„Viiruse leviku pidurdudes on langenud selgelt ka elanike ohutunnetus ning olukorda ei peeta enam nii kriitiliseks, ent elanikud järgivad siiski hästi ametlikke juhiseid,“ kommenteeris Turu-uuringute AS-i uuringujuht Karin Reivart.
Vastanutest 60% märkis, et järgib kõiki ametlikke juhiseid (viimati 65%), 24% järgib enamust juhistest (novembri algul 22%), 9% järgib mõningaid reegleid ning ainult 5% vastas, et ei järgi juhiseid. Kõige levinumad tegevused nakatumise vältimiseks on maskide kandmine (88% elanikest) ning regulaarne kätepesu (79%). Silma paistab, et eriti kohusetundlikud maskikandjad on 15-17-aastased – 93% neist kinnitas, et teeb seda.
Küsitlusest selgus, et inimeste ohutunnetus on sealjuures oluliselt langenud – kaks nädalat varem hindas olukorra kriitiliseks 62% vastajatest, nüüd on see näitaja 34%. Terav kriis on möödas, kuid ohutusabinõude järgimine siiski jätkuvalt oluline, arvab 42%. Inimesi, kelle arvates on olukorrale üle reageeritud, oli novembri keskel 11%, nüüd aga 15%. Keskmisest sagedamini hindavad olukorda kriitiliseks jätkuvalt nii 75-aastased ja eakamad, kuid ka 15-17-aastased noored. Inimestest, kes kinnitavad, et ei soovi end vaktsineerida, arvas 61%, et olukorrale on üle reageeritud.
Rahulolu koroonaviirusega seotud olukorra lahendamisega on suurenenud. Olukorra lahendamisega on rahul nüüd 47% (novembris 33%) elanikest.
Eesti elanike kursis olemine kehtivate koroonapiirangute ja muude meetmete osas muutunud ei ole. Jätkuvalt hindab oma kursisolu heaks 44% elanikest. Meetmetega üldjoontes kursis olevaks hindab end 44% (viimati 45%) ning üldse mitte kursis olevaks 1% küsitletutest.
Kõige usaldusväärsemateks infoallikateks vaktsineerimise teemal peetakse jätkuvalt arste ja teadlasi, oma perearsti, riigiameteid ja Eesti meediakanaleid. Olulist muutust siin võrreldes eelnevate uuringuvoorudega toimunud ei ole.
Küsitletutest 79% oli vähemalt ühe süstiga vaktsineeritud ning 5% plaanis lasta end vaktsineerida. 5% vastas, et ei ole veel otsustanud, ent ilmselt ei kavatse end vaktsineerida, kindlasti mitte ei kavatse end vaktsineerida 10% vastajatest. Vaktsineeritutest 30% on saanud juba ka tõhustusdoosi (viimati 21%). Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga vastajatest, kes veel tõhustusdoosi saanud pole, soovis 55% saada tõhustusdoosi kohe, kui viimasest vaktsineerimisest on möödas soovitatud aeg.
Vaimne tervis
Viimase 30 päeva jooksul on stressi kogenud 76% elanikest (novembri algul 73%), sealjuures suurel või väga suurel määral 32% (viimati 28). Stressi kogemine on jätkuvalt keskmisest sagedasem naiste seas ja nooremates vanuserühmades: 15-34-aastastest on suurel määral stressi kogenud 45%.
Peamisteks stressi allikateks on jätkuvalt hirm enda või pereliikme nakatumise ees, muud pereliikmete terviseprobleemid, arstiabi kättesaadavus ja raskused vaba aja sisuka veetmisega. Kõik toodud hirmud on suurenenud võrreldes augustiga. Vaimse mure korral pöörduksid inimesed sagedamini oma lähedase pereliikme poole, seejärel sõbra poole ning perearsti või õe poole. Võrreldes maikuuga siin muutust toimunud pole.
Depressioonile viitavaid sümptomeid on viimasel ajal endal märganud 27%, ärevushäirete omi 23% ja vaimse kurnatuse omasid 47% elanikest. Võrreldes oktoobri lõpuga olukord oluliselt muutunud ei ole ning jätkuvalt toovad sümptomeid rohkem välja nooremad inimesed.
COVID-19 teemalise elanikkonnaküsitluse tellis riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 35. küsitluslaine viidi läbi 24.–28. novembril 2021.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin.