Riigikantselei asutamise 84. aastapäeval avatakse riigivanem Karl Friedrich Akeli portree

08.11.2002 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Tallinnas Stenbocki majas, 8. novembril 2002. a. Esmaspäeval, 11. novembril möödub 84. aastat Riigikantselei asutamisest. Tähtpäeva äramärkimiseks avatakse esmaspäeval kell 16 Stenbocki maja riigivanemate saalis riigivanem Friedrich Karl Akeli portree. Portree avamisel kõneleb peaminister Siim Kallas, riigivanem Akeli portree maalis prof Tiit Pääsuke. 11. novembril 1918, samal päeval kui võim Tallinnas läks üle Ajutisele Valitsusele, loodi ka Riigikantselei eelkäija Ajutise Valitsuse Kantselei. Sellekohane käskkiri anti välja küll alles kantselei 20. sünniaastapäeva eelõhtul – 10. novembril 1938 (Peaminister Kaarel Eenpalu käskkiri nr. 16 (10.11.1938): Lugeda Riigikantselei asutamise päevaks 11. november 1918.a.) . Esimeseks ametisse nimetatud asjadevalitseja kohusetäitjaks sai Theodor Käärik. Pärast seda, kui aprillis 1919 oli kokku kutsutud Asutav Kogu ja ametisse kutsutud valitsus, nimetati Ajutise Valitsuse Kantselei ümber Vabariigi Valitsuse Kantseleiks. 21. detsembril 1920, seoses Põhiseaduse jõustumisega, nimetati asutus Riigikantseleiks ning asjadevalitseja riigisekretäriks. Riigisekretär oli Riigikantselei juhataja, kes nimetati ametisse riigivanema poolt valitsuse ettepanekul. Riigisekretäril olid temale alluvate ametkondade juhtimisel ministritega võrdsed õigused.

Seaduse kohaselt on tänane Riigikantselei Vabariigi Valitsuse juures asuv valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid ning on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees. Riigikantselei korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist, Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega, annab välja Riigi Teatajat, kontrollib Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele, peab Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete täitmise arvestust, korraldab riigi ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat, korraldab valitsusasutuste ja muude riigiasutuste asjaajamisalaste õigusaktide eelnõude väljatöötamist, korraldab arhiivindust, koordineerib riigiasutuste vahelist digitaalset asjaajamist, koordineerib riigiametnike ja kohaliku omavalitsuse ametnike koolitust ja atesteerimist ning korraldab ametnike reservi arvestuse pidamist.

Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse peaminister ning Riigikantselei juhina on riigisekretäril samad õigused mis on seaduses antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. Riigikantselei koosseisus on 17 osakonda, bürood ning sekretariaati, Riigikantselei haldusalas tegutsevad Rahvusarhiiv, Riigi Teataja Kirjastus, Eesti Haldusjuhtimise Instituut ja Eesti Õigustõlke Keskus.

Peale Theodor Andreas Käärikut on riigisekretäri ametit pidanud Karl Johannes Terras, Helmut Maandi, Artur Mägi, Heinrich Mark, Arved Ruusa ja Katrin Nyman-Metcalf. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks riigisekretäriks oli 20. oktoobrist 1992 kuni 18. aprillini 1995 Ülo Kaevats, alates 18. aprillist 1995 kuni 24. märtsini 1999 oli riigisekretäriks Uno Veering. 25. märtsist 1999 töötab Eesti Vabariigi riigisekretärina Aino Lepik von Wirén.


Friedrich Karl Akel sündis 1871. aastal Kaubi karjamõisas Kaubi vallas Pärnumaal. Riigivanema kohuseid täitis Akel 26.03. -16. 12. 1924. a. 1922-1923 oli ta Eesti saadik Soomes, 1923-1924, 1926-1927 ja 1936-1938 välisminister, 1928-1934 Eesti saadik Stockholmis ja 1934-1936 Berliinis. 1923-1929 II ja III Riigikogu liige, 1938-1940 Riiginõukogu liige.

Lõpetas Tartu kubermangugümnaasiumi, õppis 1892-1897 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1897-1898 Tartu Ülikooli polikliiniku assistent, 1898-1899 ja 1901-1902 Riia Reimersi silmakliiniku, 1899-1901 Varssavi Ujazdovi haigla arst, 1901 täiendas end Berliinis, Prahas ja Leipzigis. 1902-1904 ja 1905-1912 era-silmaarst Tallinnas, 1907 Eesti Arstide Erakliiniku asutajaid, 1912 rajas oma silmakliiniku. 1904-1905 oli arstina Vene-Jaapani sõjas. Olnud ka Tallinna linnavolikogu liige ja volikogu juhataja ja Tallinn-Haapsalu rahukogu aurahukohtunik.

Olnud Põhja-Balti Arstide Seltsi ja Tallinna Rahvahariduse Seltsi juhatuse liige, spordiseltsi “Kalev”, teatriosaühingu “Estonia” ja Tallinna Eesti Seltsi “Estonia” esimees, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse, hilisema “Krediitpanga” nõukogu liige ja esimees ning juhatuse liige, 1920-1922 Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku konsistooriumi ilmalik asepresident, 1927-1932 Eesti esindaja Rahvusvahelises Olümpiakomitees.

Riigivanema Friedrich Karl Akel vangistati NKVD poolt 17. oktoobril 1940 ning lasti 3.juulil 1941 Tallinnas maha.

Lp toimetused! Ootame teie esindajaid riigivanem Friedrich Karl Akeli portree avamisele esmaspäeval, 11. novembril kell 16 Stenbocki maja Riigivanemate saali!

Vaata lisaks:
Eesti riigipead
: http://www.president.ee/est/ametitegevus/eesti_riigipead.html  
Riigikantselei ajalugu: http://www.valitsus.ee/redirect/769  
Riigisekretärid läbi ajaloo: http://www.valitsus.ee/redirect/304  
Mälestusi Toompealt ja Kadriorust, Riigikantseleist ja riigisekretäri ametist ajavahemikus 1920-1940: http://www.valitsus.ee/redirect/772  


Lugupidamisega,

Jaanus Rankla
Riigikantselei pressinõunik
Tel 693 5832