Riigi IT juhtimine antakse üle

25.08.2000 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Tallinnas Stenbocki majas, 25. augustil 2000. a. Vastavalt Riigikogus vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatustele annab seni riigi IT-valdkonda juhtinud Riigikantselei IT-valdkonna juhtimise alates 1. septembrist 2000 üle Teede- ja Sideministeeriumile, mis peaks tõstma valdkonna integreeritust ning suurendama poliitilist vastutust. McConnell International´i poolt Ameerika Ühendriikides teisipäeval avaldatud uurimuse põhjal on Eesti Interneti ühenduste poolest E-valmiduselt 20 kõige edukama riigi hulgas. Tänu arvukatele valitsuse initsiatiividele on Eesti tõusnud eeskujuks kogu Euroopale.

Tänaseks on Eestis Interneti kasutajaid ligi 28 % Eesti elanikkonnast, u 90 % avaliku sektori töötajatest kasutab arvuti töökohta. Seades infotehnoloogia üheks prioriteediks on Eesti suutnud koordineerida paljude erinevate erialaste programmide läbiviimist ning teinud suure sammu infoühiskonna poole.

Riigi funktsioon IT-koordineerimine seisneb põhiliselt soodsa juriidilise ja finantsilise raamistiku loomises aga ka riigi haldusinfosüsteemide arendamises. Riik peaks suutma kodanikele teenuseid pakkuda elektroonseid kanaleid kaudu, muutes samas ka oma haldusaparaadi tööd tulemuslikumaks kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Viimase 7 aasta jooksul, mil Riigikantselei on infosüsteemide koordineerimise rolli täitnud, on IT-valdkonna juriidiline raamistik põhiliselt loodud.
Infopoliitika Põhialused kiitis Riigikogu heaks 13.mail 1998 a., valitsus on iga-aastaselt arutanud Infopoliitika raamkava, samuti on koalitsioonileppes vastav alalõik pühendatud Infoühiskonna teemadele. Valitsus on määratlenud 1999-2000 prioriteetideks dokumendihalduse, projekti "Külatee", "Tiigrihüppe" kõrghariduses ja digitaalallkirja seaduse rakendamise. Vastu on võetud Andmekogude seadus ja Isikuandmete kaitse seadus (ka vastav inspektsioon on loodud ja tegutseb) ning Digitaalallkirja seadus. Kõigi nende raamdokumentide ja tegevuste algatamine ja ellu rakendamine on olnud üks olulisemaid tegevusi.

Eesti haldusinfosüsteemide arengu eelduseks on olnud see, et alates 1993 aastast on riigi IT-eelarve olnud selgelt väljendunud riigieelarves. Mitmete riikide põhiliseks probleemiks ongi olnud selge finantsraamistiku puudumine.

Viimaste aastate märkimisväärseid tegevusi on olnud mitmeid. Üks põhinäitaja, mille poolest Eesti haldusinfosüsteemide on silma paistnud, on tänaseks küllaltki heas olukorras olev IT-infrastruktuur. Üle 90% vajalikest arvutitöökohtadest on tänaseks riigisektoris olemas. Kõigil valitsusasutustel on olemas veebileheküljed, elektroonne andmevahetus on kiires kasvuprotsessis jms. Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonna ja riigiasutuste aastatepikkuse koostöö tulemusena on riigiasututes ametis kõrgeltkvalifitseeritud IT-juhid.

Enamus suurematest projektidest või programmidest on Riigikantselei poolt algatatud. Olulisemate tegevuste ja projektide ülevaate saab interneti lehekülgedelt www.riik.ee/RISO ja www.eik.ee 1994. aastast on regulaarselt välja antud haldusinfosüsteemide aastaraamatut, mis on ka kätte saadavad viidatud lehekülgedelt. Projektid "Peatee" (riigi ja juba ka omavalitsusi haarav andmeside magistraalvõrk), "Külatee" (aasta lõpuks kõigi omavalitsusteni jõudev Interneti püsiühendus, projekti teise järguna käivitus sel aastal ka rahvaraamatukogude internetti ühendamise projekt), "Riigivõrgukeskus" (riigiasutuste ühine portaal koos kodanikele ja ka ametnikele pakutavate elektroonsete teenuste alamsüsteemidega), Dokumendihalduse sihtprogramm ja palju muud on viimaste 2 aasta olulisemad algatused mis tänaseks on juba ka konkreetseid resultaate andnud. Tulenevalt ühest oma põhiülesandest – korraldada valitsusasutuste ja muude riigiasutuste asjaajamisalaste õigusaktide eelnõude väljatöötamist ning arhiivindust - jätkab Riigikantselei dokumendihalduse programmi elluviimist.

Riigikantselei ja maavalitsuste pika koostöö üheks väljundiks on maakondade andmeside programm Külatee (1999-2000), mille eesmärgiks on maakondade andmeside arendamine. Tegevus keskendub maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste koostööle, mille tulemusena luuakse kohalikes omavalitsustes Interneti teenuse kasutamise võimalus. Külatee on saanud üldtunnustatud mõisteks, millega kirjeldatakse valitsusasuuste ja kohalike omavalitsuste koostööd infotehnoloogiliste infrastruktuuride loomiseks, et tagada juurdepääs riigiteenustele sõltumata geograafilisest paiknemisest. Programmi lõpuks selle aastal omab Inernetis ühendust 226 kohalikku omavalitsust.

Külatee programm teeb koostööd Tiigrihüppe Sihtasutusega koolide Internetiühenduste loomiseks, ka sel aastal on plaanis kahe programmi koostöös vähemalt 12 kooli Internetti ühendusega varustada. 2000.aastal Kultuuriministeeriumi poolt algatatud Rahvaraamatukogude Intenetiseerimise pilootprojekt on hakanud kasutama nime Külatee 2 ning plaanib sel aastal lisaks olemasolevatele luua avatud Internetipunktid ka 72 rahvaraamatukogus kokku 7 maakonnas. Kultuuriministeerium kasutab oma projekti läbiviimiseks Külatee programmi organisatsiooni ning teadmisi.

Riigikantselei poolt juhitav Valitsusasutuste dokumendihalduse programmi eesmärk on riigi asjaajamise ümberkorraldamine digitaalse dokumendi kasutuselevõtuks. Programm keskendub digitaalse asjaajamise ja arhiveerimise põhimõtete väljatöötamisele ning sellekohaste asutustevaheliste infohalduse põhimõtete rakendamisele. Programm töötab välja digitaalse asjaajamise ning digitaalsete dokumentide kasutamise üldised standardid ning loob tingimused, mis tekitaksid valitsusasutustes vajadust standardeid kasutada, ning looksid sellise ühendatud süsteemi, kus ministeeriumide dokumendihaldussüsteemid, valitsuse istungite infosüsteem, Riigikogu infosüsteem, ning kõigi teiste asutuste infosüsteemides oleks digitaalse dokumendi kasutamine ning vahetamine normiks.

Eraldi vääri esiletõstmist laiaulatuslikku rahvusvahelist koostööd ning 1999.a. Riigikantselei poolt igati edukalt koordineeritud aasta 2000.a arvutiprobleemide vältimise projekti.

Vaata ka: www.riik.ee ; www.riik.ee/RISO ; www.kylatee.eewww.eik.ee ; www.tiigrihype.ee  

Jaanus Rankla
Riigikantselei pressiesindaja
Tel 693 5832