Tippjuhid: Eesti EL eesistumise edukus sõltub personalist

17.10.2013 | 16:27

Uudis
    • Jaga

Eesti avaliku teenistuse tippjuhid arutavad täna alanud konverentsil, kuidas leida 1300 asjatundlikku ja motiveeritud inimest Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise läbiviimiseks ning juhtida sellega kaasneva töökoormuse järsku kasvu.

„Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ettevalmistuste seni olulisim osa on personalistrateegia, kuna inimkapitali kvaliteedil on enamasti määrav tähtsus nii eesistumise tulemuslikkuses kui ka kuvandis, mille liikmesriik endast jätab,“ sõnas eesistumise ettevalmistamise projektijuht Piret Lilleväli konverentsil esinedes. „Kui sisu puhul sõltuvad tulemused paljuski eesistujavälistest teguritest, siis kvaliteetne personal on otsustava tähtsusega edutegur, mida riik saab enim varakult suunata.“

Lilleväli lisas, et eesistumisega seotud personali tuleb hakata aegsasti kaardistama ja ette valmistama. „Tõhus ettevalmistus ei tähenda ainult individuaalseid teadmisi ja oskusi, vaid hõlmab ka suheteid ja võrgustikku, mille loomine ja hoidmine on pikaajalisem protsess, nagu ka näiteks inglise keele oskuse omandamine,“ ütles Lilleväli. „Vaid osa nii-öelda võimelünki saab kompenseerida lühiajalise koolitusega.“

Arvuliselt moodustab eesistumispersonal kokku umbes 1300 inimest, neist ligikaudu 1000 on sisulise töö tegijat ning 300 tugipersonal. Hinnanguliselt kasvab 300–400 inimesel töökoormus enne eesistumist ja selle ajal umbes poole võrra.

Eesistumise ettevalmistuste valitsuskomisjon on otsustanud, et eesistumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks kasutatakse ja arendatakse maksimaalselt olemasolevaid struktuure ja inimesi. Eesistumisega kokkupuutuvate inimeste enesetäiendamiseks, koolitamiseks, nende oskuste arendamiseks ja lihvimiseks töötatakse välja personaliarendusprogramm, mis hõlmab eesistumisega seotud personali koolitusi, stažeerimisi, õppereise ja strateegilisi personalipaigutusi. Eesistumise personalistrateegia esitatakse valitsusele 2013. aasta lõpuks.

Hästi ettevalmistatud ja motiveeritud eesistumispersonali olemasolu ja selle eduka tegutsemise nimel luuakse eesistumispersonali tugi- ja kompensatsioonimeetmed, mis vastavad nii töö intensiivsusele kui ka töötajate vastutusastmele.

Eesistujana tuleb Eesti ametnikel kuue kuu jooksul vedada EL Nõukogu päevakorras olevaid teemasid ja küsimusi kokkulepete ja kompromisside suunas. Töö põhiraskus langeb umbes 200 EL Nõukogu töögrupi juhtimisele, igale töögrupile otsitakse juht, asejuht ning vähemalt üks sisuekspert.

Ametnikel tuleb juhatada suuri rahvusvahelisi koosolekuid, paralleelselt läbi rääkida umbes kolmekümne osapoolega ning tunda nõukogu tööprotsesse ja EL poliitikavaldkonda. „Töö eeldab väga head pingetaluvust, tolerantsust, reageerimisvõimet, suhtlemisoskust, paindlikkust ning avatust – isikuomadusi, mida on raske koolitusega „külge kasvatada“,“ ütles Lilleväli.

2013. aasta lõpuks tehakse Eesti ametnike seas uuring, et selgitada EL teemadega seotud ning EL eesistumisrolli potentsiaaliga ametnike kompetentsuse hetkeseis ning tuua välja ametnike koolitusvajadused. Juba praegu on võimalik öelda, et suurimate raskustena eesseisvat EL eesistumist silmas pidades näevad ministeeriumid kvalifitseeruvate inimeste vähesust, nõrka inglise keele oskust, lünki EL teadmistes ning suure rahvusvahelise töögrupi juhtimise kogemuse puudumist. Eelnevast tulenevalt on vajalikud koolitused eeskätt keeleõpe, esinemis- ja läbirääkimisoskuse lihvimine ning EL taustateadmiste parandamine.

Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide konverents toimub neljandat korda, seda korraldab riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus ning seal osalevad ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid ning ametite ja inspektsioonide peadirektorid.

Pilte konverentsilt: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2582-1

Kristiina Tiimus
Riigikantselei
53 0304 53
kristiina.tiimus@riigikantselei.ee