Uuring: veendunud Euroopa Liidu toetaja hoolib kõikide heaolust

13.06.2006 | 10:17

Uudis
    • Jaga

Tallinn, Stenbocki maja
13. juuni 2006

TNS Emori uuringu kohaselt iseloomustab Euroopa Liidu kindlaid toetajaid Eestis see, et nad ei hooli mitte ainult iseenda, vaid ka teiste inimeste heaolust.

Emori üle-eestiline väärtushinnangute uuring näitab, et Euroopa Liidu toetajad tunnevad vastutust selles osas, mis nende ümber toimub, ning soovivad elada harmoonilises koosluses teiste inimestega. Samuti tähtsustavad nad vaimseid väärtusi enam kui materiaalseid.

Uuringu järgi omab kindlat seisukohta Euroopa Liidu suhtes ligikaudu 42 protsenti Eesti 15-74 aastastest elanikest: 30 protsenti toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja 12 protsenti ei toeta. Pool elanikkonnast on kõhkleval seisukohal: 32 protsenti pigem toetab liitu kuulumist ja 18 protsenti pigem ei toeta.

Euroopa Liidu toetajad eristuvad teistest hoiakulistest rühmadest sellega, et nende hulka kuulub enam kõrgharidusega ja materiaalselt hästi toimetulevaid inimesi, kes elavad Tallinnas või teistes suuremates Eesti linnades.

Ka subjektiivsete heaolunäitajate poolest hindavad Euroopa Liidu toetajad end teistest rühmadest kõrgemalt: 55 protsenti leiab, et nende elu on aastaga paranenud, ning 70 protsenti usub, et järgnev aasta tuleb veelgi parem.

Positiivne suhtumine Euroopa Liitu on ilmselt tingitud ka nende inimeste laiemast silmaringist ning suuremast kokkupuutest teiste rahvuste ja kultuuridega, leiab Emor. Euroopa Liidu toetajate hulgas on keskmisest oluliselt enam neid inimesi, kes teevad välisreise.

Elustiili poolest on need inimesed keskmisest aktiivsemad. Nad käivad sõpradega väljas, kinos, teatris ja kontsertidel ja muudel kultuuri- ja spordiüritustel enam kui keskmine eestlane. Samuti on nende seas enam spordiga tegelejaid.

Meediatarbimise poolest on antud grupis keskmisest enam sagedasi lehelugejaid: 70 protsenti neist loevad lehte iga päev või peaaegu iga päev. Keskmisest enam loetakse regulaarselt Postimeest (40%), SL Õhtulehte (28%), Päevalehte (26%), Eesti Ekspressi (21%) ning Äripäeva (15%).

Euroopa Liidu kindlate vastaste seas on uuringu järgi keskmisest enam väheharitud ja madala sissetulekuga inimesi ning neid, kes elavad Eesti väikelinnades. Euroopa Liidus ei näe kasu suurem osa vastastest (69%).

Mittetoetajad on väga paiksed: 22 protsenti ei reisi kunagi Eestis ning 55 protsenti mujal riikides. Ajalehti ja ajakirju loetakse siin sihtrühmas keskmisest pisut vähem. Väljaannetest on loetuimad SL Õhtuleht (35%), seejärel Postimees (28%), Päevaleht (16%), Maaleht (15%) ja Kroonika (15%).

Internetikasutus on mittetoetajate seas keskmisest väiksem: 48 protsenti mittetoetajatest ei kasuta kunagi internetti ning vaid veerand neist kasutab internetti igapäevaselt.

Riigikantselei tellitud uuringu eesmärgiks oli kirjeldada Euroopa Liidu ja euro kommunikatsiooni sihtrühmi lähtuvalt nende sotsiaaldemograafilistest eripäradest, Euroopa Liiduga seotud veendumustest, reisikogemusest ning väärtushinnangutest, mis võimaldaksid valida neile kommunikatsiooniks sobivaid kanaleid ja sõnumeid. Aruandes kasutatav RISCi metoodika põhineb eeldusel, et see, kuidas inimesed erinevaid sõnumeid vastu võtavad, sõltub nende väärtushinnangutest.

Uuringu raames küsitles TNS Emor 1001 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat. Uuring viidi läbi 18. jaanuarist kuni 14. veebruarini 2006 arvuti abil juhitavate personaalintervjuudena vastajate kodudes.

Täies mahus uuring asub aadressil http://www.valitsus.ee/redirect/343

Lisainfo:
Jaanika Hämmal
TNS Emori projektijuht
tel. 626 8531

Riigikantselei EL teabetalitus
tel. 693 5729
www.riigikantselei.ee/euroopa