Stipendium Eesti riigijuhid 1918-1992

Riigikantselei asutas stipendiumi „Eesti riigijuhid 1918–1992“ 2007. aastal. Valminud käsikirjad avaldatakse Rahvusarhiivi asutatud Eesti riigimeeste elulugude sarjas.

Riigikantselei stipendiumi "Eesti riigijuhid 1918–1992" statuut

1. Riigikantselei asutab stipendiumi „Eesti riigijuhid 1918–1992“, soovides meeles pidada Eesti riigi rajajaid, väärtustada meie riikluse ajalugu ning kaasa aidata selle uurimisele.
 
2. Stipendium antakse eestikeelse uurimistöö eest Eesti riigivanemate ja peaministrite aastatel 1918–1992 (Friedrich Akel, Ado Birk, Kaarel Einbund (Eenpalu), Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Ants Piip, Konstantin Päts, August Rei, Otto Strandman, Jaan Teemant, Otto Tief, Jaan Tõnisson, Jüri Uluots, Aleksander Warma, Tõnis Kint, Heinrich Mark) tegevuse uurimise toetamiseks ja nende tervikbiograafiate koostamiseks. Iga riigijuhi uurimiseks antakse välja üks stipendium.
 
3. Igal aastal võidakse välja anda kuni kolm stipendiumi.
 
4. Stipendiumi võivad taotleda kõik ajalooalase teadusliku uurimistöö kogemust omavad isikud.
 
5. Stipendiumi suurus määratakse stipendiumi välja kuulutades. 25 protsenti stipendiumist saab töö koostaja uurimise algul ja 75 protsenti pärast sada, kui riigiarhivaari moodustatud komisjon on tunnistanud uurimistöö nõuetele vastavaks.
 
6. Riigikantselei kuulutab stipendiumi taotlemiseks välja avaliku konkursi üldjuhul Eesti Vabariigi aastapäevaks, 24. veebruariks. Sellest antakse teada ajalehtedes Postimees ja Eesti Päevaleht ning Riigikantselei ja Rahvusarhiivi veebilehel.
 
7. Stipendiumi taotlemiseks tuleb Rahvusarhiivile esitada:
a) avaldus;
b) elulookirjeldus koos isiku- ja kontaktandmetega;
c) seniste uurimuste ja publikatsioonide nimekiri;
d) lühike põhjendus koos uurimistöö ideekavandi, kasutatavate allikate ülevaate ja töö valmimise ajakavaga (maksimaalselt kolm aastat).

8. Riigiarhivaar moodustab teadusekspertidest stipendiumikomisjoni, kelle ülesanne on:
a) vaadata stipendiumitaotlused läbi ja otsustada stipendiumisaajad;
b) vaadata stipendiaatide valminud käsikirjad läbi ning tunnistada need nõuetele vastavaks või mittevastavaks.

9. Kui vastaval aastal nõuetekohased taotlused puuduvad, on stipendiumikomisjonil õigus jätta stipendium välja andmata.
 
10. Riigikantselei annab stipendiumisaajatest teada pressiteates ja Riigikantselei veebilehel üldjuhul iga aasta võidupühaks, 23. juuniks.
 
11. Stipendiumisaaja ja Riigikantselei sõlmivad lepingu, milles sätestatakse stipendiumi väljamaksmise tähtajad ja uurimistöö valmimise ajakava.
 
12. Stipendiumikomisjoni heakskiidetud käsikirjad avaldatakse Eesti riigimeeste elulugude sarjas, mille on asutanud Rahvusarhiiv.
 

2008. aastal stipendiumi pälvinud professor Jüri Anti koostas monograafia "August Rei - Eesti riigimees, poliitik, diplomaat". See on esimene raamat, mis ilmus Rahvusarhiivi asutatud riigimeeste elulugude sarjas. 

Raamatu "August Rei - Eesti riigimees, poliitik, diplomaat" esikaas
Foto raamatu "August Rei - Eesti riigimees, poliitik, diplomaat" esitluselt 22.06.2012, Riigikantselei

2012. aastal stipendiumi pälvinud Indrek Paavle koostas raamatu „Õiguse ja omariikluse eest : Otto Tief (1889–1976)“". Raamat on Rahvusarhiivi asutatud riigimeeste elulugude sarjas teine. 

Raamatu „Õiguse ja omariikluse eest : Otto Tief (1889–1976)“ esikaas
Foto raamatu „Õiguse ja omariikluse eest : Otto Tief (1889–1976)“ esitluselt 19.09.2014, Riigikantselei

2013. aastal stipendiumi pälvinud Toomas Karjahärmi ja Ago Pajuri monograafia „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia.“ on Rahvusarhiivi asutatud riigimeeste elulugude sarjas kolmas. 

Raamatu „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia.“ esikaas
Foto raamatu „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia.“esitluselt 23.02.2018 Pärnus, autor Aron Urb

2013. aastal stipendiumi pälvinud Krista Aru monograafia „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem“ on neljas raamat Rahvusarhiivi asutatud riigimeeste elulugude sarjas. 

Raamatu  „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem“ esikaas
Foto raamatu „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem“ esitluselt 18.11.2019 Tartus, autor Timo Arbeiter

2015. aastal stipendiumi pälvinud Priit Rohtmetsa koostatud monograafia “Friedrich Akel – silmaarst, diplomaat ja riigimees” on viies raamat Rahvusarhiivi asutatud riigimeeste elulugude sarjas. 

Riigivanemate sarja raamatud

Raamatu esitlus toimus Friedrich Karl Akeli 150. sünniaastapäeva tähistamise raames 5.septembril 2021 Hallistes.  Foto: Riigikantselei

2017. aastal stipendiumi pälvinud Mari-Leen Tammela koostatud biograafia Jaan Teemantist on esimene põhjalik akadeemiline ülevaade seni peaaegu unustusehõlma vajunud riigimehe elust ja tegevusest ning kuues raamat Rahvusarhiivi asutatud riigimeeste elulugude sarjas.  

Teemant 150

Biograafiat esitleti riigivanem Jaan Teemanti 150. sünniaastapäeva tähistamisel Saue Riigigümnaasiumis 24. septembril 2022.

2019. aastal sai stipendiumi Kalev Kukk. 9. juulil 2024, täpselt 95 aastat pärast Strandmani teise valitsuse ametissenimetamist,  esitleti Kadrina rahvamajas Kalev Kuke koostatud biograafiat "Otto Strandman. Elulugu ja elu lugu".

Otto Strandmani elulooraamatu esitlus toimus 9. juulil 2024 Kadrina Rahvamajas. Foto Ain Liiva.

1.detsembril 2024 esitleti vastrenoveeritud Eesti esindushoones «Riigivanemate» sarja kaheksandat raamatut, Küllo Arjaka koostatud biograafiat "Riigivanem Juhan Kukk". Riigikantselei stipendiumi Juhan Kuke elukäigu uurimiseks pälvis Arjakas 2018. aastal.

Juhan Kukke elulooraamatu esitlemine.

Juhan Kukke elulooraamatu esitlus 1. detsembril 2024 Eesti esindushoones.

Viimati uuendatud 21.02.2025

open graph image