähe õpilasi," kirjutavad ministrid. "On ilmne, et paljud lihtsalt ei teagi sellisest võimalusest." Lisainfo:Aarne Veedla, rahvastikuministri nõunik693 5786
Haridus- ja teadusministri Toivo Maimetsa ja rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo avalik pöördumine
Mis oleks loomulikum kui see, et Eestis alaliselt elav inimene on ka Eesti kodanik. Eesti riik on alati seisnud hea selle eest, et kõik Eesti alalised elanikud, kui nad seda soovivad ja täidavad naturalisatsiooniks vajalikud tingimused, tõesti ka saavad Eesti kodakondsuse.
Kes astub Eesti kodakondsusse, see võtab enda kanda osakese peremehevastutusest Eesti tuleviku eest. Varsti tähendab see ka peremehevastutust kogu Euroopa tuleviku eest, sest alates järgmisest kevadest on iga Eesti Vabariigi kodanik ka Euroopa Liidu kodanik. Selle vastutusega kaasnevad suured võimalused ja õigused, mida täies mahus saavad kasutada vaid kodakondsed.
Praegu on Eestis veel peaaegu 164 000 elanikku, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust. Nende hulgas on paraku ka palju kooliõpilasi. Seaduse järgi on kodakondsuse saamiseks täitnud kõik vajalikud tingimused gümnaasiumilõpetaja, kes sooritab edukalt ühildatud ühiskonnaõpetuse ja seaduste tundmise eksami.
Meid teeb murelikuks, et eelmise õppeaasta lõpus registreerus ühildatud eksamile väga vähe õpilasi. On ilmne, et paljud lihtsalt ei teagi sellisest võimalusest. Seetõttu võivad nad tunda, et tee nende ees on kinni, ja see viib nad pettumuse ja frustratsioonini.
Kutsume kõiki omavalitsusi, koole ja ühiskondlikke organisatsioone aktiivselt gümnaasiumiõpilasi teavitama riigi loodud võimalustest kodakondsuse saamiseks. Saame noori aidata, suunates neid oma õigusi kasutama.
Olgu meie eesmärgiks, et juba järgmisel kevadel astuks gümnaasiumidest ja keskkoolidest ellu suur hulk noori ja tublisid Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanikke.
Toivo Maimets, haridus- ja teadusminister
Paul-Eerik Rummo, rahvastikuminister
26.11.2003, Tallinn