Valitsus kiitis heaks avatud valitsemise partnerluse aruande

17.11.2016 | 11:32

Uudis

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks avatud valitsemise partnerluse (AVP) 2014-2016  tegevuskava lõpparuande.

2014-2016 tegevuskavas oli kolm prioriteeti – kodanikke kaasav ja avatud poliitikakujundamise protsess, läbipaistev riigieelarve ja finantsjuhtimine ning kodanikust lähtuvad avalikud teenused – ning nende all konkreetsed tegevused.

Olulisematest tegevustest on parandatud valitsuse keskse infoallika, eelnõude infosüsteemi (EIS) kasutajamugavust, sh otsingu- ja teavitusvõimalusi, väljanägemist ja selgitavaid tekste, mis lihtsustavad EISi kasutamist ja selles orienteerumist.

EISi on loodud võimalus iga eelnõu menetlemise alguses, kestel või järel lisada teavitusi, mille abil saab näiteks poliitikakujundamise varases etapis teha kättesaadavaks info eelnõu või muu küsimuse väljatöötamise alustamise, menetluse ja väljatöötamises osalemise võimaluste kohta või näiteks lisada eelnõu toimikusse avaliku konsultatsiooni kokkuvõtteid.

Kodanike kaasamiseks on Eesti Koostöö kogu eestvedamisel loodud ka internetikeskkond rahvaalgatus.ee, kus saab algatada arutelusid ühiskonnas olulistel teemadel, koostada avalikke pöördumisi, neile poolt- ja vastuhääli koguda ning vähemalt 1000 digiallkirjaga pöördumised riigikogule esitada, jälgida pöördumise menetlemist ning saada riigikogust pöördumisele vastus.

Riigiraha rakenduse kaudu on valitsussektorisse kuuluvate üksuste raha kasutamine läbipaistvam ja võimaldab raamatupidamisandmete kasutamist ka avaandmetena.

20 protsenti kohalikest omavalitsustest on koostanud oma eelarvest kodanikule lihtsasti arusaadava lühiülevaate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarvega sarnasel kujul.

Poliitikakujundamise protsessi parandamiseks on avatud valitsemise tegevuskavas soovitus langetada olulised eelarve- ja maksupoliitilised otsused kevadel koos eelarvestrateegiaga. 2015. aasta alguses võeti vastu maksukorralduse seaduse täiendamise seadus, mille kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud.

Kodanikukesksuse arendamiseks on ellu on viidud neli katseprojekti, et avalikud teenused oleksid kujundatud kasutajale võimalikult mugavaks. Alustatud on ka mitteresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisega.

Lisaks on loodud avaandmete portaal opendata.riik.ee, mille  kaudu tagatakse igaühele avaliku sektori juurdepääsupiiranguteta andmetele juurdepääs, taaskasutamine ja edasijagamine ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel.

Lubaduste elluviimiseks kavandatud 23 tegevusest on ellu viidud 20, juunis valitsuses heaks kiidetud 2016-2018 tegevuskavas on ette nähtud ka jätkutegevusi. Uus tegevuskava keskendub poliitikakujundamise avatuse ja kaasatuse suurendamisele ning kodanikukesksete avalike teenuste arendamisele.

OECD andmete järgi on kaasatus poliitikakujundamisse Eestis oluliselt tõusnud. OECD riikidega võrreldes on Eesti 38 riigi seas kuuendal kohal, eelmises raportis oli Eesti 36 riigi seas 33. kohal. Näitaja mõõdab kui kaugele kaasab täidesaatev võim seadusloomes osapooli, hinnatakse konsultatsioonimeetodeid, avatust, läbipaistvust ja tagasisidemehhanisme.

AVP tegevused on kokku lepitud koordineerivas kogus, kuhu kuuluvad nii riigi kui valitsusväliste partnerite esindajad, sh vabaühenduste, tööandjate ja töövõtjate, 2016. aastast ka riigikogu ja kohalike omavalitsuste esindajad. Koordineeriva kogu tööd korraldab riigikantselei.

AVP rahvusvahelise sekretariaat tunnustas kõrgelt Eestit oma 2015. aastal avaldatud hinnangus, öeldes, et Eesti on kaasanud vabaühendusi AVP tegevuskava  koostamisse, elluviimisesse ja selle täitmise jälgimisse kõige paremini.

Eesti liitus avatud valitsemise partnerlusega 2012. aastal ning see ühendab praegu 70 riiki. AVP on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, mis kasutab tehnoloogia arengust tulenevaid võimalusi. Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. AVPga liitunud riigid võtavad endale kohustuse järgida avatud valitsemise põhimõtteid ja töötavad eri osapooltega koostöös välja tegevuskava.
Tegevuskava elluviimise hindamiseks koostatakse nii enesehindamise raport kui ka sõltumatu hinnang.

Lõpparuande leiab siit.

Lisainfo: Liis Kasemets, riigikantselei strateegiabüroo nõunik, 693 5627, [email protected], www.valitsus.ee/avp