Uuring: Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide pühendumus on Euroopa kõrgemaid

21.10.2011 | 09:15

Uudis
    • Jaga

Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide konverentsil esitleti täna tippjuhtide pühendumust ja asjatundlikkust käsitlenud kahe äsjalõppenud uuringu tulemusi. Mõlemad uuringud tehti Eestis esimest korda.

Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide pühendumus oma tööle on uuringu põhjal kõrge. Võrdluses oma Lääne-Euroopa kolleegidega kuuluvad Eesti juhid enimpühendunud tippjuhtide hulka.

Asjatundlikkuse uuring toob tippjuhtide tugevamate külgedena esile õigusteadlikkuse ja ressursside juhtimise. Senisest enam oodatakse tippjuhtidelt sihtrühmade ja partnerite kaasamist strateegiliste valikute tegemisse ning suuremat aktiivsust asutuse kõneisiku rolli täitmisel.

Riigikantselei juures tegutseva tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn ütles uuringutulemusi tutvustades, et tippjuhtide kõrge pühendumus ning see, et tippametnike asjatundlikkust on hinnatud pigem kõrgeks, on tugev alustala Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsi edasisele arendamisele. „Tulevikule mõeldes peaksime pöörama rohkem tähelepanu ühtsete väärtuste arendamisele ning sellele, kuidas kasvatada nende tippjuhtide osa, kes on valmis võtma enda kanda eestvedaja rolli,“ lisas Limbach-Pirn. „Uuringutulemused kinnitavad, et oleme tippjuhtide arendustegevusi kavandades õigel teel.“

Tippjuhtide pühendumuse tase on uuringu põhjal 78 (TRI*M-indeks), avalikus teenistuses on see keskmiselt 49, Eesti juhtide seas keskmiselt 63 ja Lääne-Euroopa juhtide seas keskmiselt 65.

Kõrge pühendumus toetub kõrgele rahulolule oma tööga. Avaliku teenistuse tippjuhte motiveerib ennekõike töö sisu: võimalus osaleda oluliste, Eesti riigi tulevikku kujundavate otsuste tegemisel. Materiaalne motivatsioonipakett on tippjuhtide jaoks vähem oluline, kuid rohkem oodatakse oma töö ühiskondlikku väärtustamist.

Üheks olulisemaks pingete allikaks tippjuhtide töös on avaliku teenistuse jäigad otsustusmehhanismid, mis ei võimalda alati tulemusi saavutada soovitud kiirusega. Teiseks murekohaks on tõrked erinevate asutuste vahelises koostöös.

Eesti avaliku teenistuse tippjuhid ei tunne endid praegu veel ühtse tervikliku meeskonnana, eriti väljaspool kantslerite ringi, kelle koostöö on tihedaim. Enim pingeid tekitab arusaamade erinevus riigi strateegilistest eesmärkidest ja toimimispõhimõtetest. Vajadus senisest parema koostöö järele tuleb välja ka asjatundlikkuse uuringu tulemustest.

Pikas perspektiivis ohustab avaliku teenistuse tippjuhtide pühendumust edasiste karjääriperspektiivide puudumine avalikus teenistuses. Oma ettepanekuna tõid juhid ennekõike esile vajaduse arendada välja tippametnike rotatsioonisüsteem.

Tippjuhtide pühendumuse uuringu tegi Riigikantselei tellimusel TNS Emor ning selle käigus küsitleti Eesti avaliku teenistuse tippjuhte. Asjatundlikkuse uuringu eeesmärk oli selgitada tippjuhtide kompetentsi tase poliitikute ning peamiste partnerorganisatsioonide esindajate hinnangute alusel. Uuringu tegi Faktum & Ariko.

Uuringuid rahastas Eurpoopa Sotsiaalfond.

Uuringu aruanded on avaldatud Riigikantselei kodulehel.

Kristiina Tiimus
Riigikantselei
53 0304 53
kristiina.tiimus@riigikantselei.ee