Uuring: ametnikele kehtivad kõrgemad eetikanõuded

27.03.2006 | 06:30

Uudis
    • Jaga

Tallinn, Stenbocki maja
27. märts 2006

Ametnikud leiavad, et neile peaks kehtima eetika ja isikuomaduste vallas kõrgemad nõuded kui tavakodanikele, kinnitas Eesti avalike teenistujate seas korraldatud uuring.

Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituudi uuringu kohaselt peavad 79 protsenti riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikest avalikku teenistust elualaks, mille töötajatele kehtivad kõrgemad eetilised nõuded kui tavakodanikele. Eriti toetavad seda väidet kõrgema teenistusliku positsiooni ning pikema staa¸iga ametnikud.

Ligi kaks kolmandikku küsitlusele vastanutest leidis, et avaliku teenistuse tippjuhtide eeskuju on kõige olulisem eetilisuse tagaja. Enda eeskuju olulisust peamise eetilisust kindlustava tegurina tunnetab ka 74 protsenti tippametnikest.

Avaliku teenistuse üldist eetilisust hindasid küsitlusele vastanud kümnepunktilisel astmikul keskmiselt hindele 5,75.

Kolmandik riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikest ei ole lugenud avaliku teenistuse eetikakoodeksit. 68 protsenti küsitlusele vastanud ametnikest väitsid, et on eetikakoodeksiga tutvunud ning seda vähemalt pealiskaudselt sirvinud. Ligi kolmandik ametnikest oli dokumendiga põhjalikult tutvunud või seda oma töös kasutanud.

Avaliku teenistuse eetikakoodeksi võttis riigikogu vastu 1999. aastal avaliku teenistuse seaduse lisana. Koodeksis on sõnastatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike tegevust suunavad üldised eetilised põhimõtted.

“Vaatamata seaduste ja formaalsete reeglite olemasolule kujuneb suur osa institutsioonide toimimispõhimõtetest siiski alles igapäevase tegevuse käigus, kui kinnistuvad rutiinid ja täpselt reguleerimata probleemid leiavad endale standardsed lahendused,” seisab Humanitaarinstituudi uuringuraportis. “Otsustav osa avalike institutsioonide praktilise toimimise kujunemisel on seetõttu sellel, kuidas teenistujad ise näevad oma rolli ja millistele väärtustele nad seda määratledes tuginevad.”

Uuringuraporti kohaselt on Eesti avalikel teenistujatel valmisolek ja soov kaitsta ametnikkonna ja oma asutuse eetilist taset ja välist mainet.

Ametnikud pidasid oma töös kõige olulisemateks omadusteks kohusetundlikkust, informeeritust oma valdkonnas ning vastutusvõimet. Kõiki neid omadusi hindas väga vajalikuks ligikaudu 80 protsenti küsitletuist.

Riigikantselei tellitud ankeetküsitlusele vastas 960 ametnikku nelja nädala jooksul detsembrist 2005 jaanuarini 2006. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada peamised eetilised konfliktid ja probleemid ametnike igapäevatöös ning selgitada välja ootused ebaeetilise käitumise ennetamiseks ja käsitlemiseks. Ka võimaldab see arendada metoodika avalike teenistujate väärtushoiakute pidevaks seireks ning teha konkreetseid ettepanekuid avaliku teenistuse eetika tugevdamiseks.

Avaliku teenistuse eetika internetis http://www.riigikantselei.ee/avalikteenistus

Lisainformatsioon:
Aive Pevkur, Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna nõunik
tel 693 5459
aive.pevkur@riigikantselei.ee

Sten Hansson
Riigikantselei infonõunik
tel. 693 5609
sten.hansson@riigikantselei.ee