Rahvus- ja riigipühad

Eestis on üks rahvuspüha – vabariigi aastapäev ja 11 riigipüha ning pühadel on üldiselt vaba päev ja tööd ei tehta. Pühade, välja arvatud kirikupühade, tähistatamist koordineeritakse riiklikult.

Uusaasta - 1. jaanuar

Gregoriuse ja Juliuse kalendri järgi algab 1. jaanuaril aasta. Aastaalgust nimetatakse Eestis ka nääripäevaks. Uusaastale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. Uueaasta tähistamist riiklikult ei koordineerita.

Suur reede - liikuv

Suur reede on Jeesuse Kristuse surmapäev. Sellele eelneb suur neljapäev ja järgneb vaikne laupäev. Suur reede on liikuv püha, mida tähistatakse ülestõusmispühadele eelneval reedel. Kirikupühade tähistamist riiklikult ei koordineerita.

1. ülestõusmispüha - liikuv

Kirikukalendri suurim püha, mis tähistab Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Ülestõusmispühad on liikuvad pühad, need algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Kirikupühade tähistamist riiklikult ei koordineerita.

Kevadpüha - 1. mai

Kevadpüha tähistatakse volbripäeval ning see märgib kevade lõplikku võitu talve üle. Traditsiooniliselt alustatakse püha tähistamist juba eelneva päeva õhtul. Kevadpüha tähistamist riiklikult ei koordineerita.

Nelipühade 1. püha - liikuv

Nelipüha on kirikupüha, millega mälestatakse Püha Vaimu väljavalamist. Eesti rahvakalendris kannavad nelipühad ka suvistepühade nime. Kirikupühade tähistamist riiklikult ei koordineerita.

Võidupüha - 23. juuni

Võidupühaga tähistame Eesti vägede vaprust ja kindlat kaitsetahet. 23. juunil 1919 saavutasid Eesti väed pöördelise võidu Saksa Landeswehri üle ja vabastasid Võnnu linna.

Jaanipäev - 24. juuni

Jaanipäev on põhjala rahvaste suurim suvepüha, kuna sel ajal saavutab valgus suurima võidu pimeduse üle. Jaanipäeva tähistamist riiklikult ei koordineerita.

Taasiseseisvumispäev - 20. august

Rahvuslikul üksmeelel taastati Eesti Vabariik. 20. augustil 1991 otsustas Eesti Ülemnõukogu taastada Eesti iseseisvuse. Esimesena tunnustas Eesti taastatud iseseisvust Islandi Vabariik.

Jõulupühad - 24., 25. ja 26. detsember

Jõulud on kõige tähtsamad rahvakalendri pühad, mis tähistavad üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Kiriklikus traditsioonis on jõulu esimene püha Jeesuse Kristuse sünnipäev. Kirikupühade tähistamist riiklikult ei koordineerita.

Võidupüha tähistamine

Koordinaator

Kaitseliit

strateegilise kommunikatsiooni osakond 

Võidupüha tähistamise traditsioonid on:

  • võidupüha paraad ühes maakonnakeskuses, relvastuse ja varustuse näitus
  • mälestustule ja muinastule ühendamine võidutuleks, mis lähetatakse presidendi poolt jaanituledeks üle Eesti
  • pärgade asetamine võidupüha paraadi toimumiskoha Vabadussõja ausamba jalamile ja mujale, sh pärja „Eesti rahvalt“ asetamine Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamile
  • kõigis maakondades maakaitsepäeva
  • Carolin Illenzeeri fondi heategevuslik kontsert
  • kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele heisatakse Eesti lipud, õhtul lippe ei langetata

Taasiseseisvumispäeva tähistamine

Koordinaator

Riigikogu Kantselei

avalike suhete osakond

Taasiseseisvusmispäeva tähistamise traditsioonid on:

  • lillede asetamine 20. augusti kivi jalamine Toompeal
  • 20. Augusti Klubi aastakoosolek
  • Vabariigi Presidendi vastuvõtt iseseisvuse taastajaile ning kultuuriavalikkuse esindajatele
  • iseseisvuse taastamise mälestuskivi üle andmine
  • kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele heisatakse Eesti lipud, õhtul lippe ei langetata

Viimati uuendatud 10.02.2021