Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel

Tippjuhtide kompetentsimudel

 

Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel koosneb kuuest kompetentsist, mis on kirjeldatud mõjusate ja mõjutute tegevustega.

2017. aastal loodud mudel kirjeldab tippjuhti, kes kujundab julgelt tulevikku, veab innustavalt innovatsiooni, loob sihtrühmadele väärtust, hoiab töötajate tööõnne, arendab ennast süsteemselt ning saavutab väga häid tulemusi.

Kompetentsimudelit kasutatakse tippjuhtide värbamisel, valikul, hindamisel ja arendamisel.

 

Avaliku teenistuse juhtimist mõjutavad enim järgmised globaalsed trendid:

 

Globaliseerumine. Riikide ja regioonide sidususe kasv toob kaasa riigiülese koostöö suurenemise. Aktiivne piiriülene suhtlemine suurendab julgeolekuriske nii globaalselt kui lokaalselt. Suurenev globaalne loodusvarade kasutamine põhjustab kliimasoojenemist ja ohustab keskkonna jätkusuutlikkust.

Riikide konkurents. Riikide ja regioonide vahelise konkurentsi kese nihkub Aasiasse. Konkurentsieelise loovad globaalne haare, nišikompetents või paindlikud võrgustikud. Edukad riigid konkureerivad ressursside, investeeringute ja talentide pärast.

Uued tehnoloogiad. Informatsiooni, kognitiiv-, bio- ja nanoteaduste koondumine loob täiesti uusi tooteid ja teenuseid. Tehnoloogiate arengu tulemusel levivad avalikud virtuaalteenused, suurandmed, analüütikad, automatiseerimine, robotteenused, targad linnad jms. Tehnoloogiapõhise innovatsiooni kõrvale tõuseb teaduspõhine innovatsioon. Tehnoloogiate kasutamise levik suurendab küberrünnakute ja -terrorismi ohtu.    

Sihtrühmade nõudlikkus. Kodanike teadlikkus oma õigustest ja soov avaliku teenistuse avatuse ning läbipaistvuse järele suureneb. Nõudlikkus individuaalsete ja kasutajakesksete avalike teenuste järele ning soov nende loomisel kaasa rääkida suureneb. Sotsiaalmeedia vähendab suurorganisatsioonide võimu ja tõstab aktivistide mõjukust.

Uued töömustrid. Globaliseerumine ja tehnoloogiate areng suurendavad töötajate valikuvõimalusi ning toovad kaasa uute ja paindlike töömustrite tekke. Kasvab individualism ja väheneb tööle pühendumine, üha enam nähakse töös elustiili ja eneseväljendust. Rutiinsed tööd asenduvad automatiseerimisega, mis suurendab töötust tehnoloogiliselt vähekompetentsete töötajate seas. 

Demograafia muutused. Linnastumise kasv jätkub. Ühiskond vananeb, suurenevad tervishoiu, ümberõppe ja sotsiaalkulutused. Traditsioonilise perekonna kõrval levivad uued kooseluvormid, mis tekitavad sotsiaalseid pingeid. Kultuuride vahelised pinged teravnevad. 

Määramatuse kasv. Suured muutused toimuvad äkki ja kiiresti, mistõttu suureneb ebakindlus ettevõtluses, töös ja sissetulekutes. Loodusõnnetused, pandeemiad, terrorism ja turgu muutvad tehnoloogiad põhjustavad ebastabiilsust ja ebaturvalisust.

2017. aastal loodud avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel kirjeldab tippjuhti, kes nende väljakutsetega edukalt toime tuleb. Edukas tippjuht kujundab julgelt tulevikku, veab innustavalt innovatsiooni, loob sihtrühmadele väärtust, hoiab töötajate tööõnne, arendab ennast süsteemselt ning saavutab väga häid tulemusi.

 

 

Tippjuhi kompetentsid 

 

 

Tuleviku kujundaja

Tuleviku kujundaja loob visiooni lähtuvalt trendidest ning riigi ja valdkonna arenguvajadustest, selgitab seda veenvalt ja innustab ka teisi sellele pühenduma.

Mõjus tippjuht mõistab globaalseid ja lokaalseid trende, adub riiki tervikuna, määrab valdkonna prioriteetsed arenguvajadused, loob koos meeskonnaga ambitsioonika visiooni, saavutab sellele poliitilise toetuse ning hoiab üleval meeskonna ja sihtrühmade usku visiooni saavutamisse.

Mõjutu tippjuht lähtub peamiselt valdkonna lühiajalistest vajadustest, tegeleb eelkõige „tulekahjude“ kustutamisega, loob kahvatu ja mugava visiooni ning kaasab meeskonda ja sihtrühmi pigem formaalselt.
 

 

Tulemuste saavutaja

Tulemuste saavutaja viib valdkonna visiooni ellu, ta jagab meeskonnas rollid ja vastutuse, jälgib tulemuste poole liikumist ning sekkub vajaduse korral.

Mõjus tippjuht väärtustab väga heade tulemuste saavutamist, lubab meeskonnaliikmetel võtta vastutuse ja annab neile tegevusvabaduse, teeb võtmetulemused mõõdetavaks, jälgib nende saavutamist ja vajaduse korral sekkub otsustavalt, annab konstruktiivset tagasisidet, tunnustab ja julgustab meeskonda, keskkonna muutudes kohandab eesmärke.

Mõjutu tippjuht ei luba meeskonnaliikmetel võtta selget vastutust või ei anna neile tegevusvabadust, sekkub asjatult pisiasjadesse, keskendub mõõdetavate tulemuste saavutamise asemel tegevuste jälgimisele, viivitab sekkumisega, väldib tagasiside andmist või annab pärssivat tagasisidet, ei märka eesmärkide muutmise vajadust.
 

 

Innovatsiooni vedaja

Innovatsiooni vedaja on teerajaja, ta innustab raamist väljas mõtlemist, julgustab riskide võtmist ning suunab väärtuslike uuenduste väljatöötamist ja rakendamist.

Mõjus tippjuht otsib aktiivselt võimalusi innovatsiooniks, kujundab loovust, õppimist ja eksperimenteerimist toetava organisatsioonikultuuri, innustab meeskonda arendama tehnoloogilist kompetentsi ja kasutusele võtma uudseid tehnoloogiaid.

Mõjutu tippjuht on kinni järeleproovitud lahendustes, takerdub piirangutesse, kardab eksida ja tegutseb turvalistes raamides, ignoreerib tehnoloogilise kompetentsi vajalikkust ja uudsete tehnoloogiate kasutamise võimalusi.

 

Väärtuse looja

Väärtuse looja kujundab kasutajate vajadusest lähtuvaid poliitikaid ja teenuseid.

Mõjus tippjuht kaasab poliitikate ja teenuste kujundamisel sihtrühmi, lähtub nende vajadustest, mõistab valdkonna spetsiifikat ja seoseid teiste valdkondadega, näeb riiki tervikuna, analüüsib poliitikate ja teenuste mõju ning kasutab analüüsi tulemusi väärtuse loomisel.

Mõjutu tippjuht kaasab sihtrühmi formaalselt, piirdub poliitikate kujundamisel ja teenuste pakkumisel kitsalt oma valdkonnaga, hindab poliitikate ja teenuste mõju formaalselt.

 

Tööõnne hoidja

Tööõnne hoidja loob organisatsioonis keskkonna, mis tagab töötajate pühendumuse, heaolu ja arengu.

Mõjus tippjuht väärtustab inimest, loob usalduse, kujundab paindliku töökorralduse ja positiivse õhkkonna ning toetab töötajate arengut.

Mõjutu tippjuht ei väärtusta inimest, on kinni traditsioonilises töökorralduses, ei väljenda selgelt oma ootusi, käitub ettearvamatult, ei hooli töötajate heaolust ega arengust.

 

Enese arendaja

Enese arendaja mõistab oma rolli avaliku teenistuse tippjuhina ja arendab ennast järjepidevalt potentsiaali maksimaalseks rakendamiseks.

Mõjus tippjuht mõistab oma vastutust avaliku teenistuse tippjuhina, seab endale kõrged arengueesmärgid, tegeleb süsteemselt enesearenguga, on seesmiselt terviklik, tagasisidele avatud ja suure töövõimega.

Mõjutu tippjuht ei teadvusta oma vastutuse ulatust avaliku teenistuse tippjuhina, seab turvalised arengueesmärgid, ei pühendu enesearengule, on seesmiselt rabe ja raskustes enesejuhtimisega.

 

Viimati uuendatud: 27. november 2017