Rummo: rahvusvähemused toetavad valitsust järjest rohkem

28.12.2004 | 13:51

Uudis
    • Jaga

Värske TNS Emori poolt läbiviidud arvamusuuringu andmetel on toetus valitsusele tõusnud kõige rohkem mitte-eestlaste seas, ütles rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo täna Stenbocki majas toimunud aastalõpu pressikonverentsil. "Vaevalt selle põhjuseks on asjaolu, et 2004. aastal kasvas integratsioonile suunatud vahendite hulk võrreldes 2003. aastaga peaaegu kaks korda," ütles Rummo. "Pigem on põhjuseks see, et Eesti venelaste arvamusliidrid on loobumas olemast manipuleeritavad Moskvast ja eelistavad normaalsel viisil osaleda Eesti ühiskondlikus elus. Maailmavaatel põhinevates erakondades on mitte-eestlastest kodanike osakaal kiiresti kasvanud.“

Rummo tõstis vähemustele suunatud poliitika valdkonnas esile 2004. aasta kevadel vähemusrahvuse kultuurautonoomia seaduse alusel moodustatud soomlaste kultuurautonoomiat, mis on esimeseks omataoliseks taasiseseivunud Eestis.

Rummo hinnagul on suurt edu saavutatud eesti- ja venekeelsete gümnaasiumide lõpetajatele kõrghariduse omandamiseks võrdsete võimaluste tagamisel. Haridus-ja teadusministeeriumi andmetel astus 2004. aastal riigieelarvelistele kohtadele kõrgkoolides 40% eestikeelsete gümnaasiumide lõpetajatest ja 35% venekeelsete gümnaasiumide lõpetajatest.

Sisekaitseakadeemia sai sel aastal vahendid alustamaks Ida-Virumaa vene koolide lõpetajatele ettevalmistuse andmist, et nad oleksid võimelised astuma Sisekaitseakadeemiasse, kus valmistatakse ette riigiametnikke.

Minister Rummo sõnul rõõmustab teda keelekümblusmeetodi laiem levik haridussüsteemis ja ettevalmistused 2007. aastal üleminekuks eestikeelsele õppele gümnaasiumides seaduses ettenähtud mahus. Ministri kontrollkäigud koolidesse Ida-Virumaal näitasid, et vene lapsed said pärast aastast õpetust keelekümblusklassides eesti keelest täielikult aru ning olid võimelised eesti keeles vabalt suhtlema. Vabariigi Presidendi kõrge hinnang Keelekümbluskeskuse juhtidele oli ministri sõnul igati õigustatud.

Integratsiooniprogrammi tegevuskavades on seatud eesmärgiks laiendada keelekümblusprogrammiga haaratud lasteaedade ja koolide võrku kogu riigi ulatuses. 2004. aastal oli keelekümblus kasutusel kokku juba 19 koolis ja 9 lasteaias, 2005. aastal lisandub 8 uut kooli.

2004. aastal ilmus õppekomplektide uus sari vene õppekeelega koolide 4.-9. klassidele. Vene õppekeelega koolide õpilastel avaneb esmakordselt võimalus õppida eesti keelt nii, et klassist klassini on õppematerjal omavahel seostatud ja moodustab terviku. Kirjastuses ILO valminud õppekomplektide sarja 4.-9. klassile koostas tunnustatud autorite meeskond ühtsete metoodiliste põhimõtete järgi. Materjali loomist toetas Euroopa Liit Phare programmi raames.

Oluline samm 2004. aastal oli ministri hinnangul ka “Kodaniku käsiraamatu” väljaandmine Integratsiooni Sihtasutuse poolt koostöös USA saatkonnaga. "Kodaniku käsiraamat" on väljaanne, mis selgitab, kuidas inimesel suhelda riigi institutsioonidega suhelda, millised on Eestis elava inimese õigused ja kohustused ning kuidas erinevates riigiasutustes vajalikke asju ajada saab. Käsiraamat on mõeldud eelkõige neile Eesti inimestele, kes igapäevaselt Internetti ei kasuta ja seetõttu seal levitatud informatsioonile alati ligi ei pääse. Käsiraamat ilmus nii eesti kui vene keeles.

Rummo sõnul on edukalt käivitunud Integratsiooni Sihtasutuse projekt töötajate paigutamiseks ajutiselt ühest keelekeskkonnast teise, näiteks Ida-Virumaalt Pärnusse, et emakeelena vene keelt kõnelevad inimesed, kes peavad teenindama kodanikke riigikeeles, kiiremini harjuksid eestikeelse töökeskkonnaga.

Rummo meenutas, et 2004. aasta sügisel alustati Eesti integratsioonipoliitika tulevikuvisiooni kujundamist. Riikliku integratsiooniprogrammi juhtkomitee arutas sügisel, kas ja milline peaks olema riiklik integratsiooniprogramm alates 2008. aastast, kuna 2007.a. lõpeb kehtiv programm. Komitee otsustas, et tuleb asuda välja töötama uut programmi, kus uue rõhuasetusena lisanduks võrreldes senisega uusimmigrantide Eesti elukeskkonda sulandamise teema.

Lisainformatsioon:
Aarne Veedla, rahvastikuministri nõunik
Aarne.Veedla@riigikantselei.ee
Tel. 5164744