Tippjuhtide värbamine ja valik

Avaliku teenistuse avatuse, läbipaistvuse, kompetentsuse ning poliitilise neutraalsuse tagamiseks korraldatakse tippjuhtide ametikohtadele avalikud konkursid, mille kuulutab välja Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus.

Eesti avaliku teenistuse tippjuhi ametikohale võivad kandideerida Eesti kodanikud, kes vastavad teenistusse astumiseks avaliku teenistuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse nõuetele. Kandidaatidel peab olema piisav juhtimiskogemus, haridus ja võõrkeelte oskus ning tööks vajalikud kompetentsid vastavalt Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile.

Avaliku konkursi tippjuhi ametikohale viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon.

Konkursi korraldus

Konkursi tippjuhi ametikohale kuulutab välja tippjuhtide kompetentsikeskus.

Konkursi korraldaval koosolekul vaatab valikukomisjon läbi konkursile esitatud avaldused ning otsustab, millised hindamisvoorud korraldatakse.

Kandidaatide hindamise meetodid ja hindamisvoorude arv sõltuvad konkursist, kandideerimisavalduste hulgast ja kandidaatide tasemest. Kõige enam kasutatatakse erinevaid intervjuusid ja psühhomeetrilisi teste, kuid võimalik on ka kombinatsioon mitmete teiste meetoditega nagu näiteks praktilised ülesanded, simulatsioonid, käitumisülesanded, keele vms testid, küsimustikud, taustauuring jne.

Esitatavad dokumendid


Avalikul konkursil kandideerimiseks palume esitada järgmised dokumendid:

  • motiveeritud avaldus 
  • CV (sisestatuna konkursiveebi)
  • kinnitus, et puuduvad asjaolud, mis välistaksid ametnikuna teenistusse võtmise (avaliku teenistuse seaduse §12 ja 15, konkursiveeb loob automaatselt)
  • tunnistuse või diplomi koopia kvalifikatsiooni või hariduse kohta
  • essee etteantud teemal (kui on nõutud)
  • muud enda poolt oluliseks ja informatiivseks peetavad dokumendid.
Mees kirjutamas paberile teksti

Konkursikuulutuse avaldamise hetkest alates on dokumentide esitamiseks aega vähemalt kaks nädalat. Dokumentide esitamise tähtaeg on kirjas konkursikuulutuses.

Konkursil osalemiseks palume luua konto, sisestada CV ning esitada oma dokumendid läbi tippjuhi konkursiveebi.

Konkursil osalema lubatakse kandidaadid, kes on esitanud kõik nõutud dokumendid tähtaegselt ja korrektselt.

Dokumentide esitamise tähtaeg on konkursikuulutuses märgitud kuupäeval kell 23:59. Konkursiveebis läheb konkursil kandideerimine automaatselt lukku peale tähtaja möödumist.

Kui dokumentide tähtajaks esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik, saab vastavalt haldusmenetluse seadusele taotleda tähtaja ennistamist. Tippjuhtide valikukomisjon otsustab, kas ennistustaotlus on põhjendatud ning kas kandidaat lubatakse avalikul konkursil osalema. Tähtaja ennistamise soovi korral palume ühendust võtta Maria Kütiga ([email protected]).

Kui dokumendid on esitatud tähtaegselt, kuid mõningate puudustega, annab valikukomisjon kandidaadile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puudused määratud aja jooksul kõrvaldatakse, loetakse dokumendid tähtajaks esitatuks.

Haamer koosolekulaual

Konkursi läbiviimine

Sobivaima kandidaadi väljaselgitamiseks viiakse konkursi käigus läbi kuni kolm hindamisvooru. Hindamisvoorude arv ja kandidaatide hindamise meetodid sõltuvad kandidaatide arvust ja konkursi spetsiifikast.

Konkursi esimeses voorus hindab komisjon esitatud dokumentide põhjal kandidaatide vastavust konkursiteates toodud nõuetele ja eelistustele ning valib kandidaatide hulgast välja need, keda lubada konkursi teise vooru. Valiku tegemiseks arutab komisjon, milliste kandidaatide haridus, juhtimiskogemus ja valdkondlik taust vastavad kõige enam konkursil oleva ametikoha profiilile. Peale arutelu toimus hääletamine. Järgmisesse vooru lubatakse need kandidaadid, kelle poolt hääletavad vähemalt pooled koosolekul osalenud komisjoni liikmetest.

Teises voorus toimuvad eelvestlused ministeeriumis. Vestlustel keskendutakse eelkõige kandidaatide valdkonnatundmisele, juhtimiskogemusele ja motivatsioonile. See etapp annab ka kandidaadile võimaluse tutvuda organisatsiooniga, kuhu ta kandideerib ning oma potentsiaalsete tulevaste kolleegidega. Eelvestluste tulemusena valib komisjon välja kuni kolm kandidaati, kes pääsevad konkursi lõppvooru.

Kolmandas voorus viiakse kandidaatidega läbi psühholoogilised testid ja testide tagasiside vestlus, milles keskendutakse kandidaadi juhtimiskompetentsidele. Viimase sammuna toimub komisjonivestlus, mille käigus teevad kandidaadid lühikese esitluse etteantud teemal ja vastavad komisjoniliikmete küsimustele.

Vestluse järel teeb komisjon otsuse ja esitab kandidaadi ( või kandidaadid) ministrile ametisse nimetamiseks. Kõiki kolmandasse vooru jõudnud kandidaate teavitatakse otsusest kohe pärast koosoleku lõppu.

Konkursi tulemuste teatavakstegemine

Igale konkursil osalenud kandidaadile teatatakse kirjalikult tema kohta tehtud otsus. Kõigile konkursil osalenud kandidaatidele teatatakse pärast konkursi lõppu kirjalikult konkursi lõpptulemus, st kes nimetati ametisse (või kui konkurss luhtus).

Ametisse nimetamine

Tippjuhtide valikukomisjon esitab ministrile (või ministritele) kuni kolm kandidaati. Ametikohale nimetamise õigust omav isik (minister/ministrid/valitsus) nimetab komisjoni poolt esitatud kandidaatide hulgast ametisse ühe või kuulutab konkursi luhtunuks.

Konkursi luhtumine

Konkurss loetakse luhtunuks, kui sellel osalemiseks ei esitatud ühtegi avaldust, kui ühtegi sobivat kandidaati ei leidunud ja komisjon loobub kandidaadi esitamisest ning ka juhul kui minister ei nimeta esitatud kandidaati ametisse.

Kandidaadi õigused:

  • saada teavet ametikohale esitatud nõuete kohta
  • anda intervjuude käigus täiendavaid selgitusi
  • küsida komisjonilt teavet või selgitusi
  • loobuda kandideerimisest konkursi igas etapis
  • tutvuda konkursi käigus tema poolt tehtud testide tulemustega ning saada teada teda puudutavatest komisjoni otsustest
  • taotleda konkursi korraldamise uue aja määramist seoses ootamatult tekkinud takistusega
  • pöörduda kohtu poole
Kaks meest vaatamas skeeme seina peal
Inimesed laskmas spordisaalis vibu

Käimasolevad konkursid

Avaliku teenistuse avatuse, läbipaistvuse, kompetentsuse ning poliitilise neutraalsuse tagamiseks korraldatakse tippjuhtide ametikohtadele avalikud konkursid, mille kuulutab välja tippjuhtide kompetentsikeskus.

Loe veel

Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon

Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni (valikukomisjoni) eesmärk on tihedas koostöös asutusega leida sobivaimad kandidaadid vabadele tippjuhi ametikohtadele.  

Vastavalt avaliku teenistuse seadusele viib valikukomisjon läbi avalikke konkursse ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhtide ametikohtadele.

Tippjuhtide valikukomisjoni koosseisu määrab Vabariigi Valitsus.

Valikukomisjoni liikmed 

Taimar Peterkop, riigisekretär - komisjoni esimees

Merike Saks, Rahandusministeeriumi kantsler - komisjoni aseesimees

Maarjo Mändmaa, Sotsiaalministeeriumi kantsler

Mikk Marran, RMK juht

Piret Jamnes, personalijuhtimise tunnustatud ekspert

Maria Kütt, tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja

Tippjuhi ametikohale vastava ministeeriumi kantsler

Tippjuhtide valikukomisjoni arvamused kantsleri kandidaatide kohta

Avaliku teenistuse seaduse § 22 järgi nimetab ministeeriumi kantsleri ametisse Vabariigi Valitsus, kuulates ära tippjuhtide valikukomisjoni arvamuse. Tippjuhtide valikukomisjoni lõppotsus kandidaadi sobivuse kohta avaldatakse Riigikantselei veebilehel.

Seoses vajadusega nimetada ametisse Kultuuriministeeriumi kantsler, teatas kultuuriminister Heidy Purga komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Kristiina Alliksaar Kultuuriministeeriumi kantsleri ametikohale ning palus tippjuhtide valiku komisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 31. mail 2023. a toimunud koosolekul ning otsustas: Kristiina Alliksaar sobib Kultuuriministeeriumi kantsleri ametikohale.

Seoses vajadusega nimetada ametisse Kliimaministeeriumi kantsler, teatas kliimaminister Kristen Michal komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Keit Kasemets Kliimaministeeriumi kantsleri ametikohale ning palus tippjuhtide valiku komisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 3. mail 2023. a toimunud koosolekul ning otsustas: Keit Kasemets sobib Kliimaministeeriumi kantsleri ametikohale.

Seoses vajadusega nimetada ametisse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler, teatasid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ning majandus- ja taristuminister Riina Sikkut komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Ahti Kuningas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri ametikohale ning palusid tippjuhtide valiku komisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 19. oktoobril 2022. a toimunud koosolekul ning otsustas: Ahti Kuningas sobib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri ametikohale.

Seoses vajadusega nimetada ametisse Maaeluministeeriumi kantsler, teatas maaeluminister Urmas Kruuse komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Marko Gorban Maaeluministeeriumi kantsleri ametikohale ning palus tippjuhtide valiku komisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 24. augustil 2022. a toimunud koosolekul ning otsustas: Marko Gorban sobib Maaeluministeeriumi kantsleri ametikohale.

Seoses Justiitsministeeriumi kantsleri teenistustähtaja lõppemisega 3. septembril 2022. a teatas justiitsminister Maris Lauri komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Tõnis Saar Justiitsministeeriumi kantsleri ametikohale ka teiseks ametiajaks ning palus tippjuhtide valiku komisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 6. aprillil 2022. a toimunud koosolekul ning otsustas: Tõnis Saar sobib Justiitsministeeriumi kantsleri ametikohale.

Seoses vajadusega nimetada ametisse Siseministeeriumi kantsler, teatas siseminister Kristian Jaani komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Tarmo Miilits Siseministeeriumi kantsleri ametikohale ning palus tippjuhtide valiku komisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 19. jaanuaril 2022. a toimunud koosolekul ning otsustas: Tarmo Miilits sobib Siseministeeriumi kantsleri ametikohale.

Seoses vajadusega nimetada ametisse Sotsiaalministeeriumi kantsler, teatasid tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Maarjo Mändmaa Sotsiaalministeeriumi kantsleri ametikohale ning palus tippjuhtide valikukomisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 18. augustil 2021. a toimunud koosolekul ning otsustas: Maarjo Mändmaa sobib Sotsiaalministeeriumi kantsleri ametikohale.

Seoses vajadusega nimetada ametisse Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler, teatas haridus- ja teadusminister Liina Kersna komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Kristi Vinter-Nemvalts Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri ametikohale ning palus tippjuhtide valiku komisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 13. juulil 2021. a toimunud koosolekul ning otsustas: Kristi Vinter-Nemvalts sobib Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri ametikohale.

 Seoses vajadusega nimetada ametisse Kaitseministeeriumi kantsler, teatas kaitseminister Kalle Laanet komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Kusti Salm Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale ning palus tippjuhtide valiku komisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 7. aprilli 2021. a koosolekul ning otsustas: Kusti Salm sobib Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale.

Seoses vajadusega nimetada ametisse Rahandusministeeriumi kantsler, teatasid Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja riigihalduse minister Jaak Aab komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Merike Saks Rahandusministeeriumi kantsleri ametikohale ning palus tippjuhtide valiku komisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 17. märtsil 2021. a toimunud koosolekul ning otsustas: Merike Saks sobib Rahandusministeeriumi kantsleri ametikohale.

Seoses vajadusega nimetada ametisse Välisministeeriumi kantsler, teatas välisminister Urmas Reinsalu komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Jonatan Vseviov Välisministeeriumi kantsleri ametikohale ning palus tippjuhtide valiku komisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 21. oktoobril 2020. a toimunud koosolekul ning otsustas: Jonatan Vseviov sobib Välisministeeriumi kantsleri ametikohale.

Seoses vajadusega nimetada ametisse Siseministeeriumi kantsler, teatas siseminister Mart Helme komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Lauri Lugna Siseministeeriumi kantsleri ametikohale teiseks ametiajaks ning palus tippjuhtide valiku komisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 4. märtsi 2020. a koosolekul ning otsustas: Lauri Lugna sobib Siseministeeriumi kantsleri ametikohale.

9.01.2020 - Seoses vajadusega nimetada ametisse Maaeluministeeriumi kantsler, teatas maaeluminister Arvo Alles komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Tiina Saron Maaeluministeeriumi kantsleri ametikohale ning palus tippjuhtide valikukomisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 3. jaanuari 2020. a koosolekul ning otsustas: Tiina Saron sobib maaeluministeeriumi kantsleri ametikohale.

24.01.2019 - Seoses Haridus-ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varraku ametist lahkumisega, teatas haridus-ja teadusminister Mailis Reps komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada kantsleri ametikohale Mart Laidmetsa ning palus tippjuhtide valikukomisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 23. jaanuari 2019. a koosolekul ning otsustas: Mart Laidmets sobib Haridus-ja Teadusministeeriumi kantsleri ametikohale

20.12.2018 - Seoses Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Merike Saksa sooviga ametist lahkuda, teatasid majandus-ja taristuminister Kadri Simson ning ettevõtlus-ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Ando Leppiman kantsleri ametikohale ning palusid tippjuhtide valikukomisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 12. detsembri 2018 koosolekul ning otsustas: Ando Leppiman sobib Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri ametikohale.

29.11.2018 - Seoses Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ametiaja lõppemisega 13. juulil 2019. a., teatasid sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja tervise- ja tööminister Riina Sikkut komisjoni esimehele oma kavatsusest teha Vabariigi Valitsusele ettepanek nimetada Marika Priske kantsleri ametikohale ka saabuval ametiajal ning palusid tippjuhtide valikukomisjonil anda tema sobivuse kohta oma arvamus.

Komisjon hindas kandidaadi ametikohale sobivust 30. oktoobri 2018 koosolekul ning otsustas: Marika Priske sobib Sotsiaalministeeriumi kantsleri ametikohale.

Viimati uuendatud 20.11.2023