Säästva arengu komisjon esitles uuringut eraomandis kinnismälestiste kaitsest

11.06.2014 | 16:10

Uudis
    • Jaga

Uuring soovitab kinnismälestiste tugisüsteemi parandamisel alustada vastuolude kaotamisest mälestistele seatud piirangute ja omanikele esitatud nõuete vahel ning luua Muinsuskaitseameti juurde  restaureerimistehnoloogia konsultantide ametikohad. Uuring pakub välja ka idee koostada omaniku tüübist lähtuvad infopaketid.

Mälestiste omanike teadlikkus seadusega pandud kohustustest ja piirangutest on uuringu põhjal pigem hea ning suurem osa vastanud omanikest leiab, et seadusega pandud kohustused on ka õigustatud.

Suurima kriitika esitasid omanikud piirangute ranguse ja ühetaolisuse pihta, nentides, et just ranged piirangud on need, mis takistavad mälestise hooldamist, restaureerimist ja arendamist ning põhjustavad lahkhelisid Muinsuskaitseametiga.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liikme ning uuringu raportööri Jaan Tamme hinnangul on riigipoolse järelevalve kõrval oluline nõuandev roll. "Kui praegu võib kinnismälestise omanik oma plaanidele lihtsalt eitava vastuse saada, siis tulevikus peaks riik oskama välja pakkuda ka alternatiivseid lahendusi, et päästa mälestis edasisest lagunemisest," lisas Tamm.

Uuringu tulemusena leiti, et tugisüsteemi paremaks toimimiseks tuleb alustada tegevustest, mis ei eelda kohe palju lisaraha, võimaldavad suhteliselt kiiresti leevendada teatud hulga omanike probleeme ning vähendavad osaliselt muinsuskaitsesüsteemis töötavate inimeste koormust.

Esmajoones tuleks tegeleda vastuolude kaotamisega mälestisele seatud ja omanikule esitatavates nõuetes. Samuti tuleks Muinsuskaitseameti juurde luua ametikohad restaureerimistehnoloogia konsultantidele, kes annaks nõu restaureerimistehnoloogilistes küsimustes ja oleks otseseks toeks maakondlikele inspektoritele, aga ka omanikele.

Infomaterjalide koostamisel ja kättesaadavaks tegemisel tuleb senisest suuremat rõhku panna omaniku tüübist lähtuvate infopakettide väljatöötamisele.

Uuringu eesmärk oli hinnata eraomandis oleva kinnismälestise kaitse ja kasutamise tugisüsteemi senist toimimist ning anda soovitusi kinnismälestise hoidmise tõhustamiseks ja kasutusvõimaluste arendamiseks.

Uuring hõlmas üksnes eraomandis olevaid kinnismälestisi ning seega keskenduti uuringus riigi ja eraomanike vaheliste suhete analüüsimisele ja rollide jagunemisele mälestiste kaitsel ja arendamisel.

Peale mälestiste registris registreeritud 8786 riikliku kaitse all oleva kinnismälestiste laienevad samad probleemid suuresti ka  Eestis kehtestatud 12 muinsuskaitsealale, kus asub tuhandeid ehitisi.

Säästva arengu komisjon on 1996. aastal loodud 19 valitsusvälise organisatsiooni esindajatest koosnev asjatundjate komisjon, kelle ülesanne on analüüsida riigi pikaajalist säästva arengu poliitikat. Komisjon keskendub oma töös igal aastal 1–2 teemale, mille raames tehakse uuringuid ja analüüse ning töötatakse välja konkreetseid poliitikasoovitusi.

Säästva arengu komisjoni eestvedamisel on viimastel aastatel valminud viis uuringut. Käesoleva aasta keskne teema on meeste hoiakute mõju sündimusele. Kesksed teemad valivad välja komisjoni liikmed ning uuringu jaoks valitakse liikmete seast raportöör. Komisjoni teenindab Riigikantselei.

Uuringu tegid Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut ja Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond. Uuringut rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Uuringu leiab riigikantselei kodulehelt: http://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/saastev-areng/saastva-arengu-komisjoni-raportid