Valitsus kinnitas avaliku teenistuse 2003. aasta koolitusprioriteedid

17.12.2002 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Tallinnas Stenbocki majas, 17. detsembril 2002. a. Vabariigi Valitsus kinnitas täna avaliku teenistuse 2003. aasta koolitusprioriteetideks uue Avaliku teenistuse seaduse rakendamise, palgakorralduse muudatused uue Avaliku teenistuse seaduse jõustumisel, haldusõiguse üld- ja eriosa, karistusõiguse ja väärteomenetluse, Euroopa Liidu alase koolituse, elektroonilise asjaajamise ning strateegilise juhtimise. Ühtsed koolitusprioriteedid kehtestati vastavalt valitsuse poolt kinnitatud avalike teenistujate koolitussüsteemi põhimõtetele. Koolitusprioriteetide kehtestamise eesmärk on parandada riigiasutuste vahelist koostööd, suurendada ametnike erialaseid teadmisi, olla kursis normdokumentides toimunud muudatustega ning iga-aastane selge rõhuasetuse seadmine ja koolitustegevuse eesmärkide seostamine Vabariigi Valitsuse kavandatavate tegevuste ja reformidega.

Kahe esimese koolitusprioriteedi eesmärk on uue Avaliku teenistuse seaduse sujuv rakendamine. Koolitusprioriteet rakendub juhul kui Riigikogu menetluses olev Avaliku teenistuse seadus (964 SE) võetakse vastu 2002. või 2003. aasta jooksul.

2003. aasta haldusõiguse koolitusprioriteedi rõhuasetus on suunatud haldusõiguse üldosa seaduste rakendamisele haldusõiguse eriosa seaduste kohaldamisel. 1. augustil 2002. a jõustunud Haldusmenetluse seaduse muutmise ja rakendamise seadusega viidi eriseadustesse sisse viide Haldusmenetluse seaduse kohaldamisele konkreetsetes erivaldkondades, arvestades eriseaduses sisalduvaid erisusi. See eeldab üld- ja eriseaduste vahekorra tundmist ja teadmist.

Karistusõiguse ja väärteomenetluse lülitamisega koolitusprioriteetidesse soovitakse kaasa aidata täidesaatva riigivõimu volitustega asutuste ja kohalike omavalitsuste väärteomenetluse pädevusega ametnike praktiliste oskuste omandamisele väärtegude menetlemisel lähtudes Karistusseadustikust, Väärteomenetluse seadustikust, Karistusseadustiku rakendamise seadusest ja väärtegude menetluspraktikast.

Kuivõrd 2003. aasta kujuneb suure tõenäosusega viimaseks liitumiseelseks aastaks, siis tuleb Euroopa Liidu alasel koolitusel põhitähelepanu pöörata kahele võtmetähtsusega ametnikegrupile:
Eestit pärast liitumist Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ja Euroopa Komisjoni komiteedes esindama hakkavad ametnikud ning struktuurifondide administreerimisega seotud ametnikud.

Elektroonilise asjaajamise alase koolituse eesmärk on riigi ja kohalike omavalitsuste ametiasutuste võtmeisikute ettevalmistamine elektroonilise asjaajamise rakendamiseks oma asutuses.

Strateegilise juhtimise otsest rakendamist eeldab iga-aastane tegevus- ja majandusarengukava koostamine ametiasutuste poolt. Tegevus- ja majandusarengukava on asutuse strateegilise plaani rakenduskava üheks aastaks ja peab kujunema asutuse eelarve koostamise üheks peamiseks alusdokumendiks. Samuti eeldavad tulevikus strateegilise plaani juurutamist ka riigieelarves kavandatavad nn tingimuslikud vahendid (sihtotstarbelised eraldised; töötasuvahendid tulemusjuhtimise rakendamiseks). Tulenevalt eeltoodust otsustas valitsus nimetada algava aasta üheks prioriteetseks koolitusvaldkonnaks strateegilise juhtimise.

Avaliku teenistuse koolitusprioriteedid koostas Riigikantselei töögrupp koostöös Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajatega. Selle koostamisel on lähtutud 2002. aasta sügisel ministeeriumide esitatud ettepanekutest avaliku teenistuse koolitusprioriteetide kohta.

Lähemat: Margus Nurk, Riigikantselei avaliku teenistuse ja personaliosakonna nõunik, margus.nurk@riigikantselei.ee , tel 693 5887.

Vaata lisaks: Avaliku teenistuse 2003. aasta koolitusprioriteedid ja seletuskiri http://www.riigikantselei.ee/?id=377  

Lugupidamisega,

Jaanus Rankla
Riigikantselei pressinõunik
Tel 693 5832