Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel

Tippjuhtide kompetentsimudel

 

 

Kompetentsimudel koosneb neljast põhikompetentsist ehk põhiväärtusest, mida Eesti avaliku teenistuse tippjuht oma käitumises ja tegevuses järgima peab ning mis ei kuulu eraldi hindamisele, ja kümnest kompetentsist, mis konkreetsete tegevusnäitajate kaudu loovad vajaliku raamistiku tippjuhi hindamiseks nii valikuprotsessis kui ka perioodiliselt toimuval hindamisel.

Iga kompetents koosneb tegevusnäitajatest, mida saab hinnata viiepallisel skaalal. Tegevusnäitajad ja hindamisskaala kinnitab riigisekretär.

 

 

Põhikompetentsid

  • Usaldusväärsus


    Tippjuht kannab avaliku teenistuse eetilisi väärtusi. Ta tegutseb ausalt, erapooletult ja läbipaistvalt ning väldib korruptsiooniohtlikke suhteid. Ta austab avalikkust ja kaastöötajaid ning on neile positiivseks eeskujuks. Tippjuht tagab usalduse oma ausa ja väärika käitumise ning pühendunud ja kohusetundliku tööga.
  • Pühendumus


    Avaliku teenistuse tippjuhid teadvustavad, et töötades erinevates organisatsioonides, on nad eelkõige Eesti riigi teenistuses ja töötavad ühtse meeskonnana riigi strateegiliste eesmärkide saavutamise nimel. Kaasaegne, motiveeritud ja ühiseid väärtusi kandev tippametnikkond on pühendunud meeskond, kus igaüks teadvustab oma rolli ning kus otsuseid langetatakse riigi prioriteetidest lähtuvalt.
  • Kodanikukesksus


    Inimeste õigus heale haldusele on väärtus, millest tulenevalt peavad ametnikud tegutsema õiguspäraselt ning hea teeninduse põhimõtete kohaselt. Avaliku teenistuse tippjuhid lähtuvad oma töö korraldamisel alati oma klientide (nii sise- kui ka välisklientide) vajadustest, kindlustades nende võrdse kohtlemise ning kvaliteetsed avalikud teenused.
  • Juhtimisvõimekus


    Eesti avaliku teenistuse tippjuhid juhivad oma organisatsioone ja valdkondi, et kindlustada ühiskonna arengut. Nad on võimekad ja karismaatilised juhid, kes kasutavad nende käsutusse antud ressursse – inimesi, finantse, informatsiooni jm – vastutustundega ja tulemuslikult.
 

Kompetentsid

  • Õigusteadlikkus


    Avaliku teenistuse tippjuht lähtub oma tegevuses oma tööd reguleerivatest Eesti ja rahvusvahelistest õigusaktidest. Ta rakendab seadusi eesmärgi­päraselt ja kindlustab, et vastutusvaldkonnas on olemas vajalik regulatsioon ning loodav õigus on selgelt eesmärgistatud ja suunatud liigse halduskoormuse vähenda­misele. Ta tagab õigusloomeprotsessi – õigusakti koostamise, huvirühmade kaasamise ja mõjude hindamise – sujuva ja sihipärase kulgemise.
  • Strateegiline juhtimine


    Tippjuht kujundab oma vastutusvaldkonna strateegia nii, et see toetab riigi arengueesmärkide elluviimist. Ta orienteerub põhidokumentides ja rahvusvahelistes arengusuundades ning aitab aktiivselt kaasa valdkondadevahelise kooskõla saavutamisele. Tippjuht hoiab strateegiat elujõulise ja arenevana ning kasutab strateegilise planeerimise süsteemi juhtimisinstrumendina. Juhina käitub ta strateegia loomise protsessis innustavalt ja veenvalt.
  • Poliitika kujundamine


    Avaliku teenistuse tippjuht tunneb poliitikakujundamise protsessi ning kasutab riigi sekkumise võimalusi situatsioonile ja vajadusele vastavalt. Ta on oma valdkonna autoriteet ja asjatundja, kes suudab kaasa rääkida rahvusvahelisel tasandil, on tunnustatud partner teiste asutuste kolleegide silmis ning täidab vajaduse korral konsultandi rolli poliitikute jaoks. Tippjuht töötab aktiivselt valdkondadevahelise kooskõla saavutamise nimel poliitika planeerimisel.
  • Inimeste juhtimine


    Üks olulisemaid ressursse avalikus teenistuses on inimesed. Tippjuht väärtustab inimesi ja väljendab seda ka oma tegevustega. Ta seab sisse inimeste juhtimise süsteemi, mis toetab eesmärkide elluviimist ning loob olukorra, kus ka järgmiste tasandite juhid saaksid edukalt juhtidena toimida. Tippjuht järgib oma töös tänapäevaseid inimeste juhtimise põhimõtteid. Ta kujundab tulemustele ja koostööle orienteeritud organisatsioonikultuuri ning käitub liidrina.
  • Ressursside juhtimine


    Tagamaks avalike teenuste kvaliteeti, kujundab tippjuht organisatsiooni struktuuri ja tööprotsessid otstarbekalt, lähtudes sihtrühma vajadustest ja organisatsiooni efektiivsusest. Ta tunneb riigieelarve koostamise protsessi ja eelarve aluseid ning korraldab oma töö nii, et saab eelarvest ja selle kasutamisest vajalikku juhtimisinfot. Tippjuht kasutab auditit sisukalt. Ta on heaperemehelik ja aus riigivara haldaja ning tagab, et riik hooldab oma vara hästi.
  • Protsesside juhtimine


    Tippjuhil on lõppvastutus tulemuste saavutamise eest tema vastutusvaldkonnas, alates tööprotsessi planeerimisest kuni tulemuste saavutamiseni. Ta suudab juhtida mitut protsessi või projekti ning kindlustada nende üheaegse toimivuse ja tulemuslikkuse. Tippjuht mõistab protsesside sisendeid ja väljundeid, on oma korraldustes selge ning hoiab soovitavat tulemust pidevalt silme ees. Juhina vastutab ta oma otsuste eest ning teeb vajaduse korral ka raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid.
  • Koostöö


    Avaliku teenistuse tippjuht on samaaegselt erinevate meeskondade liige, olles seal ka erinevates rollides. Meeskonnajuhina on tema ülesandeks meeskonna loomine ja motiveerimine, eesmärkide seadmine ja tulemuste hindamine. Meeskonnaliikmena peab ta olema valmis panustama meeskonna töösse, aktsepteerima otsuseid ja täitma oma rolli.
  • Kommunikatsioon


    Avaliku teenistuse tippjuhile on infovahetus oluline erinevatel tasanditel – juhi suhtlusest oma alluvate ja kolleegidega suhtluseni huvigruppide, kodanike ja poliitikutega. Professionaalne suhtlemine eeldab võimet end korrektselt väljendada, head esinemisoskust, teadmisi informatsiooni juhtimisest ning aktiivsust informatsiooni jagamisel. Oluline on ka konteksti tajumine ja mõistmine, oma rolli ja vastutuse arvestamine ning piiride tunnetamine.
  • Suhtevõrgustike loomine


    Tippjuhi edu võti nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil seisneb sageli koostöös ja juhi võimes luua ja hoida toimivaid suhtevõrgustikke. Avaliku teenistuse tippjuht on tihti avaliku elu tegelase rollis, esindades oma organisatsiooni või Eesti riiki. Tippjuht arendab süstemaatiliselt oma riigisisest suhtevõrgustikku teiste tippjuhtidega ning tagab ka selle koostöö jõudmise järgmistele tasanditele oma organisatsioonis. Ta tunneb oma valdkonna rahvusvahelisi võrgustikke ja organisatsioonide võtmeisikuid, võtab aktiivselt osa rahvusvahelistest üritustest ja täidab seal aktiivset rolli. Tippjuht tagab selle, et tal on olemas oma valdkonna võrgustik, et see areneb ja laieneb ning et see võrgustik ei kao koos temaga, vaid antakse kolleegidele edasi.
  • Enesejuhtimine


    Edukas tippjuht on avatud meelega, orienteeritud enesearendamisele ning aktiivne uute teadmiste ja oskuste omandamisel. Tippjuhiks olemine eeldab suutlikkust juhtida iseennast ja mobiliseerida end erinevates olukordades, võimet töötada suure koormusega ning stabiilselt ka pinge- ja stressiolukorras.

 

Viimati uuendatud: 23. jaanuar 2015