Eesti peab olema valmis erinevateks kriisideks – nii tsiviilkriisideks, mille põhjuseks on (loodus)õnnetus või pandeemia, kui ka riigikaitsekriisideks, sealhulgas sõjaliseks kaitseks. Korraga võib esineda mitu eri valdkonna või raskusega kriisi, samuti võib üks kriis põhjustada kriisi teistes valdkondades. Samuti on esil riigipiire ületavad ohud, mille allikad on raskesti tuvastatavad. Seetõttu võtame Eestis erinäolisteks kriisideks valmistumiseks arvesse kõiki Eesti julgeolekut mõjutavaid suundumusi.
Avaliku riskipildi eesmärk on aidata kõigil Eesti ühiskonna liikmetel mõista: a) millised on meie igapäevaelu mõjutavad võimalikud riskid, b) kuidas nii riigil tervikuna kui ka asutustel, kogukondadel ja üksikisikutel on võimalik nendeks kriisideks valmistuda ja kuidas kriisi ajal käituda. Aktiivset kriisirolli omavate inimeste ring on märksa laiem, alustades reservväelastest, keda rahuajal ootab Kaitsevägi õppe- ja lisaõppekogunemistele, riigikaitselises kriisis oodatakse neid Eesti eest seisma. Eestis on umbes 45 000 reservis olevat isikut, keda kutsutakse reservõppekogunemistele. Neile lisaks ca 45 000 ajateenistuse läbinud isikut üldreservis.
Kui mõistame kriiside olemust ja tõsidust, erinevate osaliste vastutust ning tegevusi kriiside ennetamisel ja lahendamisel, saame paremini läbi mõelda isikliku valmisoleku ja toimepidevuse ning olla ühiskonnana valmis ükskõik milliseks kriisiks, sh sõjaliseks kaitseks.
Ohtudest tagasi- ja ettevaatavalt
Võrreldes eelmise hindamisega ei ole ohud ja riskid Eestile uued, küll on ohukeskkond muutuses.
Jätkuvalt peame olema valmis Venemaa vaenulikeks tegevusteks ja kuigi Eestit ei ohusta vahetu sõjaline oht, on Venemaa oht Eesti vastu eksistentsiaalne ja pikaajaline. Venemaalt lähtuv sõjalise rünnaku oht sõltub Venemaa vaenulikest eesmärkidest, sõjast Ukrainas, käimasoleva sõjaväereformi elluviimisest, NATO heidutusest ning võimalikust globaalse julgeolekukeskkonna halvenemisest. Kui Venemaa saavutab Ukraina sõjas oma eesmärgid, siis täiendavalt halveneb ka Läänemere regiooni julgeolekuolukord. Seetõttu peame jätkuvalt olema valmis Venemaa vaenulikeks tegevusteks, olgu see siis Ukraina-vastase sõjalise agressiooni laienemine, ebaseaduslike rändevoogude tekitamine Euroopa Liidu välispiiril, mõjutustegevus meedias ja inforuumis, energiasõltuvuse tekitamine ja ärakasutamine või destabiliseeriv tegevus küberruumis.
Suurenenud on Venemaa hübriidtegevuste agressiivsus ja tõusnud erinevate hübriidoperatsioonide, sh massilise sisserände võimalus – olukord, mida on kogenud meie lähinaabrid põhjas ja lõunas.
Tsiviilkriise põhjustada võivatest riskidest hinnati tõenäolisemaks laevaõnnetuse ja sellest lähtuva ulatusliku keskkonnakahju võimalust. Kaubalaevade liiklus Soome lahe piirkonnas on suurenenud ning enam on kasvanud nafta- ja gaasitankerite arv. Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu kasutatakse Vene toornafta ja gaasi tarnimisel enam kolmandate riikide tankereid, mille jääklassi või Läänemere klimaatilistes oludes sõitmiseks vajalike kogemuste kohta puuduvad piisavad andmed. Samuti tuleb arvestada GPS-seadmete häirimiste mõjuga.
Lisaks on eksperdid esile tõstnud ulatuslikust elektrikatkestusest johtuva ulatusliku sidekatkestuse võimalust ning tõsiste tagajärgedega raudteeõnnetuse võimalust. Endiselt on tõenäoline suure levikupotentsiaaliga nakkushaiguse (eelkõige piisk- või õhkleviga viirusnakkushaiguste) sissetoomine välisriikidest ja selle laiaulatuslik levik. Kuigi praegu veel väikese tõenäosusega on murettekitav elanikkonna vähene hõlmatus vaktsineeritusega ning sellega kaasnev vaktsiinvälditavate nakkushaiguste epideemilise leviku võimalus.
