Riigikantselei ülesanded

Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, kelle eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist.

Riigikantselei on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega.

Riigikantselei:

  • toetab valitsuse töö planeerimist ning korraldab ja koordineerib riigi strateegilist planeerimist, sealhulgas koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist
  • valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi
  • tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse
  • koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ning nõustab ja toetab peaministrit Euroopa Liidu asjades
  • korraldab valitsuse ja peaministri avalikke suhteid ning Euroopa Liiduga seotud riigisisest teavitustegevust
  • nõustab peaministrit riigi julgeoleku küsimustes, korraldab valitsuse julgeolekukomisjoni tööd ja koordineerib riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist
  • nõustab ja toetab peaministrit Teadus- ja Arendusnõukogu töö juhtimisel
  • korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide värbamist, valikut ja arendamist
  • korraldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat ning täidab seaduste või muude õigusaktidega talle pandud teisi ülesandeid
Riigisekretär Taimar Peterkop

Riigisekretär

Riigikantseleid juhib riigisekretär. 10. detsembrist 2018 on riigisekretär Taimar Peterkop.

Kevadine vaade mere poolt Stenbocki majale. Foto: Kaupo Kalda

Riigikantselei ajalugu

11. novembril 1918, samal päeval, kui alustas tööd Eesti Ajutine Valitsus, loodi ka Riigikantselei eelkäija – Ajutise Valitsuse Kantselei.

Riigikantselei perepilt 2023
Riigikantselei teenistujad

Põhimäärus

Riigikantselei ülesanded ja struktuuri sätestab põhimäärus.

Loe Riigi Teatajast

Riigikantselei struktuuriüksused

Peaministri büroo nõustab ja toetab peaministrit. Peaministri büroo koosseisu kuuluvad peaministri nõunikud ja abid, kes nimetatakse ametisse peaministri volituste ajaks.

Peaministri büroo tagab peaministri nõustamise, konsulteerimise ja abistamise ning materjalide ja töökava ettevalmistamise ning jälgib peaministri poolt vastu võetud otsuste ja korralduste täitmist ning analüüsib valitsusele lahendamiseks saabunud materjalide kooskõla valitsuskoalitsiooni poliitiliste seisukohtadega.

Büroo korraldab ka peaministri suhteid ja informatsioonivahetust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega, üksikisikute ja organisatsioonidega nii sise- kui välisriiklikul tasemel.

Peaministri büroo põhimäärus

KINNITATUD riigisekretäri 19.03.2010. a käskkiri nr 20
MUUDETUD riigisekretäri 02.04.2013 käskkirjaga nr 20 
MUUDETUD riigisekretäri 27.04.2015 käskkirjaga nr 14
MUUDETUD riigisekretäri 16.03.2016 käskkirjaga nr 19  

''Vabariigi Valitsuse seaduse'' paragrahvi 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2009.a määruse nr 180 ''Riigikantselei põhimäärus'' § 11 lõike 2 alusel kehtestan peaministri büroo põhimääruse.

1. Üldsätted

1.1. Peaministri büroo (edaspidi büroo) on struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on tagada peaministri nõustamine ja tema tegevuse toetamine.

1.2. Büroo allub peaministrile ja teenistuslikult riigisekretärile.

2. Ülesanded

Oma põhiülesande täitmiseks büroo:
1) tagab peaministri nõustamise, konsulteerimise ja abistamise, materjalide ja töökava ettevalmistamise, selle sisulise ja organisatsioonilise täitmise;
2) jälgib peaministri poolt vastu võetud otsuste ja korralduste täitmist ning analüüsib valitsusele lahendamiseks saabunud materjalide kooskõla valitsuskoalitsiooni poliitiliste seisukohtadega;
3) korraldab peaministri suhteid ja informatsioonivahetust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega, üksikisikute ja organisatsioonidega nii sise- kui välisriiklikul tasemel;
4) planeerib peaministri poolt läbiviidavate kohtumiste ja nõupidamiste kava, korraldab nende ettevalmistamise ja protokollimise;
5) kogub ja analüüsib poliitilist ja majandusalast informatsiooni, koostab ülevaateid ning nõustab peaministrit;
6) peaministri ülesandel esindab peaministrit töörühmades, komisjonides ja nõupidamistel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

3. Juhtimine ja töökorraldus

3.1. Büroo tööd juhib peaministri büroo juhataja (edaspidi büroo juhataja), kes allub vahetult peaministrile ja kellega sõlmib töölepingu riigisekretär.

3.2. Büroo juhataja ülesanded büroo juhtimisel:
1) planeerib büroo tööd ning tagab büroole käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise;
2) tagab büroo teenistuskohtade täitmise sobivate ametnike ja töötajatega, arendab ja motiveerib büroo ametnikke ja töötajaid;
3) loob büroo tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ning vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.
 

3.3. Büroo juhatajal on õigus:
1) kirjutada alla büroo tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks büroo ametnikke ja töötajaid, välja arvatud dokumendid, mille olulisus või iseloom eeldab peaministri või riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole juhataja pädevuses;
2) lubada büroo töötajaid puhkusele ning suunata ametnikke ja töötajaid välislähetusse.

3.4. Büroo juhataja esindab bürood ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks büroo ametnikke ja töötajaid ning annab peaministrile ja riigisekretärile aru büroo tegevusest.

3.5. Büroosisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhendite ning büroo juhataja tööalaste korralduste ja juhistega.

3.6. Büroo juhatajat asendab tema äraolekul tema määratud peaministri nõunik.

Strateegiabüroo ülesanne on Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamine, valitsuse tegevusprogrammi, riigi konkurentsivõime tõstmise ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade koostamise ja elluviimise koordineerimine.

Strateegiabüroo nõustab ka peaministrit ja riigisekretäri strateegilise planeerimisega seotud küsimustes, analüüsib valdkondlikke arengukavasid, nende lähteülesandeid ja täitmise aruandeid, valmistab lähtuvalt analüüsist ette Riigikantselei seisukohad nende vastavuse tagamiseks Vabariigi Valitsuse strateegilistele eesmärkidele ja Euroopa Liidu strateegilistele arengukavadele.

Strateegiabüroo põhimäärus

Kinnitatud riigisekretäri 05.01.2010 käskkirjaga nr 1
MUUDETUD riigisekretäri 21.05.2012 käskkirjaga nr 36
MUUDETUD riigisekretäri 02.04.2013 käskkirjaga nr 20
MUUDETUD riigisekretäri 02.07.2021 käskkirjaga nr 27
MUUDETUD riigisekretäri 02.02.2022 käskkirjaga nr 7


Strateegiabüroo põhimäärus kinnitatakse “Vabariigi Valitsuse seaduse” § 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2009.a määruse nr 180 “Riigikantselei põhimäärus” § 11 lõike 2 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Strateegiabüroo (edaspidi büroo) on struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamine ning riigi strateegilise planeerimise korraldamine ja koordineerimine, sh Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, riigi pikaajalise arengustrateegia ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiate koostamise ja elluviimise koordineerimine. Büroo tagab peaministri toetamise ja nõustamise Teadus- ja Arendusnõukogu (edaspidi TAN) töö juhtimisel ning TANi ja valitsust nõustava säästva arengu komisjoni tehnilise teenindamise. 
1.2. Büroo allub riigisekretärile.

2. Büroo ülesanded

Oma põhiülesande täitmiseks büroo:
1) korraldab ja koordineerib riigi pikaajalise arengustrateegia ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiate koostamist ja elluviimist ning nõustab peaministrit ja riigisekretäri konkurentsivõime ja säästva arengu küsimustes;
2) vahetab informatsiooni ja teeb koostööd Euroopa Komisjoniga ning teiste liikmesriikide konkurentsivõime strateegiate ja säästva arengu strateegiate elluviimise eest vastutavate ametkondadega ning kujundab Eesti seisukohti riikliku reformikava ja konkurentsivõime strateegia osas;
3) koordineerib Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi koostamist ja elluviimist;
4) nõustab peaministrit ja riigisekretäri strateegilise planeerimisega seotud küsimustes, analüüsib valdkonna arengukavasid, nende lähteülesandeid ja täitmise aruandeid, valmistab lähtuvalt analüüsist ette Riigikantselei seisukohad nende vastavuse tagamiseks Vabariigi Valitsuse strateegilistele eesmärkidele, riigi pikaajalisele arengustrateegiale ja Euroopa Liidu strateegilistele arengukavadele;
5) osaleb Vabariigi Valitsuse otsustusprotsesside arendamises;
6) korraldab strateegiliste arengukavade ja muude strateegiadokumentide eelnõude ettevalmistamist valitsuse istungile või nõupidamisele ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis toodud ülesannete täitmiseks vajalike küsimuste ettevalmistamist valitsuse kabinetinõupidamisele, sh valitsuse, peaministri ja riigisekretäri teavitamist eelnõude sisust ja nendega seotud olulistest asjadest ning vajadusel ministeeriumidevaheliste erimeelsuste lahendamist;
7) koordineerib hea riigivalitsemise, avaliku sektori innovatsiooni ja andmepõhise otsustusprotsessi arendamist;
8) toetab ja nõustab peaministrit TANi töö juhtimisel ning korraldab valitsust nõustavate kogude tööd ja teenindamist."

3. Juhtimine ja töökorraldus

3.1. Büroo tööd juhib strateegiadirektor (edaspidi direktor), kelle nimetab ametisse riigisekretär ja kes allub vahetult riigisekretärile.

3.2. Direktori ülesanded büroo juhtimisel:
1) planeerib büroo tööd ning tagab büroole käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise ja Riigikantselei arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise;
2) tagab büroo teenistuskohtade täitmise sobivate ametnike ja töötajatega, arendab ja motiveerib büroo ametnikke ja töötajaid;
3) loob büroo tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ning vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.

3.3. Direktoril on õigus:
1) anda büroo tegevusvaldkonna korraldamiseks käskkirju, välja arvatud küsimustes, mille olulisus eeldab riigisekretäri otsust või mille otsustamine kuulub õigusaktist tulenevalt riigisekretäri ainupädevusse;
1¹) lubada struktuuriüksuse ametnikke ja töötajaid puhkusele ning suunata välislähetusse;
2) vastavalt riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele büroo ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite piires otsustada riigihangete läbiviimine ja kinnitada hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud uuringuid; 
2¹) kinnitada büroo ametnike ja töötajate ametijuhendid;
3) anda büroo tegevusvaldkonna korraldamiseks vajalikke töökorralduslikke juhiseid või volitada selleks büroo ametnikke ja töötajaid;
4) kirjutada alla muudele büroo tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks büroo ametnikke ja töötajaid, välja arvatud dokumendid, mille olulisus eeldab peaministri või riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole direktori pädevuses.

3.4. Direktor esindab bürood ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks büroo ametnikke ja töötajaid ning annab riigisekretärile aru büroo tegevusest.

3.5. Büroosisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhendite või direktori tööalaste korralduste ja juhistega.

3.6. Direktorit asendab tema äraolekul strateegiadirektori asetäitja.

Õigusosakond tagab Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja seadustele vastavuse ning nõustab peaministrit, riigisekretäri ja Riigikantselei üksusi õiguslikes küsimustes.

Õigusosakonna põhimäärus

Kinnitatud riigisekretäri 03.02.2010 käskkirjaga nr 9
MUUDETUD riigisekretäri 21.05.2012 käskkirjaga nr 36
MUUDETUD riigisekretäri 02.04.2013 käskkirjaga nr 20
MUUDETUD riigisekretäri 04.05.2020 käskkirjaga nr 18
MUUDETUD riigisekretäri 04.05.2020 käskkirjaga nr 18
MUUDETUD riigisekretäri 02.07.2021 käskkirjaga nr 27
MUUDETUD riigisekretäri 02.02.2022 käskkirjaga nr 7

“Vabariigi Valitsuse seaduse” § 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2009.a määruse nr 180 “Riigikantselei põhimäärus” § 11 lõike 2 alusel kinnitan õigusosakonna põhimääruse.

1. Üldsätted
1.1. Õigusosakond (edaspidi osakond) on struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on tagada Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja seadustele vastavus ning valmistada ette Riigikantselei ülesannete täitmiseks vajalike õigusaktide eelnõud
1.2. Osakond allub riigisekretärile.

2. Osakonna ülesanded
2.1. Oma põhiülesande täitmiseks osakond:
1) tagab Vabariigi Valitsuse istungile esitatud eelnõude, mis riigisekretäri otsusel läbivad õigusliku ekspertiisi, vastavuse põhiseadusele ja seadustele;
2) korraldab õigustloovate aktide ja haldusaktide eelnõude ettevalmistamist valitsuse istungile või nõupidamisele, sh valitsuse, peaministri ja riigisekretäri teavitamist eelnõude sisust ja nendega seotud olulistest asjadest, ning vajadusel ministeeriumide vaheliste erimeelsuste lahendamist, koordineerib istungite ja nõupidamiste päevakordade kujundamist ning osaleb Vabariigi Valitsuse otsustusprotsesside arendamises;
21) tagab koostöös asjaomaste struktuuriüksustega Riigikantselei ülesannete täitmiseks vajalike õigusaktide eelnõude väljatöötamise;
3) tagab peaministri, riigisekretäri ja Riigikantselei struktuuriüksuste õigusalase nõustamise.

2.2. Lisaks põhiülesandele täidab osakond järgmisi lisaülesandeid:
1) korraldab Riigikantseleile kooskõlastamiseks esitatud õigusaktide eelnõude kooskõlastamist koos asjaomaste osakondadega;
2) vaatab läbi Vabariigi Valitsusele, peaministrile ja riigisekretärile saadetud õiguslikku analüüsi nõudvad märgukirjad ja selgitustaotlused ning valmistab ette asjakohased vastused;
3) Kehtetu
4) tagab Riigikantselei struktuuriüksuste õigusalase nõustamise.

3. Juhtimine ja töökorraldus
3.1. Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab ametisse riigisekretär ja kes allub vahetult riigisekretärile.

3.2. Osakonnajuhataja ülesanded osakonna juhtimisel:
1) planeerib osakonna tööd ning tagab osakonnale käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise ja Riigikantselei arengukavaga püstitatud eesmärkide saavutamise;
2) tagab osakonna ametikohtade täitmise sobiva personaliga, arendab ja motiveerib osakonna ametnikke;
3) loob osakonna tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ning vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.

3.3. Osakonnajuhatajal on õigus:
1) anda osakonna tegevusvaldkonna korraldamiseks käskkirju, välja arvatud küsimustes, mille olulisus eeldab riigisekretäri otsust või mille otsustamine kuulub õigusaktist tulenevalt riigisekretäri ainupädevusse;
11) lubada struktuuriüksuse ametnikke puhkusele ning suunata välislähetusse;
2) vastavalt riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele osakonna ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite piires otsustada riigihangete läbiviimine ja kinnitada hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud uuringuid;
21) kinnitada osakonna teenistujate ametijuhendid;
3) anda osakonna tegevusvaldkonna korraldamiseks vajalikke töökorralduslikke juhiseid või volitada selleks osakonna teenistujaid;
4) kirjutada alla muudele osakonna tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks osakonna teenistujaid, välja arvatud dokumendid, mille olulisus eeldab peaministri või riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole osakonnajuhataja pädevuses.

3.4. Osakonnasisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhenditega ning osakonnajuhataja tööalaste korralduste ja juhistega.

3.5. Osakonnajuhataja esindab osakonda ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks osakonna ametnikke ning annab riigisekretärile aru osakonna tegevusest.

3.6. Osakonnajuhatajat asendab tema äraolekul osakonnajuhataja asetäitja. 

Euroopa Liidu sekretariaadi ülesanne on Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamise ja Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise koordineerimine ning peaministri nõustamine ja toetamine Euroopa Liidu asjades ja Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamisel.

Euroopa Liidu sekretariaat valmistab ette EL koordinatsioonikogu istungeid ning osaleb teabevahetuses EL institutsioonidega, koordineerib Eesti EL suunalist personalipoliitikat ning EL institutsioonide juurde Eesti esindajate ja ekspertide nimetamist.

Euroopa Liidu sekretariaadi põhimäärus

Kinnitatud Riigisekretäri 06.01.2010 käskkirjaga nr 2
MUUDETUD riigisekretäri 31.01.2011 käskkirjaga nr 6
MUUDETUD riigisekretäri 21.05.2012 käskkirjaga nr 36
MUUDETUD riigisekretäri 02.04.2013 käskkirjaga nr 20
MUUDETUD riigisekretäri 21.06.2013 käskkirjaga nr 31
MUUDETUD riigisekretäri 14.8.2016 käskkirjaga nr 44
MUUDETUD riigisekretäri 02.07.2021 käskkirjaga nr 27
MUUDETUD riigisekretäri 02.02.2022 käskkirjaga nr 7
MUUDETUD riigisekretäri 22.02.2023 käskkirjaga nr 11


Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2009. a määruse nr 180 ''Riigikantselei põhimäärus '' § 11 lõike 2 alusel kehtestan Euroopa Liidu sekretariaadi põhimääruse.
1. Üldsätted

1.1. Euroopa Liidu sekretariaat (edaspidi sekretariaat) on struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on Euroopa Liidu (edaspidi EL) asjades Eesti seisukohtade kujundamise ja elluviimise ning EL õigusaktide ülevõtmise koordineerimine, peaministri nõustamine ja toetamine EL asjades ja Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamisel ning Eesti EL Nõukogu eesistumise ettevalmistamise ja läbiviimise koordineerimine.

1.2. Sekretariaat allub riigisekretärile.
2. Sekretariaadi ülesanded

2.1. Sekretariaadi ülesanded põhiülesande täitmisel jagunevad sisekoordinatsiooni ja üldküsimusi, Coreper I valdkondi ja Coreper II valdkondi ning Eesti EL Nõukogu eesistumise ettevalmistamise ja läbiviimise koordineerimist puudutavateks ülesanneteks.

2.2. Sisekoordinatsiooni ja üldküsimuste valdkondade ülesannete täitmiseks sekretariaat:
1) toetab peaministrit Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 36 lõikes 52 sätestatud ülesannete täitmisel ning koordineerib Euroopa Ülemkogu ja valitsusjuhtide tasandi kohtumiste ettevalmistamist;
2) koordineerib Vabariigi Valitsuse strateegiadokumentide ettevalmistamist ja kujundamist EL poliitika valdkondades;
3) korraldab Euroopa Liidu asjades eelnõude ettevalmistamist valitsuse istungile või nõupidamisele, sh valitsuse, peaministri ja riigisekretäri teavitamist eelnõude sisust ja nendega seotud olulistest asjadest ning vajadusel ministeeriumidevaheliste erimeelsuste lahendamist, ning osaleb Vabariigi Valitsuse otsustusprotsesside arendamises;
4) valmistab ette EL koordinatsioonikogu istungeid ja jälgib selle otsuste täitmist ning teeb ettepanekuid EL küsimuste alase riigisisese koordinatsioonisüsteemi korraldamise ja tõhustamise kohta;
5) osaleb teabevahetuses EL institutsioonidega, koordineerib Eesti EL suunalist personalipoliitikat ning EL institutsioonide juurde Eesti esindajate ja ekspertide nimetamist;
6) koordineerib EL õiguse ülevõtmist, esitades regulaarselt ülevaateid Vabariigi Valitsusele ning korraldab Euroopa Komisjoni teavitamist EL õigusaktide ülevõtmisest;
7) korraldab EL otsustusprotsessiga seotud dokumentide haldamist ja nende edastamist vastavatele ministeeriumidele.
2.3. Coreper I valdkondade ülesannete täitmiseks sekretariaat:
1) osaleb riigi seisukohtade ettevalmistamises ja nõustab Vabariigi Valitsust ning peaministrit konkurentsivõime, põllumajandus- ja kalandusküsimustes, keskkonnaküsimustes, transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikaküsimustes, sotsiaal- ja tööhõive küsimustes ning haridus- ja kultuuriküsimustes;
2) tagab nimetatud valdkondades “Vabariigi Valitsuse seaduse“ paragrahvis 201 toodud EL õigusaktide eelnõude ja muude EL asjade kohta esitatavate Eesti seisukohtade eelnõude vastavuse riigi pikaajalistele arengusuundadele ja valitsuse poliitilistele eesmärkidele ning nende õigeaegse esitamise Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks;
3) annab ja kooskõlastab Coreper I tööks vajalikke juhiseid;
4) valmistab vajadusel ette oma valdkondi käsitlevaid materjale visiitideks ning kohtumisteks, vajaduse korral osaleb visiitidel ja kohtumistel ning varustab vajadusel teisi ministeeriume oma valdkonda kuuluva teabega.
2.4. Coreper II valdkondade ülesannete täitmiseks sekretariaat:
1) osaleb riigi seisukohtade ettevalmistamises ja nõustab Vabariigi Valitsust ning peaministrit EL üld- ja institutsionaalsete küsimuste, laienemise, välissuhete, justiits- ja siseküsimuste ning majandus- ja rahandusküsimuste osas ning läbirääkimistel EL esmaste õigusaktide ettevalmistamisel;
2) tagab nimetatud valdkondades „Vabariigi Valitsuse seaduse“ paragrahvis 201 toodud EL õigusaktide eelnõude ja muude EL asjade kohta esitatavate Eesti seisukohtade eelnõude vastavuse riigi pikaajalistele arengusuundadele ja valitsuse poliitilistele eesmärkidele ning nende õigeaegse esitamise Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks;
2¹) annab ja kooskõlastab Coreper II tööks vajalikke juhiseid;
3) valmistab vajadusel ette oma valdkondi käsitlevaid materjale visiitideks ning kohtumisteks, vajaduse korral osaleb visiitidel ja kohtumistel ning varustab vajadusel teisi ministeeriume oma valdkonda kuuluva teabega;
4) vastutab Eesti seisukohtade ettevalmistamise eest Euroopa Ülemkogu kohtumisteks.
2.5. Eesti EL Nõukogu eesistumise ettevalmistamise ja läbiviimise koordineerimisel sekretariaat:
1) koordineerib eesistujariikide kolmiku tööprogrammi koostamist;
2) vastutab Eesti EL Nõukogu eesistumise programmi koostamise eest;
3) planeerib koostöös ministeeriumidega eesistumise ettevalmistusi, töötab välja ja uuendab eesistumise ettevalmistuste tegevuskava ning koostab selle põhjal keskse eelarve;
4) koordineerib eesistumise ettevalmistuste tegevuskava elluviimist ja keskse eelarve täitmist;
5) korraldab Eesti EL Nõukogu eesistumise ettevalmistamiseks moodustatud valitsuskomisjoni tööd, sh täidab või koordineerib komisjoni antud ülesannete täitmist ja annab sellest aru valitsuskomisjonile.

3. Juhtimine ja töökorraldus

3.1. Sekretariaadi tööd juhib Euroopa Liidu asjade direktor (edaspidi direktor), kelle nimetab ametisse riigisekretär ja kes allub vahetult riigisekretärile.

3.2. Direktori ülesanded sekretariaadi juhtimisel:
1) planeerib sekretariaadi tööd ning tagab sekretariaadile käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise ja Riigikantselei arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise;
2) tagab sekretariaadi teenistuskohtade täitmise sobivate ametnike ja töötajatega, arendab ja motiveerib sekretariaadi ametnikke ja töötajaid;
3) loob sekretariaadi tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ning vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.

3.3. Direktoril on õigus:
1) anda sekretariaadi tegevusvaldkonna korraldamiseks käskkirju, välja arvatud küsimustes, mille olulisus eeldab riigisekretäri otsust või mille otsustamine kuulub õigusaktist tulenevalt riigisekretäri ainupädevusse;
1¹) lubada struktuuriüksuse ametnikke ja töötajaid puhkusele ning suunata välislähetusse või volitada seda tegema direktori asetäitjaid;
2) vastavalt riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele sekretariaadi ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite piires otsustada riigihangete läbiviimine ja kinnitada hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud uuringuid või volitada seda tegema direktori asetäitjaid;
2.1) kinnitada sekretariaadi ametnike ja töötajate ametijuhendid;
3) anda sekretariaadi tegevusvaldkonna korraldamiseks vajalikke töökorralduslikke juhiseid või volitada selleks sekretariaadi ametnikke ja töötajaid;
3¹) anda resolutsioone, millega määrab EL koordinatsioonikogu ettepanekul EL asjad, mis tuleb esitada Vabariigi Valitsusele;
4) kirjutada alla muudele sekretariaadi tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks sekretariaadi ametnikke ja töötajaid, välja arvatud dokumendid, mille olulisus eeldab peaministri või riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole direktori pädevuses.
3.4. Direktor esindab sekretariaati ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks sekretariaadi ametnikke ja töötajaid ning annab peaministrile ja riigisekretärile aru sekretariaadi tegevusest.
3.5. Sekretariaadisisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhendite või direktori tööalaste korralduste ja juhistega.

3.6. Direktoril on kolm asetäitjat. Direktori asetäitja Coreper II valdkondades vastutab põhimääruse punkti 2.2 alapunktis 5, punktis 2.4 ja Coreper II valdkondades punkti 2.5 alapunktides 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmise eest ning asendab direktorit tema äraolekul. Direktori asetäitja Coreper I valdkondades vastutab põhimääruse punkti 2.2 alapunktis 5, punktis 2.3 ja Coreper I valdkondades punkti 2.5 alapunktides 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmise eest ning asendab direktorit tema  ja direktori asetäitja Coreper II valdkondades äraolekul. Direktori asetäitja Eesti EL Nõukogu eesistumise  ettevalmistamise ja läbiviimise valdkonnas vastutab põhimääruse punkti 2.2 alapunktis 5 ja punktis 2.5 sätestatud ülesannete täitmise eest ning asendab direktorit tema ja direktori asetäitjate Coreper I ning Coreper II valdkondades äraolekul.


 

Julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõustab peaministrit riigi julgeoleku ja riigikaitse küsimustes, korraldab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tööd ning koordineerib riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist.

Julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo põhimäärus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 17.01.2022

Kehtib kuni: 17.01.2027

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 (1)

Teabevaldaja: Riigikantselei

 
Riigisekretäri 20.02.2012 käskkiri nr 17

MUUDETUD riigisekretäri 23.12.2014 käskkirjaga nr 43

MUUDETUD riigisekretäri 05.07.2017 käskkirjaga nr 30

MUUDETUD riigisekretäri 26.06.2019 käskkirjaga nr 23

MUUDETUD riigisekretäri 18.12.2019 käskkirjaga nr 46

MUUDETUD riigisekretäri 02.07.2021 käskkirjaga nr 27

MUUDETUD riigisekretäri 02.02.2022 käskkirjaga nr 7

MUUDETUD riigisekretäri 01.07.2022 käskkirjaga nr 32

Valitsuse kommunikatsioonibüroo korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhteid avalikkusega, koordineerib valitsuskommunikatsiooni, avalikkuse hädaolukorras teavitamise arendamist ning Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teavitustegevust. Valitsuse kommunikatsioonibüroo korraldab ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo korraldab ka valitsusasutuste kommunikatsiooniüksuste tegevuspõhimõtete väljatöötamist ja rakendamist ning koordineerib valitsusasutuste kommunikatsiooniüksuste koostööd ja arendamist.
Kontaktid

Valitsuse kommunikatsioonibüroo põhimäärus

Kinnitatud riigisekretäri 3.02.2010 käskkirjaga nr 10
MUUDETUD riigisekretäri 26.04.2010 käskkirjaga nr 28
MUUDETUD riigisekretäri 31.01.2011 käskkirjaga nr 6
MUUDETUD riigisekretäri 21.05.2012 käskkirjaga nr 36
MUUDETUD riigisekretäri 2.04.2013 käskkirjaga nr 20
MUUDETUD riigisekretäri 23.12.2014 käskkirjaga nr 43
MUUDETUD riigisekretäri 2.07.2021 käskkirjaga nr 27
MUUDETUD riigisekretäri 2.02.2022 käskkirjaga nr 7
MUUDETUD riigisekretäri 27.10.2023 käskkirjaga nr 35


''Vabariigi Valitsuse seaduse'' paragrahvi 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2009. a määruse nr 180 ''Riigikantselei põhimäärus'' § 11 lõike 2 alusel kehtestan valitsuse kommunikatsioonibüroo põhimääruse.

1. Üldsätted
1.1. Valitsuse kommunikatsioonibüroo (edaspidi büroo) on struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on tagada Vabariigi Valitsuse ja peaministri avalike suhete korraldamine ja Euroopa Liiduga seotud riigisisene teavitustegevus, valitsuskommunikatsiooni ja avalikkuse hädaolukorras teavitamise arendamise koordineerimine ning riigisümboolikaga seonduva korraldamine.

1.2. Büroo allub riigisekretärile. Peaminister võib anda büroole ülesandeid vahetult.

2. Ülesanded
2.1. Oma põhiülesande täitmiseks büroo:
1) planeerib ja korraldab teavitust valitsuse eesmärkidest ja tegevusest; sh koostab ja edastab valitsuse ja peaministri tegevusest teavitavaid pressiteateid, korraldab valitsuse ja peaministri pressikonverentse, vastab ajakirjanike päringutele valitsuse ja peaministri tööd puudutavates küsimustes, korraldab peaministri meediasuhteid, koordineerib ning vahendab meediakanalitele ja avalikkusele valitsusasutuste eelinfot ning korraldab infoteenuste, sh meediamonitooringute tellimist, arendab ja haldab valitsuse ja riigikantselei veebilehte ning sotsiaalmeediakanaleid;
2) korraldab Euroopa Liidu (edaspidi EL) alast teavitustegevust, koordineerib regionaalse EL teabevõrgustiku tööd, sh korraldab infotöötajate koolitust, toetab teavitusprojektide läbiviimist, EL alaste infomaterjalide koostamist ja koolitusprogrammide ettevalmistamist ning viib läbi siseriiklikke turundus- ja kommunikatsioonikampaaniaid ELga seonduvate projektide osas;
3) korraldab valitsusasutuste kommunikatsiooniüksuste tegevuspõhimõtete väljatöötamist ja rakendamist, koordineerib valitsusasutuste kommunikatsiooniüksuste koostööd ja arendamist;
4) algatab ja viib läbi riigi ja valitsuse kui institutsiooni identiteeti kujundavaid projekte;
5) osaleb Vabariigi Valitsuse otsustusprotsesside arendamises;
6) korraldab riigisümboolikaga seonduvat, sh annab kooskõlastusi valitsusasutuste, kaitseväe ja maakonna sümbolite ja teenetemärkide kohta ning selgitusi riigivapi ja Eesti lipu kasutamise korra ja hea tava kohta, juhib tähelepanu selle järgimise vajadusele ning peab dokumendiplankide ja pitserite näidiste registrit;
7) monitoorib ja analüüsib olukorda inforuumis;
8) seirab ja analüüsib avalikku arvamust;
9) koordineerib ja arendab riigiüleseid tegevusi, mis arendavad riiklikku ja ühiskonna vastupanuvõimet;
10) koordineerib valitsusasutuste kommunikatsioonitegevusi julgeolekuga seotud küsimustes;
11) kujundab poliitikat informatsioonilise mõjutustegevusega seotud küsimustes;
12) koordineerib Eesti rahvusvahelist suhtlust osakonna ülesannetega seotud rahvusvahelistes koostöövormides ning esindab Eestit suhtluses nendega;
13) koordineerib Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste riski- ja kriisikommunikatsiooni suutlikkuse arendamist;
14) koordineerib riigiinfo platvormi arendust ja selle sisuloomet;
15) vastutab üleriigilise strateegilise kommunikatsiooni planeerimise eest.

2.2. Peale põhiülesande täidab büroo järgmisi lisaülesandeid:
1) annab arvamusi kohaliku omavalitsuse üksuste lipu ja vapi kavandite kohta;
2) korraldab Riigikantselei väliskommunikatsiooni.

3. Juhtimine ja töökorraldus
3.1. Büroo tööd juhib valitsuse kommunikatsioonidirektor (edaspidi direktor), kelle nimetab ametisse riigisekretär ja kes allub vahetult riigisekretärile.

3.2. Direktori ülesanded büroo juhtimisel:
1) planeerib büroo tööd ning tagab büroole käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise ja Riigikantselei arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise;
2) tagab büroo teenistuskohtade täitmise sobivate ametnike ja töötajatega, arendab ja motiveerib büroo ametnikke ja töötajaid;
3) loob büroo tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ning vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.

3.3. Direktoril on õigus:
1) anda büroo tegevusvaldkonna korraldamiseks käskkirju, välja arvatud küsimustes, mille olulisus eeldab riigisekretäri otsust või mille otsustamine kuulub õigusaktist tulenevalt riigisekretäri ainupädevusse;
1¹) lubada struktuuriüksuse ametnikke ja töötajaid puhkusele ning suunata välislähetusse;
2) vastavalt riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele büroo ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite piires otsustada riigihangete läbiviimine ja kinnitada hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud uuringuid;
2.1) kinnitada büroo ametnike ja töötajate ametijuhendid;
3) anda juhiseid valitsuskommunikatsiooni korraldamiseks või volitada selleks büroo ametnikke ja töötajaid, kooskõlastades üldised kirjalikud juhised eelnevalt riigisekretäriga;
4) kirjutada alla muudele büroo tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks büroo ametnikke ja töötajaid, välja arvatud dokumendid, mille olulisus eeldab peaministri või riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole direktori pädevuses.

3.4. Direktor esindab bürood ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks büroo ametnikke ja töötajaid ning annab peaministrile ja riigisekretärile aru büroo tegevusest.

3.5. Büroosisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhendite ning direktori tööalaste korralduste ja juhistega.

3.6. Direktorit asendab tema äraolekul valitsuskommunikatsiooni direktori asetäitja.
 

Tippjuhtide kompetentsikeskuse ülesanne on tagada avaliku teenistuse tippjuhtide värbamine ja valik ning hindamine ja arendamine. Keskus analüüsib tippjuhtide arenguvajadusi, nõustab tippjuhte nende arendamisel ning pakub ja korraldab neile selleks vajalikke arendustegevusi. Samuti korraldab keskus tippjuhtide valikukomisjoni tööd.  

Tippjuhtide kompetentsikeskuse põhimäärus

Kinnitatud riigisekretäri 06.01.2010 käskkirjaga nr 3

MUUDETUD riigisekretäri 02.04.2013 käskkirjaga nr 20

MUUDETUD riigisekretäri 02.07.2021 käskkirjaga nr 27

Kinnitan tippjuhtide kompetentsikeskuse põhimääruse ''Vabariigi Valitsuse seaduse'' paragrahvi 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2009. a määruse nr 180 ''Riigikantselei põhimäärus'' § 11 lõike 2 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Tippjuhtide kompetentsikeskus (edaspidi keskus) on struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on tagada avaliku teenistuse seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud ametnike (avaliku teenistuse tippjuhtide) värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise korraldamine, sealhulgas tippjuhtide valikukomisjoni töö korraldamine.

1.2. Osakond allub riigisekretärile.

2. Keskuse ülesanded
 

Oma põhiülesande täitmiseks keskus:
1) toetab tippjuhtide värbamist ja valikut, sealhulgas korraldab sobivate tegevuspõhimõtete ja meetodite väljatöötamist ning tippjuhtide valikukomisjoni tööd, peab tippjuhikandidaatide arvestust;
2) korraldab tippjuhtide hindamist ja arendamist, analüüsib tippjuhtide arenguvajadusi, nõustab tippjuhte nende arendamisel ning pakub ja korraldab neile selleks vajalikke arendustegevusi, haldab ja arendab e-kompetentsikeskust;
3) teeb koostööd teiste riikide avaliku teenistuse tippjuhtide arendamise eest vastutavate ametkondadega ning osaleb vastavates Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste võrgustike töös.

3. Juhtimine ja töökorraldus

3.1. Keskuse tööd juhib keskuse juhataja, kelle nimetab ametisse riigisekretär ja kes allub vahetult riigisekretärile.

3.2. Keskuse juhataja ülesanded keskuse juhtimisel:
1) planeerib keskuse tööd ning tagab keskusele käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise ja Riigikantselei arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise;
2) tagab keskuse teenistuskohtade täitmise sobivate ametnike ja töötajatega, arendab ja motiveerib keskuse ametnikke ja töötajaid;
3) loob keskuse tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ning vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.

3.3. Keskuse juhatajal on õigus:
1) anda keskuse tegevusvaldkonna korraldamiseks käskkirju, välja arvatud küsimustes, mille olulisus eeldab riigisekretäri otsust või mille otsustamine kuulub õigusaktist tulenevalt riigisekretäri ainupädevusse;
1¹) lubada struktuuriüksuse ametnikke ja töötajaid puhkusele ning suunata välislähetusse;
2) vastavalt riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele keskuse ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite piires otsustada riigihangete läbiviimine ja kinnitada hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud uuringuid;

21) kinnitada keskuse ametnike ja töötajate ametijuhendid;
3) anda tippjuhtide valiku, hindamise ja arendamise korraldamiseks vajalikke töökorralduslikke juhiseid või volitada selleks keskuse ametnikke ja töötajaid;
4) kirjutada alla muudele keskuse tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks keskuse ametnikke ja töötajaid, välja arvatud dokumendid, mille olulisus eeldab riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole keskuse juhataja pädevuses.

3.4. Keskuse juhataja esindab keskust ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks keskuse ametnikke ja töötajaid ning annab riigisekretärile aru keskuse tegevusest.

3.5. Keskusesisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhendite ning keskuse juhataja tööalaste korralduste ja juhistega.

3.6. Keskuse juhatajat asendab tema äraolekul nõunik.

Tugitegevuste osakond toetab Riigikantselei põhitegevusi. Osakond korraldab peaministri protokollialast teenindamist ja Riigikantselei protokolli- ja personalitööd, samuti eelarvestamist ja finantsarvestust, asjaajamist, Vabariigi Valitsuse, peaministri ja Riigikantselei ülesannete täitmiseks vajalike infosüsteemide arendamist ja hooldamist ning Riigikantselei valitsemisel oleva riigivara haldamist ja hooldamist.

Tugitegevuste osakonna põhimäärus

KINNITATUD riigisekretäri 28.01.2022 käskkirjaga nr 5

MUUDETUD riigisekretäri 01.07.2022 käskkirjaga nr 32


Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2011. a määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“ § 8 lõike 2 alusel kehtestan tugitegevuste osakonna põhimääruse.

1. Üldsätted
1.1. Tugitegevuste osakond (edaspidi osakond) on struktuuriüksus, mille põhiülesanne on toetada Riigikantselei põhitegevusi.
1.2. Osakond allub riigisekretärile.

2. Ülesanded
2.1. Riigikantselei büroo- ja dokumendihalduse korraldamiseks ning teabe haldamiseks ja avalikustamiseks (edaspidi büroo- ja dokumendihalduse valdkond) osakond:
1) korraldab Riigikantselei põhiülesannete täitmist ja strateegiliste eesmärkide saavutamist toetavat büroo-, dokumendi- ja arhiivihaldust ning osutab juhiabi teenust;
2) korraldab valitsuse õigusaktide ja muude dokumentide vormistamist ning nende avaldamiseks esitamist;
3) koordineerib teabe avalikustamist ja teabenõuete menetlemist;
4) korraldab valitsuse ametlikku suhtlemist Riigikoguga;
5) korraldab andmekaitse, sh isikuandmete kaitse põhimõtete, väljatöötamist;
6) korraldab arhiivihaldust, sh dokumentide hindamist, hävitamist, arhiveerimist, arhivaalide säilitamist, Rahvusarhiivile üleandmist ja arhiivipäringutele vastamist;
7) korraldab Riigikantselei külaliste teenindamist ning tagab nõupidamisruumide korrashoiu ja nõupidamiste teenindamise;
8) korraldab peaministri ja Riigikantselei kasutatavate dokumendiplankide ja trükiste haldust valitsusasutuste stiilijuhise kohaselt;
9) korraldab perioodika, tõlgete ja kontoritarvete tellimist ning peab arvestust Riigikantselei raamatute üle;
10) koordineerib lähetustega seotud reisiteenuste osutamist
11) korraldab riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset Riigikantseleis ning Vabariigi Valitsusele arutamiseks esitatud, riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavate teabekandjate menetlemist.

2.2. Vabariigi Valitsuse, peaministri ja Riigikantselei ülesannete täitmiseks vajalike infosüsteemide (edaspidi infosüsteemid) arendamise ja hooldamise (edaspidi IT valdkond) korraldamiseks osakond:
1) korraldab Riigikantselei põhiülesannete täitmist ja strateegiliste eesmärkide saavutamist toetavate infosüsteemide arendusprojektide elluviimist;
2) korraldab infosüsteemide haldamist ja hooldamist ning loob vajaliku infrastruktuuri, tagab kasutajate töövahendid ja tugiteenuse;
3) korraldab infosüsteemide tööks vajalike väliste teenuste (domeeninimede, sertifikaatide jm) haldamise ning andmete ajakohasuse riigi infosüsteemide haldussüsteemis;
4) korraldab infoturbega seotud ülesannete täitmise ja turvameetmete rakendamise, tagab infosüsteemide töökindluse ning nõuetele vastava kasutatavuse;
5) tagab sideteenuse ja korraldab audio- ja videotehnika- ning printimisteenuse osutamist;
6) peab arvestust infotehnoloogia varade üle.

2.3. Riigikantselei personalitöö (edaspidi personalitöö valdkond) korraldamiseks osakond:
1) korraldab Riigikantselei põhiülesannete täitmist ja strateegiliste eesmärkide saavutamist toetava personalipoliitika väljatöötamist ja elluviimist;
2) koostab personaliplaani ja -eelarve ning analüüsib nende täitmist;
3) koordineerib ja toetab personali värbamist ja valikut;
4) koordineerib ja toetab arenguvestluste pidamist ja kompetentside hindamist;
5) arendab koolitussüsteemi ja korraldab tööalast koolitust;
6) arendab palga- ja motivatsioonisüsteemi ning korraldab selle rakendamist;
7) koordineerib personalitööga seotud organisatsiooniliste dokumentide koostamist, tagab personalidokumentide vormistamise ja personaliarvestuse pidamise ning personalistatistika koondamise ja analüüsimise;
8) korraldab Riigikantselei sisekommunikatsiooni;
9) kavandab ja toetab organisatsioonikultuuri tugevdavaid ja ühiseid väärtusi kujundavaid tegevusi;
10) kavandab korruptsiooni ennetamiseks vajalikud meetmed;
11) teenindab Vabariigi Valitsust ja peaministrit personalitöö alal.

2.4. Riigikantselei eelarvestamise ja finantsarvestuse (edaspidi finantsvaldkond) korraldamiseks osakond:
1) korraldab Riigikantselei põhiülesannete täitmist ja strateegiliste eesmärkide saavutamist toetava finantsjuhtimise väljatöötamist ja elluviimist;
2) tagab vahendite tõhusa ja õiguspärase kasutamise;
3) koordineerib Riigikantselei hangetega seonduvat ja vastutab hankeplaani koostamise eest;
4) korraldab eelarvestamist ja usaldusväärset aruandlust.

2.5. Vabariigi Valitsuse ja peaministri protokollialaseks teenindamiseks ning Riigikantselei protokollitöö korraldamiseks (edaspidi protokolli valdkond) osakond:
1) valmistab vormiliselt ette peaministri välisvisiidid ja kõrgete külaliste visiidid;
2) valmistab ette ja korraldab Vabariigi Valitsuse, peaministri, riigisekretäri ja Riigikantselei pidulikud vastuvõtud ning muud üritused;
3) teenindab protokollialaselt Vabariigi Valitsuse istungeid ja valitsusliikmete nõupidamisi, toetab Riigikantselei üksusi ametialaste ürituste korraldamisel ning abistab protokollilistes küsimustes;
4) korraldab peaministri ja Riigikantselei kingituste tellimist ning hoolitseb Stenbocki maja siseilme eest hea tava ja Stenbocki maja stiiliraamatu kohaselt;
5) korraldab Riigikantselei vastutusel olevate haudade hooldamist;
6) korraldab toitlustusteenuse pakkumist Riigikantseleis.

2.6. Riigikantselei valitsemisel oleva riigivara haldamise ja hooldamise tagamiseks ning Riigikantselei töökeskkonna alase tegevuse (edaspidi majanduse valdkond) korraldamiseks osakond:
1) korraldab Riigikantselei riigivara käsutamise, kasutamise ja valdamisega seotud ülesannete täitmist, sh kinnistute, hoonete ja tehnosüsteemide korrashoidu;
2) koordineerib ja korraldab töökeskkonna, töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist;
3) korraldab transpordivahendite kasutamist ning transporditeenuse osutamist;
4) korraldab kaabeltelevisiooni teenuse osutamist.

2.7. Riigikantselei hoonete ja territooriumi kaitse ning valve korraldamiseks osakond:
1) koostab hoonete riskianalüüsi ja turvaplaani ning korraldab nende täitmiseks vajalikke tegevusi;
2) korraldab territooriumile ja hoonetesse sissepääsu ning seal liikumist;
3) korraldab territooriumi ning hoonete häire-, valve- ja läbipääsusüsteemide haldamist;
4) teeb Politsei- ja Piirivalveametiga koostööd Riigikantselei territooriumi ja hoonete valve põhimõtete väljatöötamisel ja jälgib nende täitmist.

2.8. Samuti osakond oma valdkondades: 
1) tagab isikuandmete kaitse nõuete täitmise Riigikantselei andmekaitse põhimõtete kohaselt;
2) tagab teabe nõuetekohase haldamise;
3) kavandab ja korraldab riigi kaitsetegevuse kava Riigikantselei alamkava täitmiseks vajalikke tegevusi;
4) korraldab valdkonnaga seotud infosüsteemide haldamist ja arendamist;
5) tagab Vabariigi Valitsuse istungite ja kabinetinõupidamiste tehnilise ettevalmistuse ja korralduse.

2.9. Osakond tagab Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude ja muude eestikeelsete dokumentide keelelise toimetamise ning nõustab Riigikantselei ametnikke ja töötajaid eesti keele kasutamisel.

2.10. Osakond toetab riigisekretäri strateegilise juhtimise protsessis ja organisatsiooni arendamisel.

3. Juhtimine ja töökorraldus
3.1. Osakonna tööd juhib tugitegevuste juht, kelle nimetab ametisse riigisekretär ja kes allub vahetult riigisekretärile.

3.2. Tugitegevuste juhi ülesanded osakonna juhtimisel:
1) planeerib osakonna tööd ning tagab osakonnale käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise ja Riigikantselei arengukavaga püstitatud eesmärkide saavutamise;
2) tagab osakonna teenistuskohtade täitmise sobivate ametnike ja töötajatega (edaspidi koos teenistujad) teenistujatega, arendab ja motiveerib osakonna teenistujaid;
3) loob osakonna tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ja vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.

3.3. Tugitegevuste juht võib panna käesoleva põhimääruse punktis 2 sätestatud valdkonna (edaspidi tugivaldkond) juhtimise ja ülesannete täitmise tagamise vastava tugivaldkonna juhile.

3.4. Tugitegevuste juhil on õigus:
1) anda osakonna tegevusvaldkonna korraldamiseks käskkirju, välja arvatud küsimustes, mille olulisus eeldab riigisekretäri otsust või mille otsustamine kuulub õigusaktist tulenevalt riigisekretäri ainupädevusse;
2) lubada osakonna teenistujaid puhkusele ning saata välislähetusse või volitada selleks tugivaldkondade juhte ning määrata osakonna teenistujatele asendaja;
3) otsustada riigisekretäri kinnitatud eelarve kohaselt osakonna ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite piires riigihangete läbiviimine ja kinnitada hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud uuringuid või volitada selleks tugivaldkondade juhte;
4) kinnitada osakonna teenistujate ametijuhendid;
5) anda osakonna tegevusvaldkonna korraldamiseks vajalikke töökorralduslikke juhiseid või volitada selleks osakonna teenistujaid;
6) kirjutada alla muudele osakonna tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks osakonna teenistujaid, välja arvatud dokumendid, mille olulisus eeldab riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole tugitegevuste juhi pädevuses.

3.5. Tugitegevuste juht esindab osakonda ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks osakonna teenistujaid ning annab riigisekretärile aru osakonna tegevusest.

3.6. Osakonnasisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhendite ja töölepingutega ning tugitegevuste juhi tööalaste korralduste ja juhistega.

3.7. Tugitegevuste juhti asendab tema äraolekul avaliku võimu teostamisega mitteseotud ülesannetes riigisekretäri määratud tugivaldkonna juht.

Viimati uuendatud 09.01.2024