Stenbocki maja, 15. juuli 2020 – Peaminister Jüri Ratas andis ÜRO kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil ülevaate säästva arengu tegevuskava elluviimisest Eestis. Ülevaate kohaselt on Eesti viimase nelja aastaga parandanud olukorda mitmes valdkonnas ning on ülemaailmse säästva arengu indeksi tabelis kokkuvõttes 10. kohal.
Peaministri sõnul näitab Eesti kõrge positsioon meie pühendumust säästva arengu eesmärkide elluviimisele. „Riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult. Eesti aruanne kinnitab, et me võtame kestliku arengu olulisust ja väljakutse suurust täie tõsidusega. Näiteks oleme me säästva arengu eesmärgid sidunud riiklikusse poliitikasse ning lähtunud nendest riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ koostamisel,“ lausus Ratas.
Tema sõnul on seatud eesmärkide saavutamisel olulise tähtsusega edusammude süstemaatiline ja läbipaistev jälgimine. Oluliste andmete ja statistika visualiseerimiseks on riigikantselei ja statistikaameti koostöös valminud veebipõhine rakendus Tõetamm, mis annab ausa ja erapooletu pildi sellest, kuidas me riigi ja rahvana areneme.
„Tõetamme rohelised lehed annavad põhjust rõõmustamiseks – näiteks on Eesti haridus maailma parimate seas, meil läheb hästi taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ning meie e-lahendused muudavad riigiteenused kiireks ja igaühele lihtsasti kättesaadavaks. Kollased ja punased lehed näitavad aga valdkondi, milles peame jõupingutusi jätkama või oma panust suurendama. Näiteks meie majandus on liiga energia- ja ressursimahukas. Meil on endiselt suur sooline palgalõhe ning me peame vähendama naiste ja puudega lastega perede vaesusriski,“ rääkis peaminister.
Ratase sõnul on arutelud kestlikku arengu üle leidnud kandepinna kogu ühiskonnas ning praktilisi võimalusi ülemaailmsete eesmärkide rakendamiseks aitavad leida ka ettevõtjad, kodanikuühiskonna liikmed ning kõik Eestimaa inimesed.
„Tänavu märtsis korraldatud häkkimismaraton „Hack the Crisis“ aitas leida lahendusi COVID-19 kriisi ajal tekkinud tehnoloogilistele probleemidele. Eestist alguse saanud ning hiljem ülemaailmseks kasvanud liikumine aitas riikidel kriisist tugevamalt väljuda, kuid oli lisaks suurepärane näide sellest, kuidas teadus, tehnoloogiline uuenduslikkus ja IKT-lahendused aitavad meil kiirendada säästva arengu eesmärkide rakendamist ning teha koostööd isegi ootamatutes olukordades,“ tõi peaminister esile.
Peaministri ettekande raames teeb sõnavõtu ka Eesti säästva arengu komisjoni esimees Mihkel Annus.
Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030 võeti vastu ÜRO tippkohtumisel 25. septembril 2015. Tegevuskava 17 eesmärki seavad sihiks olukorra parandamise nii majandus-, sotsiaal- kui ka keskkonnavaldkonnas, sealhulgas kliimamuutuse peatamise. Lisaks globaalsetele eesmärkidele keskendub Eesti ka Eesti kultuuriruumi elujõulisuse säilitamisele. Riikide ülevaateid ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide eluviimisest esitletakse juulis ÜRO kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil.
Lisainfo: Eili Lepik, riigikantselei strateegiadirektori asetäitja, 693 5619, [email protected]
Vaata ka:
Peaminister Jüri Ratase sõnavõtt ÜRO kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil
Eesti säästva arengu komisjoni esimehe Mihkel Annuse sõnavõtt ÜRO kõrgetasemelisel foorumil