Tallinn, Stenbocki maja
7. juuli 2006
TNS Emori värske uuringu kohaselt soovivad Eesti elanikud, et Euroopa Liit aitaks kaasa inimeste elatustaseme tõstmisele, järgnevad majanduse konkurentsivõime tõstmine ja riigi julgeoleku tagamine.
Juunis läbi viidud arvamusküsitluse kohaselt leiab pea pool küsitletutest (48 protsenti), et Eesti peamine huvi Euroopa Liidus peaks olema inimeste elatustaseme tõstmine. 18 protsenti vastanuist soovib, et keskendutaks riigi majanduse konkurentsivõime tõstmisele ning 11 protsenti tähtsustavad julgeoleku tagamist. Töövõimaluste avardamist teistes riikides ning toetuste ja investeeringute saamist märkis peamise eesmärgina alla kümnendiku vastajatest.
Elujärje parandamine on olulisem mitte-eestlastele, naistele ja madalama sissetulekuga inimestele. Meeste, eestlaste ja suurema sissetulekuga inimeste seas tähtsustati keskmisest enam riigi konkurentsivõime kasvu. Julgeoleku tagamine muutub olulisemaks vanuse kasvades.
Kõikide küsitletute seas on tõusujoones arvamus, et elu Eestis on pärast Euroopa Liiduga liitumist läinud paremaks. Elujärje hindab paranenuks 37 protsenti kõigist küsitletustest ja 48 protsendi arvates ei ole olulist muutust toimunud.
Samast uuringust selgub, et eurooplaseks olemine seondub enamasti elukohaga Euroopa mandril. Rahvuste lõikes tähtsustasid eestlased enam elukohta Euroopa mandril, sarnaste väärtushinnangute jagamist ning ühist ajaloo- ja kultuuripärandit. Samal ajal on muulaste Euroopa identiteedis elukoha kõrval samaväärne Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku staatus. Vähem olulisteks kriteeriumiks eurooplaseks olemise juures peetakse rassilist kuuluvust ning eristumist usutunnistuse baasil.
Eesti Euroopa Liitu kuulumist toetab stabiilselt 69 protsenti küsitletud kodanikest. Eelmiste kuudega võrreldes ei ole muutunud ka ühisraha euro pooldajate arv.
Uuring viidi läbi TNS Emori poolt Riigikantselei tellimusel. Juunis küsitleti tuhandet Eesti Vabariigi elanikku vanuses 15-74 aastast.
Uuring on täies mahus leitav aadressilt: http://www.valitsus.ee/redirect/343
Lugupidamisega,
Riigikantselei EL teabetalitus
tel. 693 5950