Avatud valitsemise partnerlus

Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus avatud valitsemise partnerlusega 2012. aastal ning see ühendab hetkel 79 riiki.

AVPga liitunud riigid võtavad endale kohustuse järgida avatud valitsemise põhimõtteid ja töötavad koostöös kodanikuühiskonnaga välja konkreetse tegevuskava, mille koostamise ja elluviimise jälgimiseks on AVP raames ette nähtud nii siseriiklik kui ka rahvusvaheline seire.

AVP-s osalemise peamine eesmärk on suunata nii avaliku halduse kui ka kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemustest ning jagada kogemusi teiste osalevate riikidega.

www.opengovpartnership.org

UUS! 2020-2022 tegevuskava

AVP tegevuskavad

Siia tuleb info

2018–2020 tegevuskava oli Eestile järjekorras neljas. Tegevuskava eesmärk on suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel nii riigi kui ka kohalikul tasandil.

Tegevuskava keskendus ühele prioriteedile: avatud ja kaasav poliitikakujundamine.

Tegevuste ülevaade (seisuga märts 2020)

Lubadus 1: Kaasamise ja läbipaistvuse suurendamine poliitikakujundamisel

1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia

Eesmärk: töötada välja uus eelnõude infosüsteemi (EIS) lähteülesanne.

Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

Õigusloome ja poliitikakujundamise protsesside kasutajateekonnad on loodud ning esmased lahendused madala täpsusega prototüübi näitel genereeritud. Projekti töörühm koostas üldisi nõudeid selgitava dokumendi (aprill–juuni 2019), mille põhjal alustati tööd prototüübi loomisega. Vahetulemusi esitleti protsessi osalistele (mh uuendajate võrgustiku iKlubi kohtumisel) ning kantslerite nõupidamisel.

Arutelude käigus on välja selgitatud koosloome ja tänase õigusloomeprotsessi võimalikud probleemid, millele soovitakse prototüübi arenduse käigus lahendusi leida.

Toimunud on kuus prototüübi testrühma, mille tagasiside põhjal prototüüpi täiendatakse.

Vahetulemusi esitleti ARVAK kohtumisel (18.02.2020). Edasisi tegevusi planeeritakse agiilse arenduse meetodil.

Järgmine tegevus: lähteülesande koostamine, sh infosüsteemi nõuete kirjeldamine ning prototüüp (tähtaeg juuni 2020).

1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine

Eesmärk: parandada kaasamise koordinaatorite võrgustiku tööd, suurendada avaliku teenistuse tippjuhtide toetavat suhtumist ja oskusi kodanikukeskse 

Täidetud plaanitud mahus.

2018. aastast on pakutud koolitusi poliitika kujundamisega tegelevate teenistujate analüüsivõimekuse tõstmiseks ja kaasamisoskuste arendamiseks.

Moodulid jagunevad neljaks:

  • Poliitikakujundamise ABC
  • Protsessijuhtimine ja kaasamise oskused
  • Mõjude hindamine poliitikakujundamises. Kulu-tulu analüüs.
  • Valikmetoodikad mõjude ja protsesside hindamiseks (sissejuhatus andmeanalüüsi tarkvarasse R, moodne R, visualiseerimine ja automatiseerimine R-is, kvalitatiivsete andmete kogumise ja analüüsi meetodid, regressioonianalüüs, sobitamine ja diff-in-diff analüüs, masinõppemeetodid, suurandmed ja võrgustikuanalüüs ning mõjude hindamine simulatsiooni abil.)

Koolituste tutvustused leiab riigitöötaja portaali koolitusmaterjalide registrist, otsides koolituse nimetuse järgi ning märkides otsingu algusajaks 1.01.2018).

2018. aastal koolitati 321 ja 2019. aastal 493 osalejat, kokku 814. Jälgitakse, et koolitatavatest kolmandik oleksid kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud (kõikide moodulite peale kokku).

1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine

Eesmärk: Riigikogu täiskogu istungitega seotud andmeid saab tulevikus töödelda masinloetaval kujul, kiirenenud on komisjonide protokollide avaldamine ja need komisjoniti ühtlustatud.

Täidetud plaanitud mahus.

Riigikogu Kantselei avaandmete teenused on kättesaadavad. Avaandmeid väljastatakse läbi rakendusliidese (API) JSON-vormingus.

Avalik rakendus kuvab märkimisväärses mahus sisu mitmest infosüsteemist (näiteks stenogrammid, hääletused, osavõtt, dokumendiregister, saadikute ja teenistujate andmed, eelnõud, märksõnaotsingu sisu, statistika jm info). Paljud andmed on API väljundites esitatud universaalsete ja unikaalsete identifikaatoritena (UUID), millele saab selgitava vaste sobiva API päringu tegemisel.

Järgmine tegevus: protokollid avaldatakse esimesel võimalusel peale komisjoni istungi toimumist (tähtaeg juuni 2020).

Lubadus 2: Kaasamise ja läbipaistvuse suurendamine kohalikus omavalitsuses

2.1. Avatud valitsemise tegevuskava väljatöötamine ja tegevuste juurutamine kohalikus omavalitsuses

Eesmärk: toetatakse KOVe, valdkonnas tegutsevaid organisatsioone ja vabaühendusi, avatud valitsemise tegevuste teadvustamiseks või rakendamiseks kohalikul tasandil.

Täidetud plaanitud mahus.

Sügisel 2018 korraldatud taotlusvoorust rahastati kahte avatud valitsemise tegevusi ellu viidavat projekti (Põlva ja Valga vald).

Sügisel 2019 välja kuulutatud taotlusvoorus oli samuti võimalik taotleda toetust avatud ja kaasava valitsemise põhimõtete rakendamiseks kohalikul tasandil. Toetust saavad projektid selguvad hiljemalt märtsi lõpuks. KOV teenustasemete raames (p 2.2) kogutakse ka infot avatud valitsemise tegevuskavade olemasolust, kaasava eelarve kasutusest ning volikogu istungi avalikustamisest.

Järgmine tegevus: vähemalt viies kohalikus omavalitsuses on töötatud välja avatud valitsemise tegevuskava või ellu viidud tegevusi tänu millele suureneb teadlikkus avatud valitsemise põhimõtetest ja nende rakendamisest (tähtaeg detsember 2020).

2.2. Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine

Eesmärk: metoodika ja analüüs annavad ülevaate, milliseid teenuseid ja millisel tasemel kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse. Metoodikale ja analüüsile tuginedes luuakse atraktiivne, elanikele lihtsalt käsitletav ning ülevaatlik tööriist, milles saab vaadata valdkondade kaupa oma omavalitsusüksuse andmeid ning võrrelda neid Eesti keskmise ja teiste omavalitsusüksuste andmetega. Kasutajatele luuakse rakenduses tagasiside andmise võimalus.

Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

Partneritega on läbi arutatud loodava tööriista vajalik funktsionaalsus ja esitlusviis ning koostatud prototüübi lähteülesanne. Hankeleping on sõlmitud ja arendustööd käivad.

Järgmised tegevused: arenduse lähteülesande koostamine koostöös partneritega (tähtaeg veebruar 2019, eeldatav täitmise aeg august 2019), arenduse valmimine (tähtaeg detsember 2019, eeldatav täitmise aeg juuni 2020); keskkonna aktiivse kasutuse propageerimine (tähtaeg jaanuar 2020, eeldatav täitmise aeg detsember 2020).

Lubadus 3: Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses

3.1. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses

Eesmärk:
Huvitatud osalised (sh vabaühendused) esitavad oma ettepanekud sotsiaalainete valdkonna õpieesmärkide ja õpitulemuste ajakohastamiseks muutunud õpikäsituse põhimõtetest  lähtuvalt.

Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

Sotsiaalainete valdkonna töörühm esitas jaanuaris Innovele ettepanekud valdkonnapädevuste sõnastamiseks, valdkonna õppeainete kooliastme õpitulemuste sõnastuseks põhikoolis ja gümnaasiumis ja õpitulemuste lahtikirjutuseks hindamiskriteeriumidena. Innove esitas ettepanekud HTMile, kes on kasutanud ettepanekuid haridusstrateegia koostamise protsessis (sh noorte osaluskohvikutes, regionaalsetel kohtumistel ja Arvamusfestivalil).

Kolmandal rakendusperioodil keskendus Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluse põhimõtete elluviimisel kahele prioriteetsuunale:

  • kodanikukesksete avalike teenuste arendamisele
  • avatud ja kaasavale poliitikakujundamisele

2014-2016 tegevuskava keskendus kolmele prioriteetvaldkonnale:

  • kodanikke kaasava ja avatud poliitikakujundamise protsessi edendamine
  • riigieelarve ja finantsjuhtimise läbipaistvuse suurendamine
  • kodanikust lähtuvate avalike teenuste arendamine

Eesti esimene AVP tegevuskava (2012-2014) koondas kokku Eesti valitsuse tegevused kahes partnerluse võtmevaldkonnas, milleks olid avalike teenuste arendamine ning ametnikueetika edendamine. 

Avatud riigivalitsemise arengukomisjon

Komisjon moodustati haldusvõimekuse arendamise valdkondliku komisjoni ühendamisel avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koordineeriva koguga. 

Avatud valitsemise partnerluse valdkonnas on komisjoni ülesanne kujundada avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koostamise protsessi kujundamine ning jälgida ja koordineerida tegevuskava elluviimist. Komisjon annab ka soovitusi avatud valitsemise partnerluse tegevustega seotud osalistele ning hindab tegevuskava elluviimist. Samuti on aitab komisjon kaasa Eesti avatud valitsemise partnerluses osalemise eesmärkide ja tegevuste laialdasele kajastamisele.

Komisjoni tööd korraldab Riigikantselei strateegiabüroo. 

Komisjoni juht: riigisekretär Taimar Peterkop

Komisjoni juhi asendaja: strateegiadirektor Henry Kattago

Komisjoni liikmed:

  • Rahandusministeeriumi kantsler
  • Justiitsministeeriumi kantsler
  • Siseministeeriumi kantsler
  • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler
  • Eesti Koostöö Kogu esindaja
  • Arenguseire Keskuse esindaja
  • Vabaühenduste Liidu esindaja
  • Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja
  • E-riigi Akadeemia esindaja

Minu omavalitsus

Milline on tugev kohalik omavalitsus? Kes pakub oma elanikele kvaliteetseid teenuseid mitmekesistest vaba aja sisustamise võimalustest katkestusteta jäätmeveoni või kodulähedasest ühistranspordist kaasava eelarveni?

Rahandusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Koostöö Kogu partnerluses loodud rakendusest saab ülevaate iga kohaliku omavalitsuse teenuste olukorrast ja see võimaldab omavalitsusi ka omavahel võrrelda.

See on abivahend otsustajatele, et kohalikku arengut juhtida, aga ka elanikele, et kohaliku elu asjades paremini kaasa rääkida.

10-astmelisel skaalal hinnatakse 16 teenuse valdkonda. Erinevaid hindamiskriteeriume on sadu ning teenustasemeid kolm: baas, edasijõudnud, eeskujulik. Andmed on avaldatud alates 2016. aastast.

Vaata lähemalt: https://minuomavalitsus.fin.ee/et

Ettevõtmine on osa Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavast aastateks 2018–2020.

Vabaühenduste rahastamine

Kui palju toetab Eesti riik oma vabaühendusi? Millise ministeeriumi valitsemisalas on toetatavaid vabaühendusi kõige enam ja kelle kulutused vabaühendustele kõige suuremad?

Rahandus- ja Siseministeeriumi ning Vabaühenduste Liidu partnerluses loodud rakendus annab ülevaate riigiasutuste kulutustest vabaühendustele valitsusalade, valitsemisfunktsioonide ja kululiikide lõikes.

See andmebaas aitab ühtlustada vabaühenduste rahastamise tavasid, aga ka analüüsida, kuidas on riigi ja vabaühenduste koostöö erinevates valdkondades korraldatud.

Kasutatud andmed pärinevad riigiasutuste raamatupidamisest ning vabaühenduste majandusaasta aruannetest. Andmed on avaldatud alates 2016. aastast.

Vaata lähemalt: http://mtyraha.heakodanik.ee 

Ettevõtmine on osa Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavast aastateks 2016–2018.

Rahvaalgatus

Kuidas ühiskonnaelu parandada või mõnda seadust muuta? 

Eesti Koostöö Kogu, Riigikantselei ja Riigikogu Kantselei partnerluses loodud rahvaalgatus.ee on arutelude pidamise ja ettepanekute koostamise platvorm, mille kaudu saab Riigikogule kollektiivseid pöördumisi (ehk algatusi) esitada.

See rakendus on mugav vahend, et iga vähemalt 16-aastane Eesti elanik saaks kasutada oma õigust esitada Riigikogule kollektiivseid pöördumisi. Riigikogu peab menetlema vähemalt 1000 allkirjaga pöördumist.

Alates 2014. aastast, kui võeti vastu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus, on Riigikogu menetlusse esitatud üle 60 kollektiivse pöördumise, neist enamik 2016. aastal lansseeritud rahvaalgatus.ee portaali kaudu.

Vaata lähemalt: https://rahvaalgatus.ee/  

Ettevõtmine on osa Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavast aastateks 2014–2016.

Viimati uuendatud 19.02.2021